Diktatuur
Mitmes
riigis, kus pärast, Esimest maailmasõda oli võitnud
parlamentarism, ei suutnud demokraatlikkord püsida, kuna oli palju
pettumusi ja mässe ja see andis teed dikatuurile.
Lihtinimese
eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda.Diktatuur jagunes
kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.Allutamaks
rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate
vaenlastega.
Diktatuur tekkis kuna, tekkis pettumisi ning
demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Arvati, et dikatuur muudab
maailma paremaks ning viiks majanduslikule õitsengule. Kergesti
valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda polnud Suurbritannia enam juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. UK muutus tööstus- ja kaubandusmaaks. 1920 algas UK majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailma majanduskriis. Kriis ei mõjunud küll Suurbritanniale nii rängalt kui teistele maailma riikidele.
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurah
sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed. 4. Liikumise eesmärgid (lk 32). Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid kehtestada hirmuvalitsus, kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid, mustlased, slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendi
Hitler lubas Saksamaa rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Nagu kõik tei- sed diktaatorid, oskad Hitler rääkida enda kasuks ja rahvast endasse uskuma panna. Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta- se. Stalin arvas, et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas, nägi ta ikkagi ette to- hutuid muudatusi.1 Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine. See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed reziimid on olnud ag- 1 http://miksike
Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas? ·Diktatuur on jõule toetuv võim(hirmuvalitsus), mis ei ole seadustega kitsendav ega millestki piiratud. Diktatuuri tekkepõhjusteks Euroopas olid: 1. Muutused ühiskonnas(kesklass küll suurenes, kuid kaotas mõjuvõimu) 2. Sõja mõju(sõja karmus) 3. Pettumine Verailles' süsteemis(kehtestatud riigipiire ja rahvaste/riikide huve ei arvestatud) 4. Majandulikud raskused(toorainete kadumine, reparatsioonimaksed) 5
rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Interventsioon Välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa asjadesse.
Kõik kommentaarid