HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblaste kampaania ( H�
Hiina Rahvavabariik Kristin Metsmaa 9.r klass Juhendaja Priit Ratassepp Tallinn 2012 Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund Kaasnesid massilised repressioonid, inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised ja kohustuslik üh
12.03.10 Hiina rahvavabariik · 1911-13 Hiina rev = kukutati Pu Yi -> hiljem marionett-valitseja Mandzukos · Rivaalitsevad sõjalised rühmitused · Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism · Riigis kehtestati kom dikt · 1958 Mao suur hüpe · Suur hüpe ei andnud tulemusi -> kujunes Mao vastane opositsioon · Opositsiooni hävitamiseks viis Mao läbi kultuurirev = hukkus umbes 15mln inimest · 1976 Mao surm · Võimuvõitluses jäid peale mõõdukad -> muuta Hiina mõnekümne aastaga · 80.aastate keskpaik saadi lahti näljahädast · Hakati juurutama turumajanduse põhimõt
Vähemusrahvaid oli vähemalt 6%. Räägiti piirkondliku autonoomia andmise vajalikkusest, tegelikult otsustati kõike Pekingis. Peale "puhastusi" otsustati läbi viia valimised. Korraldati astmelistena, mitte võrdsetena ja mitte salajastena. ca 18 milj. hiinlast jäi ilma valmisõigusest. Reorganiseerus Hiina juhtimissüsteem: parlamenti nimetati nüüd Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu; Page 5 of 1 see võttis 1954. aastal vastu Hiina konstitutsiooni: Riigi eesotsas Hiina Rahvavabariigi esimees: Mao Zedong Kõrgeim seadusandlik võim parlamendil Valitsust nimetati Riiginõukogu, eesotsas Zhou Enlai Kõik nad olid ka HKP Poliitbüroo liikmed. HKP-s oli ca 7 milj. inimest, neist 70% talupojad. 1956.aastal toimus HKP VIII kongress, mis kavandas Hiina edasist arengut (tegelikult olid otsused isegi võrdlemisi realistlikud)
Ajavöönd maailmaaeg +8 Riigihümn Yìyngjn Jìnxíngqú () Maakood 86 Eksport: Keemiatooted, elektrikaubad, põllumajandustooted, kütus Import: Teravili, masinad, raud Hiina RV lipp 4 Hiina Rahvavabariigi vapp. Vapp on kasutusel alates 20. septembrist 1950. 5 Raha 6 Hiina geograafiline kaart Riiklikud pühad 1. jaanuar - uusaasta päikesekalendri järgi; Jaan / veebr - uusaasta kuukalendri järgi esimese noore kuu 1.- 4. päeval (varieerub vastavalt); 8. märts - rahvusvaheline naistepäev; 1. mai - töörahvapüha; 1. august - armeepäev; 1. oktoober rahvuspüha, rahvavabariigi väljakuulutamise päev (1949)
tekkima 1880ndatel, 90ndatel muutusid üsna tavaliselt, 90ndate lõpus tekkisid Vm-l esimesed sotsdem parteid. Tekkisid vähemurahvuste piirkondades- Poola, Läti, Soome töölisparteid, Juutide sotsdem ühendus (Bund), mis kõik said alguse 1890ndate lõpus. VSDTP on näinud oma algust paar a enne saj vahetust, algusaasta 1898, mil ei toimunud midagi suurt ega olulist, Minskis tulid 1898 kokku 9 meest, kes esindasid kokku 5 sotsdem org- Peterburi, Moskva, Kiiev, Jekaterinoslav ja Bund- otsustati ühendada kõik Vm sotsdem org-d ühtse partei alla, töötada välja partei programm ja põhikiri, panna käima häälekandja, valiti tulevase partei juhtkond. Org-d jäid ühendamata ja ka kõik muu tegemata. Politsei arreteeris tulevase partei kujuteldava juhtkonna, sünd osutus surnuna sünniks. Trad-lt seda a-t peetud partei asutamiskongressiks. Olulisem sisuliselt vaadatuna oli partei
Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus. 10.05 Alustas SM suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad
1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA
Kõik kommentaarid