Demokraatia ja Diktatuur (1)

Demokraatia ja diktatuur
Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks.
Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal , Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tšehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast.
Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus . Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur. Sellega pidi kaasnema majanduse õitsemine ja karm rahvavaenlaste hävitamine. Näiteks võib tuua Poola, Ungari ja Austria.
Diktatuuri tunnusteks on juht, ei kehtind võimude lahususe põhimõte, ei kehtind mitmeparteisüsteem. Veel jagunes diktatuur kaheks erinevaks võimuks. Nendeks olid autoritaarne ja totalitaarne võim. Autoritaarses diktatuuris on võim ühe inimese või rühma käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania .
Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada. Rahval on kohustused ja õigused. Igaühel on õigus inimväärsele kohtlemisele . Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas.
Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias on palju rohkem õigusi kui diktatuuris. Diktatuuri puhul on tihti tegu inimõiguste rikkumisega. Diktatuuris on paljud asjad inimestele keelatud. Mina eelistan demokraatiat, sest demokraatias on valimisõigus, inimestel on võimalus osaleda riigivalitsemises. Ajakirjandus on vaba. On sõnavabadus. Demokraatia on parim ühiskonna vorm, mis siiamaani välja on mõeldud.