Ajaloo valitsemisvormid (0)

DEMOKRAATIA:
Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned
Demokraatia – rahvavõim
Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu.
Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal
Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.
DIKTATUUR:
Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail
Diktatuur – mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles ` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine.
Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks?
Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises.
Totalitaarne riik: võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõigute rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati nt. küüditamisega. Ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
Diktatuuridele iseloomulikud jooned
Diktatuurile ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud, piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada ( juhikultus ). Geeniusest juht pidi kõigist paremini teadma, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Loodi võimsad sala - ja julgeolekuteenistused.
Kaart õp. lk. 44 – millised riigid olid autoritaarsed , millised totalitaarsed
Autoritaarsed riigid: Portugal, Hispaania , Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Rumeenia , Jugoslaavia, Bulgaaria , Albaania, Kreeka, Türgi.
Totalitaarsed riigid: natsionaalsotsialistlik Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit.
FAŠISTLIK ITAALIA
Milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda?
Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad, kui Atlandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus ka see üleliia raskeks koormaks. Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia pidi leppima lubatust palju väiksemate aladega. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse.
Kes oli Benito Mussolini , mis aastal sai ta võimule
Benito Mussolini oli Rahvusliku Fašistliku Partei juht. (Itaalia edasi viia). Ta sai võimule 1922. aastal. Temast sai valituse (peaminister) ja kogu Itaalia rahva juht.
Kes olid fašistid ja miks nad esile kerkisid?
Fašistid olid endised sõjaväelased ja töötud. Nad kerkisid esile, kuna sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Parteivaheliste erimeelsuste tõttu oli neil raske otususeid langetada ning nad ei püsinud koos enam rohkem kui aasta. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla (nendes tingimustes).
Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust
Fašistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud.
Mida kujutas endast fašistlik diktatuur Itaalias?
Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fašistliku diktatuuri kinnistamine . Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtteid kontrollis riik. Streigid olid keelatud. Ametlikult oli korporatsioonide ülesandeks tülide lahendamine, et vältida streike ja suurvallandamisi. Ametiühingud ja kõik poliitilised parteid peale fašistliku kuulutati ebaseaduslikuks. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus . Inimeste tegevust ja meelsust jälgis salapolitsei. Kõik inimsed pidid teenima riiki, üksikisik omas tähendust vaid kui ühiskonna osa. Paljude meelst oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi.
NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKASAMAA
Kes olid Adolf Hitler ja natsid , millal Hitler sai võimule?
Adolf Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimee, Natsionaalsotsialistliku partei juht ja hiljem juba diktaator . Hitler sai võimule 1933. aastal. Natsid olid natsionaalsotsialistid.
Miks kerkisid natsid Saksamaal esile?
Natsid kerkisid Saksamaal esile, kuna neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste ja juute.
Mis on " Mein Kampf" ja millest see räägib?
,,Mein Kampf" on raamat, milles olid sõnastatud Hitleri õpetuse põhimõtted. See raamat räägib, kuidas peab Hitleri meelest saama Saksamaa jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Mille saavutamiseks tuli tühistada Versilleses ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass , mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi aga muutuma maailma valitsejaks.
Mida kujutas endast natslik diktatuur?
Natsilik diktatuur kujutas endast seda, et kõrvaldati demoraatia, kommunistid, juudid Saksamaalt ning tagati, et Saksamaal oleksid vaid puhtada Aaria rassiga inimesed. Kaotati sõna-ja teised kodanikuvabadused ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste üle. Keelati abielluda juudi kui ka võõra tõu esindajaga. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Ametlikuku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine, mille tagajärel sunniti suur osa Saksamaal olevates juutidest riigist lahkuma . Need juudid, kes ei lhkunud, saadeti surmalaagritesse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. Need pidid üles nätama täieliku istavust juhile. Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks nastside partei sõjaväestatud organisatsioon SS, kes kaitseis Hitlerit. Riigi korda järgis SS-le allutatud riiklik salapolitsei Gestapo .
Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida - mõisted SS ja Gestapo?
SS – sõjaväestatud organisatsioon e. kaitsemalev
Gestapo – riiklik salapolitsei
Millised muudatused toimusid majanduse arengus?
Kehtesti plaanimajandus , milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd.
Iseloomusta Hitleri välispoliitikat
Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosenva sõjaväe asemel loodi armee - Wehrmacht. Seejärel marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ja asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal toimus Saksa-Itaalia ning Saksa-Jaapani lähenemine, mis muu hulgas kujutas ohtu ka lääneriikidele.
Mõisted füürer ja Kolmas riik.
Füürer – diktaator
Kolmas riik - natsliku Saksama nimetus