Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?

Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm . Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine.
Itaalias kehtestati diktatuur pärast esimest maailmasõda. See oli tekitanud Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetuvad valitsused koosnesid mitme erakonna esindajatest. Need aga ei püsinud koos kauem kui aasta, kuna neil oli parteidevaheliste erimeelsuste tõttu raske otsuseid langetada. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ja see tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide õimu alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, sinna kuulusid põhiliselt endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Natukese ajapärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlukuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini . Kuna paljude arvates oli Mussolini just see, kes suudab Itaalia korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua, oli tal tuhandeid toetajaid. Varsti oli Mussolini juba Itaalia eesotsa tõusnud. Tema vaadete kärgi on tulenenud fašismi peamine idee: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele rahvuse areng on riigis tähtsaim ülesanne. See õpetus õigustas diktaatorliku riigi tekkimist Itaalias.
Juba enne Lenini surma algas võimuvõitlus liidri koha pärast Nõukogude Lidu juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin ja Lev Trotski . Pärast Lenini surma valiti Stalin Nõukogude Liidu peasekretäriks ja riigijuhiks , kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine üle maa, ta tahtis muuta Nõukogude Liidu tööstusriigiks. Pärast võimule tulekut oli Nõukogude Liidus välja kujunenud Stalini ainuvõim. Tema ajal kujunes Nõukogude Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur.
Natsliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal algas siis, kui seal said võimule natsid. 1993. aasta jaanuaris nimetati riigikantsleriks Aadolf Hitler , kes oli Natsionaalsotsialistliku partei juht. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli aga tühistada Versailles’ ja teised alandavad lepingud ja laiendama sakslaste eluruumi. Natsidel oli palju pooldajaid , kuna inimestele meeldis Versailles’ lepingute tühistamine, sest neid oldi alandatud ja nad tahtsid oma häbist lahti saada. Siseriiklikult oli natside eesmärk demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste „õõnestavate tegurite” kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Pärast presidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses hakkas ta diktaatoriks. Seega sai Saksamaast natslik diktatuuririik .
Suurbritannial õnnestus säilitada demokraatlik riigikord. Selle põhjuseks oli see, et Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament.
Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne , kuhu koondusid sotsialistid , kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad . Parlamendi valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne tegi laialdasi ümberkorraldusi, tänu millele suudeti majanduuskriis ületada ja tnu sellele ka riikliku diktatuurioht kõrvaldada.
Itaalias, Venemaal ja Saksamaal arenes minu arvates poliitika halvemuse poole. Seal ei olnud inimestel mingisuguseid vabadusi ega õigusi. Seevastu Prantsusmaal ja Suurbritannias on poliitiline areng olnud väga hea. Kuna need riigid suutsid säilitada demokraatia.