Demokraatia (1)

AJALUGU

1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30),

Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu .

2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail
Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria , Kreeka , Jugoslaavia , Hispaania , Portugal , Saksamaa, jne.
3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail – nimetus, selgitus, 
Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma . Konservatism - poliitiline liikumine – nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid sotsiaaldemokraadid ja sotsialistid - see oli liikumine, kes kaitses tööliskonna huve /tekkisid sakasamaal, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas / Nenede arvates pidi riik toetama abivajajaid . Selleks tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadaud raha kasutada ära kõigile võrdsete elamistingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism. Kus kõik inimesed oleksid varaliselt võrdsed.
4. Liikumise eesmärgid (lk 32).
Nende eesmärk oli kukutada demokraatia ja kehtestada diktatuur. See tõi kaasa raskeid tagajärgi riikide poliitilises ja majanduslikus elus. kommunistid –kehtestada hirmuvalitsus , kõik vaenlased tuleb hävitada. Kommunistid kehtestasid hirmuvalitsemise Venemaal. Fasistid ja natsionalistid –nende eesmärgiks oli kogu oma rahvuse ülistamine . Vaenlasteks tunnistati kõik võõrriigid ja teised rahvused ( juudid , mustlased , slaavlased ) Vaenlased tuli kõik hävitada . Fasistlik diktatuur kehtesati Itaalias 1922.a. Natsionalistlikul liikumisel oli palju toetajaid Saksamaal.
5. Diktatuur: Diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43)
Diktatuur tänapäevases tähenduses on valitsemise vorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Selle piiramatu võimu aluseks on kehtiv põhiseadus Tihtipeale puudub sellises riigis valitseja vahetamise demokraatlik võimalus. Rahvas selles riigis tavaliselt kardab oma valitsust, kuna valitsus võib kasutada vägivalda teistsuguste arvamuste maha surumiseks. Piiratud on sõnavabadus. Valitsev partei või poliitiline grupeering kasutab oma ideoloogia peale surumisel erinevaid propagandavahendeid. Diktatuur saab mõnikord võimule sõjavälise riigipöörde teel.
Diktatuuri tekkepõhjused : Muutused ühiskonnas . Sõja mõju Pettumine Versaillesi süsteemis. Majanduslikud raskused- sõja kaotanud riikidel kõrged maksud ja raha väärtuse langemine. Terav riigisisene valimsvõitlus erinevate poliitiliste liikumiste vahel. Põhirahvuse ja vähemrahvuse vahelised konfliktid . Valimiskünnise puudumine
6.Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44),
Autoritaarne -kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte , rahval puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel .
Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega.
7.Diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46):
Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia Võistlevad partid olid keelatud, kodanikuõigused ja inimõigused oli peaaegu olematud. Inimesed allutati täielikult riigivõimule. Riik pidi tagama iga inimese heaolu ja helge tuleviku . Inimesi juhtis suur JUHT, keda tuli ülistada . Juhi otsus oli ainuõige. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik võõrriigid ja teised rahvused., jõukad inimesed ja teisitimõtlejad. Vaenlased hävitati võimalusel. Neid saadeti vangi ja surmalaagritesse või küüditati. Ilmsüütute inimeste karistamisega tekitati hirmu ja alandlikkust riigivõimu ees. Valitseva korra tagamiseks loodi võimsad sala ja julgeoleku teenistused . Nemad tegutsesid igasuguseid seadusi eirates. . Totalitaarsetele riikidele oli iseloomulik pidev inimeste meelsuse töötlemine ehk propaganda . Nii pandi inimestele “pähe “ võimule meelepäraseid mõtteid.
8. Fašistlik Itaalia (lk 54-57): milliseid probleeme tõi Itaaliale I maailmasõda,
I maailmasõda laostas Itaalia majandust. Sõja järgsed suured sõjakulud, tohutu välisvõlg . Riigivalitsemine oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused , kes olid otsustusvõimetud. Linnades oli suur tööpuudus , see tekitas omakorda rahutusi tööliskonna hulgas.Tekkis Võitlusliit kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Juhiks sai Mussolini . Tema toetajate arv kasvas iga päevaga. Rahvas lootis, et tema viib Itaalia taas võimsate suurriikide sekka. Fasisitid hakkasid võitlema kommunistide vastu .
9.Kes oli Benito Mussolini, mis aastal sai ta võimule tema õpetus ja eesmärgid
Mussolini tuli võimule 1922.a. Itaalias. Ta oli Rahvusliku Fasistliku Partei juht . Tema õpetuses oli tähtsamail kohal rahvas. Fasismi peamine idée – kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele. Rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne Tema diktatuuri aluseks oli natsionalism ehk rahvus. Inimelude väärtus oli sellises riigis väike nende elude ohverdamine riigi ja rahvuse nimel olid õigustatud. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht .
10.Kes olid fašistid ja miks nad esile kerkisid
fasistideks kutsusid end endised sõjaväelased ja töötud ,kes kuulusid Rahvuslikku FasistlikkuParteisse. Fascio tähendab itaalia keeles ühendust või liitu Võitlusliit loodi Itaalia muutmiseks võimsaks riigiks. Senine valitsuskord oli nõrk. Valitsused vaheldusid ega suutnud Itaalia majanduslikku ega poliitilist olukorda parandada. Töötus suurenes. Itaalia vajas kindlakäelist juhti.ja pareid.
11.Mida kujutas endast fašistlik diktatuur Itaalias.
Itaaliat juhtis ainuvalitseja Mussolini. Itaalias oli lubatud vaid üks partei – fasistlik partei. Võitluseks vaenlastega loodi salapolitsei , rajati koonduslaagreid . Majanduses rakendati abinõusid tööpuuduse vähendamiskes .Ettevõtteid kontrollis riik. Iga inimese igapäevaelu juhtis riik . Kõik inimesed pidid teenima riiki . . Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust . Välispoliitika eesmärkisk oli Itaalia muutmine võimsaks riigiks ja Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Itaalia fasism oli mõõdukas . Mussolini oli suutnud luua hästitoimiva riigi.
12. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (lk 58-61): kes olid Adolf Hitler ja natsid
Hitler oli Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Partei juht. Tuli võimule 1921a. SNP loodi võitlemaks kommunismi kui punase katku vastu. Natsid kandsid pruune särke nii kutsuti neid pruuniks katkuks. Nad ründasid oma vaenlasi - juute ja kommuniste 1933.a. nimetati Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja temast sai Kolmanda riigi – Suur- Saksamaa juht .
13.Miks kerkisid natsid Saksamaal esile,
Pärast Saksa keiserriigi langust ja demokraatia kehtestamist muutus Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord ebakindlaks. Ohvitserid , suurkapitalistid ja töösturid olid demokraatia vastu ,olukorda pingestas veel hirm kommunismi ees.
14.Mis on “ Mein Kampf” ja millest see räägib
See on Hitleri põhiõpetus ja tema raamat. Saksamaa peab saama jälle Suur- Saksamaaks . Aaria rass pidi saama valitsevaks maailma rassiks. Siseriiklikuks eesmärgiks oli sakslaste rassilise puhtuse saavutamine. Selleks tuli hävitada saksamaal teised rassid . Abiellumine teise rassiga keelati Vaimuhaiged ja kurjategijad ei tohtinud lapsi saada . Noored ja tugevad pidid palju sünnitama.

Millal sai Hitler võimule, mida kujutas endast natslik diktatuur
Hitler sai võimule 1933.a kui Saksamaal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism Aaria rass kuulutati valitsevaks rassiks maailmas. Alamrassid juudid, mustlased, slaavlased tulid hävitada või nad pidid teenima valitsejaid . Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kuis nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ning Suursaksa riigi loomine ja teiste rahvaste vallutamine.
16.Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida – mõisted SS ja Gestapo ,
Dikatuurile olid omased julgeolekuametid ja relvastatud politsei.Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS – see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo.
17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus
Natsid tulid võimule saksa majanduskriisi ajal. Kogu riigil oli üks ja ainus eesmärk – Suurendada riigi sõjalist võimsust . Võeti laenu suurtöösturitelt, kehtesati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks ehitati kiirteid . Need meetmed andsid miljonitele tööd . Rahva majanduslik olukord paranes. Rahvas avaldas üha enam toetust natsidele.
18.Iseloomusta Hitleri välispoliitikat
Riigi välispoliitika muutus üha sõjakamaks . Seati sisse üldine sõjaväekohustus, loodi võimas armee . Saksa sõjavägi asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Loodi sõbralikke sidemied Jaapani ja Itaaliaga. See kujutas ohtu lääneriikidele. Väilispoliituka eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ja Suur saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvel .
19.mõisted
Füürer- saksa keeles juht- füürer ehk diktaator – ainuvalitseja.
Kolmas riik- natsi Saksamaa nimetus. Esimene riik oli Püha Rooma riik, teine riik oli Saksa keisririik ja kolma Hitleri poolt juhitav Suur Saksamaa .