50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim-Markus Post
Õppematerjali autor
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti
Käina Gümnaasium Ajaloo referaat Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel ja Saksamaa ning Inglismaa iseloomustus. Käina 2008 Demokraatia ja diktatuur 192030. aastatel Demokraatia on poliitilise korra võim, kus riiki juhib rahva poolt valitud saadikud. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Tänapäeva demokraatia ühiskonda iseloomustavad : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu kehtib võimude lahususe põhimõte rahvas on iseseisev mitme partei süsteem riigivõim kuulub rahvale mitu ideoloogiat vaba ajakirjandus juhikultus puudub
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Diktatuuid jagunevad kaheks: autoritaarne- pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises ning totalitaarne- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuuri põhilisteks tunnusteks on võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, riigivõim on koondunud diktaatori või väikese grupi kätte, üks
Demokraatiad ja diktatuurid 19201930 Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ,,demos" ehk rahvas ja ,,gratos# ehk võim, seega tähendab demokraatia rahvavõimu , seda iseloomustavad:kehtib võimude lahususe põhimõte ,rahva iseseisvus ,mitme partei süsteem ,riigivõim kuulub rahvale ,mitu ideoloogiat ,vaba ajakirjandus ,juhikultus puudub ,võim on rahvale lähedal ,valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu ,eksisteerib trüki ja sõnavabadus .Aastatel 19201930 olid suurimad demokraatlikud riigid Inglismaa ,Prantsusmaa ja U.S.A.
Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus. Otsene demokraatia rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal. Esindusdemokraatia
Pluralism huvide paljusus. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Tagatud on demokraatlikud vabadused. Kehtib võimude lahususe põhimõte. DEMOKRAATIA EELDUSED: Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi SIIRDERIIK/SIIRDEÜHISKOND riik/ühiskond, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st demokraatia muutub diktatuuriks või vastupidi. Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid