Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil (0)

KONTROLLTÖÖ
Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil
Demokraatia (mõiste, tunnused)
Demokraatia ehk rahva võim on valitsemiskord, kus rahvas valib omale esindajad. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ( Ateena ), kus rahvas teeb nt rahvakoosolekutel või valimistel ise poliitilisi otsuseid ja esindusdemokraatiaks (Eesti), kus rahvas valib omale esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad.
Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud seaduste järgi (kõik inimesed on võrdsed), riigis on esikohal inimene ja kõik inimesed on eraelus vaba ja seadustega kaitstud.
Diktatuur (jaotus, iseloomustus)
Diktatuur jaotub autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt siis, kui riik ja rahvas on äsja läbi elanud mõne suure kannatuse, nt majanduskriisi. Nii on lihtne võita rahvamassi poolehoidu, neile olukorra kiiret parandamist lubades.
Diktatuuris saab võimu üks isik või erakond, teised poliitilised jõud keelustatakse. Juhid pööravad erilist tähelepanu riigile ja rahvusele ja teevad rahvale kiiresti selgeks, kes on „vaenlased“. Totalitaarses diktatuuris võtab võim enda alla kõik ühiskonnaelu valdkonnad, isegi inimeste eraelu ja mõtteviisi üritatakse kontrollida. Olukorda riigis kontrollib salapolitsei. Kõik reklaamid ja massiteabevahendid kiidavad võimu. Kõik teisitimõtlejad kõrvaldatakse.
Suur majanduskriis (millal, põhjused, ületamise teed)
USA 1929-1933 ja Euroopa 1930-1934. 1928. ja 1929. aastal saadi maailmas liiga head viljasaaki ning vilja hindu maailmaturul polnud võimalik üleval hoida. Aktsiahinnad langesid ja suurinvestorid hakkasid väärtpabereid müüma, see sundis panku laenuintresside määra tõstma. Hinnad kukkusid kõige madalamale tasemele ja Ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopa pankadest ära tooma . Algas ülemaailmne majanduskriis , mida nimetatakse ka Suureks Depressiooniks .
USAs võimule saanud Roosevelt esitas rahvale kava, millega kriisist väljuda, seda nimetatakse uueks kursiks (New Deal). See põhines John M. Keynesi õpetusel. Riik hakkas sekkuma majandusellu, korraldama ühiskondlikke töid, regulerima tööhõivet, andma riiklike tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada.
SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal

Sisepoliitika
Majandus
Välispoliitika
Suurbrirtannia
Riik hakkas sekkuma majandusellu. Valimisõigus anti kõigile meestele 21+ ja naistele 30+, varsti ka 21+, sõltumata nende seisusest. Konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemel leiboristid ehk Tööerakond. Nad said ka mõeneks ajaks võimule, toetasid riigi sekkumist majandusellu ja teatud sotsiaaltoetuste maksmist. Konservatiivid rakendasid kaitsetollid.
Kaotas majandusliku ülemvõimu maailmas. Söe kaevandamine vavadel meetoditel oli kallis ja söekaevandused suleti. Kaevurid streikisid. Majanduskriis polnud tänu asumaadele nii suur, kuna sealt sisseveetavad kaubad langetasid SB kaupade hinda ja tegid need konkurentsivõimelisemaks. Teravaks probleemiks riigis oli tööpuudus.
Tahtsid hoida tasakaalu Euroopas, seepärast olid suhted Saksamaaga üpris tulised. Neid nähti ohtu ja Saksamaa tugevnemist ei tahetud. Samas toetati Saksamaad Prantsusmaa vastu. Võitlesid rahvusvahelise kommunismi vastu.
Prantsusmaa
Riigivõimu hoidsid oma käes parempoolsed erakonnad. Majanduskriisis tekkis diktatuurioht, kuid äärmuslased ei leidnud piisavalt toetust. Suured võlad USAle ja SBle. Riiki juhtis president . Olid koalitsioonivalitsused, kus ühes valitsuses oli 3-5 parteid.
Sai Saksamaalt reparatsioone ja tagasi Elsass -Lotringi alad. Endine põllumajanduslik maa muutus tugevaks tööstusriigiks. Majanduskriis tabas Prantsusmaad rängalt.
Muutus mõneks ajaks Euroopa valitsevaks jõuks. Tal oli maailma suurim maismaa armee . Tema seisundi säilitamisest olid huvitatud kõik, kellele Versaille leping kasulik oli.
USA
1919-1920 aastal oli Ameerikas kommunismihirm, kuid kommunistid ei leidnud piisavalt toetust. 1920. aastal kehtestatud keeluseaduse tagajärjeks oli salakaubandus ja gängsterlus. Presidendid olid vabariiklased ja riik ei sekkunud majandusse.
Oli maailma majanduses juhtival kohal. Riik ei sekkunud majandusellu. Inimeste elujärg paranes kuni 1929. aastani. 1929-1933 suur majanduskriis.
Keelduti Versaille rahulepingu ratifitseerimisest. Kehtis isolatsionismipoliitika . Saksamaaga sõlmiti separaatrahu. 1935 võeti vastu neutraliteediseadus.