Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? (0)

Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?
Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus . Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus .
Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja totalitaarseks nagu kommunism , natsionaalsotsialism ja fašism . Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte, ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle, millega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Lisaks iseloomustab totalitaarset diktatuuri ühe partei ja ideoloogia süsteem ning juhikultus .
Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia siseriiklik olukord üpris keeruline. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu ei püsinud valitsus üle aasta koos. Linnades valitses tööpuudus . Lisaks siseriiklikele probleemidele suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt. See tekitas rahva seas rahutusi ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Rahvas hakkas toetama endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, keda hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast sai sellest rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, mille juhiks sai Benito Mussolini . 1921.aasta parlamendivalimistel saavutasid fašistid võidu ning 1922. aastal määrati Mussolini peaministriks. Kuigi algselt säilis Itaalias demokraatia, siis 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem , mis kinnistas fašistliku diktatuuri.
Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aasta, kui veebruarirevolutsiooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia . Võim läks algselt küll Ajutisele Valitsusele, kuid pärast oktoobripööret kukutati enamlaste poolt ka Ajutine Valitsus. Võimule said kommunistid , kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin . Kohe pärast enamlaste võimu laienemist kehtestati üheparteisüsteem ning sellega saigi alguse kommunistlik diktatuur. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Moodustati ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ( NSVL ), mis pidi ühendama erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Pärast Lenini surma sai 1927. aastal võimule Jossif Stalin , kelle valitsemise ajal muutus minu arvates diktatuur veel jõhkramaks ja julmemaks, kui see oli olnud. Ta lõi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) ning tema algatusel alustati massiküüditamist.
Peale esimest maailmasõda ei suutnud paljud sakslased leppida Versailles 'i rahulepingu tingimustega. 1919. aastal loodi Saksa Töölispartei ,mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Nende eesmärk oli muuta taas Saksamaa suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu nende kavatsus võimule pääseda nurjus, kuid 1932. aasta parlamendivalimistel said nad üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933. aastal nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks. Algselt tegutsesid natsid põhiseaduse piires, kuid 1933. aasta veebruaris kehtestati üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale natsipartei saadeti laiali. Nii määras Hitler ennast diktaatoriks ning riigis hakkas kehtima natsionalistlik diktatuur.
Demokraatia säilis riikides, mis polnud sõjas kandnud nii suurt kahju või kus demokraatlikud traditsioonid olid mõnevõrra tugevamad. Headeks näideteks võib tuua Suurbritannia ja Prantsusmaa. Neis riikides olid samuti majanduskriisid ja sõjajärgsed kahjud suured, kuid nad suutsid siiski demokraatia säilitada ning ei vajanud selleks karmikäelist poliitikat. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid mõlemad rahupüüdlikud ning koos liitlaste toega tulid nad esimese maailmasõja kriisidest kiiresti ning edukalt välja.
Demokraatlike riikide poliitiline areng on palju edukam kui diktatuuri riikidel. Diktatuuri riikide areng oli palju aeglasem ning riikide põhieesmärk oli valmistuda sõjaks, jättes rahva tahaplaanile. Seevastu demokraatlikes riikides oli elu minu arvate palju inimlikum ning rahva osalus riigi otsustes oli suur.
Minu arust peamisteks põhjusteks, miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes mitte on pettumus esimese maailmasõja tulemustes, inimeste elujärje halvenemine, demokraatias pettumine ning karmikäelise valitsemise pooldamist raskustest üle saamiseks.