10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
frankr
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HIINA RAHVAVABARIIGI MAJANDUSARENGU ANALÜÜS Referaat õppeaines ,,Arenguökonoomika" Koostaja: X X Juhendaja: X X Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST............................................................ 3 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID............................................................4 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG.........................................5 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST...........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS................................
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan,
Olutvere TMK Kokk 1 Taavi Tali Hiina Referaat Juhendaja: Endla pesti Viljandi 2013 SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb
Hiina Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus 1 314 480 000137 in/km² Väljakuulutamine 1. oktoober 1949 Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú 2.372 trillion kWh KASUTAB Maa ja riigid Hiina (traditsioonilises hiina kirjas; lihtsustatud hiina kirjas; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus)
......................................................................32 Autotööstus...............................................................................................................33 Turism......................................................................................................................37 3 HIINA RAHVAVABARIIK (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles ) Pindala 9 596 960 km² Rahvaarv (2008.09.15) 1,331,786,563 Rahvastiku tihedus 137 in/km² Pealinn Peking Pealinna elanike arv 12 miljonit elanikku Riigikeel hiina Rahaühik Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca, Hongkongis Hongkongi dollar President Hu Jintao Peaminister Wen Jiabao Väljakuulutamine 1. oktoober 1949
paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks
rajasid uut linna. Sellest hetkest algas Lõuna-Songi dünastia, tasapidi said Lõuna-Hiina alad oma kontrolli alla. Suhteline stabiilsus saavutati üsna varsti peale kolimist, aga sellist hiilgust, nagu P-S ajal, ei saavutatud. Gaozongi ajal märgata tagasilööki, progress jääb tahaplaaniline. Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole
vesinikpommid jne.). Toimus NSVL-s ja USA-s. 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm, Stalin andis samal ajal käsu luua oma tuumarelv. 1949 sai NSVL oma tuumapommi. Täiustati kõiki massihävitusrelvi, sealhulgas keemia- ja bioloogilisi relvi. 1950 hakati NSVL-s tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, mis võisid toimetada lõhkeainet igasse maailma nurka. Kosmosesse saadeti luure- ning sõjalisi sidesatelliite. 1950-1960 võttis tuumarelva kasutusele nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Hiina. Hiljem Iisrael, India, Pakistan, Põhja- Korea. NSVL suunas nii palju raha relvastumisele ja militaartehnikale, et kõige muu jaoks riigis nappis raha. Paljud kaubad muutusid defitsiidiks ja süüa sai talongide alusel. Riigis vohas näljahäda. Samuti oli relvi mingiks hetkeks toodetud nii palju, et nendega ei olnud enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks kulutatud raha oleks võinud kasutada hoopis elujärje parandamiseks. 9
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid