Diktatuuride tekkimine peale I Maailmasõda (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid ,
teistes aga säilis demokraatia ?
Diktatuuri riigid tekkisid selle pärast, et rahvas oli pettunud eelmistes riigikordades ning arvasid, et diktatuur aitab neid välja majanduskriisist. Peale selle, ei teadnud enamus rahvast, mis asi on demokraatia.
Diktatuur jaguneb kaheks – totalitaarseks ja autoritaarseks. Diktatuurile iseloomulikud tunnused on juhikultus ja ühepartei süsteem, pidev propaganda , oma rahvuse ülistamine, pidev sise- ja välisvaenlaste otsimine ning pidev hirmuvalitsus .
Totalitaarse ja autoritaarse diktatuuri vahe on see, et totalitaarses riigis on juhil õigused kontrollida inimeste mõtteavaldusi ja väljendusvõimalusi. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
1939. aastaks oli Euroopas alles vaid mõni üksik demokraatlik riik. Demokraatia tähendab rahva võimu. Sellest võib järeldada, et rahvas osales riigijuhtimisel. Demokraatia peamised tunnused on kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabaduste ning rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel.
1930. aastaks oli Euroopas kujunenud 3 autoritaarse diktatuuri riigikorraga riiki. Need olid fašistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa.
Itaalias tekkis fašistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus . Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused. Itaalias olid ka suured tööpuudused.
Nõukogude Liidus hakkas totalitaarne diktatuur kujunema juba 1917. aastal, pärast bolševike võimule tulekut. Sama aasta novembris loodi esimene nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan – Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Järgneva aasta jaanuaris saatsid bolševikud laiali Asutava Kogu. Mõni aasta hiljem likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ning kehtestati ühepartei süsteem. 1918 aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus
välja 1936. aastal.
Saksamaa natsliku diktatuuri kujunemisel oli peamiselt üks suur põhjus. Taheti purustada Saksamaad häbistav Versailles´ lepingut ning muud Saksamaad alandavad lepingud. Seda lubas teha Hitler koos oma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteiga. Teiseks põhjuseks oli see, et Saksamaad hirmutas kommunism , mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid .
Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis , mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse.
Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa olla väga poliitiliselt arenenud, sest inimesed olid pideva hirmu all ning nende soove ja ideid ei võetud kuulda.