tervele klassile. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks ja pikaajaliseks kasvatusülesandeks. (Krull E, 2000) 2.3. ASSOTSIATIIVNE TINGITUS JA SELLE KASUTA- MINE KOOLIS Kassikalise tingituse kujunemiseks on vaja orienteerumisrefleksi esilekutsuva ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu stiimuliga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist (välkkaardid), võõrsõnade vastete kiiret leidmist (näidikute pakid), klaverimängu jne.
kohandama uuele ajale. Hoiaku tekkimine ja muutumise spontaanne protsess algab kokkupuutest objektiga. Iga uus kogemus või teadmine on väljakutse inimese senistele arusaamadele maailma toimimise aluspõhimõtete kohta. Nii võib öelda, et hoiakud kujunevad ühel või teisel viisil õppides on õpitud. Näiteks: · Faktide ja olukordade analüüsimise teel. · Assotsiatiivse õppimise teel. Näiteks reklaamides, mille käigus õpib inimene ära, et teatud brand on temale kasulikum või tõstab tema staatust. · Lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist operantset tingimist kasutades, kus kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. · Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab mudelõppe kaudu, nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist. · Veenmise kaudu.
Tehe on alushulgal kinnine siis, kui rakendada tehet kahe elemendi peale, siis vastus on samuti selle hulga element. Ühe binaarse tehteda algebralist süsteemi nimetatakse grupoidiks. Ühikelement on selline element, millele rakendades tehet suvalise elemendiga, saab vastuses selle sama elemendi. Pöördelement on selline element, mis tehte rakendamisel elemendiga annab vastuseks ühikelemendi. Poolrühm on assotsiatiivse tehtega süsteem. Poolrühm, kus eksisteerib ka ühikelement on monoid. Rühm on süsteem milles kehtib: assotsiatiivsus, ühikelement ja iga element omab pöördelementi. Abeli rühm on rühm, kus kehtib ka kommutatiivsus. Vastavus: Vastavus on ühe hulga elementide seotus teise hulga elementidega. Lähtehulk on hulk, mis on seotud teise hulgaga. Sihthulk on hulk, millega on teine hulk seotud.
(Ibid:45) Lühimälu perioodil algab ka assotsiatiivsete seoste loomine, mis õpetajatöös on tunnis erakordse tähtsusega. Just sel perioodil tuleb uus materjal (õpilase abiga) väga mitmekülgselt läbi töötada. Nii luuakse erinevaid seoseid, arvestatakse õpilaste isikupäraga ja tehakse materjal kõikidele õpilastele arusaadavaks. Nii ongi loodud eeltingimused omandatud materjali salvestamiseks püsimälus. Seetõttu paikneb salvestatu seal korrastatud kujul. (Ibid:46) Assotsiatiivse mälu põhireegel nõuab omandatava sidumist millegagi. Nii on väidetud, et õpitava üle diskuteerimine võib tõsta omandamist 70%-ni ja konkreetsete situatsioonide lahtimängimine isegi 90%-ni. Kas pole mitte imetlusväärne? Need protsessid on ka väga tähtsad arendamise seisukohalt. Ka slovaki uurija D. Hapala (1983) väidab, et meelde jääb 90% materjali, mida on kuulatud, nähtud, läbi arutatud ja meie endi poolt aktiivselt rakendatud; 80% materjali jääb meelde siis,
Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset
Kirjandus ja kultuurialased võitlused kajastuvad selles kogus peaaegu ,,Söerikastaja" teravusega. Krossi loomingut läbiv arengu j maailma avastamise teema on positsiooniliselt aktsentueeritud : seda kannatavad luuletuskogu algus ja lõpp. ,,Lauljad laevavööridel" lõpetav poeem ,,CAMPANELLA, august 1961" on ülemlul tulevikuusule. Pimedusse suletud mõtleja unistab utopistlikust päikeseriigist, kus elu on korraldatud vägivallata, inimlikult ja arukalt. Üldteema, paatose ning assotsiatiivse arenduse poolest on see poeem kõrvutatud ,,Maailma avastamisega". Ka kirjutamisajalt paiknevad teosed lähestikku, 60 ndate aastate alguses. Arenguteema ülevus ning kriitilise osa publitsistlik konkreetsus loovad tajutava vastuolu, mida süvendab vormiline mitmelaadilisus. Luuletaja taotleb teatavat tasakaalu traditsioonilise ning vabavärsi vahel. Hoiakute ning laadide vastandikkuse tõttu ei kujune aga seesugust terikut kui ,,Kivist viiulites". Muutunud luulepildis ei
Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul
Ataksia (ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks Apraksia (apraxia) - võimetus sooritada teatud tegevusi või liigutusi Agressiivsus (aggression) - verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane vägivaldne tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse (hostility) motoorseks avalduseks. Hüpoaktiivsus (hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus. 12 Hüpomiimia, amiimia Hüpokineesia, bradükineesia, akineesia Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja mõtlemiseks. Väljareageerimine (acting out) - teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse kaudu;
(Krusten, 1995) 6 2.3 Täiskasvanute luule 2.3.1 ,,Linnuvoolija" (1970) 60-ndate aastate alguse luulepoleemika ei kallutanud Ellen Niitu kõrvale tema loomulikust ja sellisena nimelt otsinguist, katsetusi ning oma sisemisi reserve järeleproovivast arenguteest. Oma teisest kogus ,,Linnuvoolija", mis ilmus aastal 1970, on Ellen Niit sünteesinud talle omase lihtsuse, elamuslikkuse ja eesti luule uuele arengujärgule iseloomuliku assotsiatiivse kujundilisuse. Kriitikas võeti ,,Linnuvoolija" vastu mõistmise ning tunnustusega. See teos tõi autorile ka Eesti NSV (J. Smuuli nim.) kirjanduse aastapreemia. See on kogu küpselt meistrilt, kellel on oma laad, vormitaju ja ellusuhtumine. ,,Linnuvoolijas" on kokkukuulumine loodusega põhiline käsitlusaine. Nähtavaks muutub eesti loodus ise- lihtne, karge, pisut raskemeelne. Mitmel korral kõneleb luuletaja kividest(,,Paekivi laul", ,,Ma tundsin kahte suurt
,,segment 0, rida 1" ning ,,segment 2, rida 1". Selleks, et kindlaks määrata, millise segmendi vastav rida parasjagu vahemälu positsioonis ,,rida 1" paikneb, on vahemälus iga rea kõrval hetkel kasutatava segmendi number. Vahemälu kontroller võrdleb, kas vastava rea juures on soovitud segmendi number. Kui segmendi numbrid kattuvad, toimub hit ning rea sisu tõstetakse siinile. Kui aga segmendi numbrid ei kattu, pöördub protsessor põhimälu poole. b). Assotsiatiivne peidikmälu Assotsiatiivse peidikmälu puhul toimub vaste otsimine peidikmälust sisuliselt temale vastava põhimälu aadressi järgi. Samuti võib peidikmälu mistahes positsioonis sisalduda mistahes mälusõna. Assotsiatiivne tehnoloogia on väga efektiivne, kuna ta ei piira vahemälusse salvestamise võimalusi ent tänu tema pikkadele aadressitele ning kõrgele hinnale on ta utoopiline lahendus. Miinusena lisandub ka tema oskamatus oma sisu asendada: selleks on erinevaid strateegiaid nagu LRU, LFU, FIFO jne.
Tegelikult kujunevad taolised assotsiatiivsed seosed ka kahe neutraalse ärritaja vahel. Seose olemasolul kutsub ühe ärritaja või sündmuse tajumine esile, temaga assotsieeruva sündmuse meenutamise. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele või on sarnased. Assotsiatiivse seose kujundamiseks on vajalik kahe seostava stiimuli korduv koosesinemine. Koolis kasutatakse selleks mehhaanilist harjutamist. Matemaatikas treenitakse korrutustabelit sageli välkkaartidega, kus õpetaja tõstab klassi ees üles kaardi korrutatavate arvudega ja laseb kiiresti vastata. Operantne tingitus - kirjeldab õppimise ühte sagedasemat esinevat juhtu. Siin ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopis vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil
vajalik sõna. 2. Assotsiatiivne vahemälu Assotsiatiivne vahemälu ei ole jagatud segmentideks, kuid endiselt on olemas plokid. Aadress koosneb kahest osast: ploki aadress ja sõna aadress (joonis 3.53) Kui vahemälus otsitavat plokki ei ole, tuleb see lugeda põhimälust ja mõni olemasolev plokk asendada. Otsevastavusega vahemälu korral on alati teada, milline plokk tuleb asendada. Assotsiatiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril, milline plokk tuleb asendada. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad: asendatakse kõige vähem kasutatud plokk (LRU - Least Recently Used) asendatakse kõige harvemini kasutatud plokk (LFU – Least Frequently Used asendatakse kõige kauem vahemälus olnud plokk (FIFO – First In First Out) asendatakse juhuslik plokk (Random) järjestikune uuendamine (Round-Robin) Kolm esimest strateegiat eeldavad täiendava riistvara olemasolu, et jälgida pöördumiste arvu ja vahemälus oleku aega.
mõõteriist paljude protsesside, impulsside üheaegseks (sünkroonseks) mõõtmiseks. Antud kontekstis tähendab see inimorganismi füsioloogiliste funktsioonide näitude fikseerimist hingamise rütm ja sagedus, südame löögisagedus, vererõhk, lihaspinge, higieritus (naha galvaaniline reaktsioon) jt. Niisugune diagnostika põhineb psühholoogiast teada assotsiatiivsel eksperimendil, mille olevat esmakordselt läbi viinud inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete (emotsionaalsete) seisundite äratundmiseks, millest kujunes välja "valedetektori" tehniline külg.
salvestatud infoplokk, kui selles vahemälus kasutatakse assotsiatiivset infopaigutusviisi (Associative mapping)? Ehk teisisõnu, mitme bitine on nn sildi väli? V: 28 4) Järjesta vahemälus info paigutamise viisid mälu kasutamise efektiivsuse kahanemise järjekorras alustades kõige efektiivsemast. Küsimus on koostatud n.ö keskmist arvutiprogrammi silmas pidades! V: 1 – Assotsiatiivne paigutusviis (Associative mapping), 2 – Paigutus assotsiatiivse rühmana (Set-associative mapping), 3 – Otsene paigutusviis (Direct mapping) 5) Mälust lugemisel leiti 447 korral andmed vahemälust, 33 korral oli vaja pöörduda põhimälu poole. Arvuta tabamusprotsent Hit ratio kahe komakoha täpsusega. V: 93,13 6) Mälust lugemisel leiti 303 korral andmed vahemälust, 36 korral oli vaja pöörduda põhimälu poole. Põhimälust andmete lugemiseks kulus aega 3695ns, vahemälust andmete lugemiseks 23ns.
intensiivne ühiskasutus. 48. NUMA-mudel. Iga protsessor on varustatud individuaalse mäluplokiga ühiskasutuses olevast mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina. NUMA-mudel esindab loogilise struktuurina ühiskasutusmälu, kuid füüsilise struktuurina jaotatud mälu. Tegemist on nõrksidestusega ehk hajusa mäluarhitektuuriga. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA). COMA-mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodul- assotsiatiivse vahemäluna. Füüsline mäluruum jaotatakse vahemälu ridadeks, mida edastatakse süsteemis vastavalt protsessoreilt saabuvatele nõudlustele. 50. Rööparvutite jõudluse ligikaudne hindamine. Rööparvuti, mis sisaldab p protsessorit (protsessorelementi), jõudlus ei kasva võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Rööparvuti, mis koosneb homogeensest protsessorist (protsessorelemendist), arendab hinnanguliselt, võrreldes üksiku protsessoriga, jõudlust (Ƥ) vahemikus
Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade
$a = array ('element_1', 'element_2', 4 => 'element_3', 'element_4');
echo '$a size = '.count($a).'
';
echo '
';
print_r ($a);
echo '';
?>
Väljund
$a size = 4
Array
(
[0] => element_1
[1] => element_2
[4] => element_3
[5] => element_4
)
Assotsiatiivsed massiivid
Assotsiatiivse massiivi saame teha sarnaselt eelmises punktis vaadeldule. Kasutame võtmesõna array tühja massiivi moodustamiseks ja
pärast lisame elemente:
Näide 5.1.3
Kui ei kattu, siis protsessor pöördub põhimälu poole. ASSOTSIATIIVNE vaste otsimine toimub temale vastava põhimälu aadressi järgi. Mistahes positsioonis võib sisalduda mistahes mälusõna. Väga efektiivne kuna ei piira vahemällu salvestamise võimalusi, kuid pikkade aadresside ja kõrge hinna tõttu on utoopiline lahendus. Miinus ka oskamatus oma sisu asendada: selleks strateegiad LRU, LFU, FIFO jne. KOGUMASSOTSIATIIVNE kompromiss assotsiatiivse ja otsevastavusega peidikmälu vahel. Kasutatakse elemente mõlemas tehnoloogiast. Kõige rohkem kasutatav. 3. PRINTERID, VÄRVITRÜKK Laias laastus jaotatakse löögiga ja löögita printeriteks. Löökprintereid kasutatakse nüüdisajal vähenõudlike ülesannete jaoks nagu pangakviitungite trükkimine jms. MAATRIKSPRINTER nõelprinter, mille prindipea sisaldab üht või kaht rida nõelu, millest moodustatakse
asjade liigitamise viis. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad * Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma osutusega 0-I.3. tasemetele teooriat, loogiline põhjendamine. * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.)* 1.5 a.v. ja 50+ sõnani "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk * Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad formaal-loogilise kategooria puhul määratletakse tema II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.)* ~ 18 kuu vanusest kasutamise kontekst; "Maa on kerakujuline" ja "Maa
Kuid on ka uskumused, mis ei ole esmapilgul "sotsiaalsed". Need on hoiakud, mis on hinnanguline kalduvus reageerida teatud inimese või objekti või nähtuse suhtes positiivsel või negatiivsel viisil. Hoiaku tekkimine ja muutumise spontaanne protsess algab kokkupuutest objektiga. Iga uus kogemus või teadmine on väljakutse inimese senistele arusaamadele maailma toimimise aluspõhimõtete kohta. Hoiakud kujunevad ühel või teasel viisil õppides on õpitud: Assotsiatiivse õppimise teel. Näiteks reklaamides, mille käigus inimene õpib ära, et teatud bränd on temale kasulikum või tõstab tema staatust; 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
seejärel kujuneb (kuni 12 k.v.) A-not-B katse sooritus, see osutab asjade-vaheliste funktsionaalsete suhete töötlusele. Laps otsib peidetud asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi tõstetakse tema nähes teise eesriide taha. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad osutusega 0-I.3. tasemetele * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ 1.5 a.v. ja 50+ sõnani * Keelekategooriate piirid ähmased ja muutuvad II. 5. Asjamärgid (alates ~ 1.5 a.v.) * ~ 18 kuu vanusest sõnavara hüppeline kasv (kuni 10 sõna päevas, ~ 14000 kuuendaks eluaastaks; 3000 uut sõna aastas kuni 10 a. v., kuni 10000 uut sõna aastas kuni 17. eluaastani) * Sõnade seos osutatavaga reeglipärasem: Oluline asja kuju: "Taksonoomiline eeldus" ja"Tervikobjekti eeldus" + "Vastastikuse
roll terviklikus psüühilises protsessis. Selgitus: 1) aju töötleb infot KA seriaalselt – meelekogemus võtab aega ja tegevus on järjestatud; 2) see seriaalne töötlus on hierarhiline – ikka, eriti arenguliselt – ei saa kogeda asju neid meeletunnustest konstrueerimata; 3) terviklik taju formeerib tertsiaarse koore vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed süsteemid, mis hõlmavad assotsiatiivse funktsiooniga piirkondi. -> kaasaegne NPsy on ikka veel vananenud! – psüühika ei ole ajuS vaid ajuL. Keskkonna aspekt puudu – keskkond on see, mida inimene psüühiliselt kogeb, see, kuidas ta asju mõtestab. Kõnehäired Eristame „tsentraalsed“ kõnehäired (e afaasiad) „perifeersetest“. Perifeersed häired on üldised, tsentraalsed kõnespetsiifilised. Kõnehäire sisaldab nii mõistmist kui väljendamist. *Vajalik, et psüühika oleks võimalik. Perifeersed kõnehäired:
moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka sünenergia, integratsiooni ja sisemise kooskõla suurenemisel. Assotsiatiivse õppimise erinevused instrumentaalsest ei väljendu mitte niivõrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivõrd isiksuse muutumises. Iseloomu muutumisele viiv õppimine tähendab organismi keerukat, terviklikku muutmist, mis omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Carl Rogers sündis 1902. Aastal Illinoisi osariigis
· Kuna meeleolu on hõlpsasti teadvustatav, on sellel oluline roll meie käitumise lahtimõtestamisel & ümbersuunamisel. Näiteks stressi reguleerimisel on oma meeleolu märkamine & selle põhjuste mõistmine väga oluline 2. Motivatsiooni õpitud komponent · Motivatsiooni õpitud komponentide sekka kuuluvad tähelepanu, mälu & õppimine üldisemalt võttes assotsiatiivne & tunnetuslik õppimine kui õppimise laiemad klassid klassikaline tingitus kui assotsiatiivse õppimise alaliik operantne ehk instrumentaalne õppimine kui assotsiatiivse alaliik sotsiaalne õppimine kui assotsiatiivse õppimise alaliik · Õppimine sõltub alati tähelepanust, seetõttu on õppimise piirangute mõistmiseks vaja mõista tähelepanu olemust. · Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest eelistustest lähtuva) & pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel
Endiselt onolemas grupid. Nüüd võib vahemälus olla ükskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust tiomub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja seepärast kasutatakse assotsiatiivmälu. Vastavast mälust on juttu mälude teema juures. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim (rohkem transistore biti kohta). Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsiatiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : ·LRU -Least Recently Used ·LFU Least Frequently Used ·FIFO First In First Out (kauem olnud andmed välja) ·Random -juhuslik Alati peb olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat
on protsessoris käskude täitmisel korduvalt vaja. Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas. Kolme tüüpi on: protsessori sees, protsessori juures, emaplaadil. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU - Least Recently Used LFU Least Frequently Used LIFO last in last out (viimasena sisse, esimesena välja) FIFO First In First Out (esimesena sisse, esimesena välja ehk kauem olnud andmed välja, nagu poejärjekord) Järjestikune uuendamine (Round-Robin) Random - juhuslik Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu: Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu Write-back, kirjutatakse põhimällu vahemälu bloki asendamisel,
Endiselt on olemas grupid. Nüüd võib vahemälus olla ükstaskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust toimub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja sellepärast kasutatakse assotsistiivmälu. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim. Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsitiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU -Least Recently Used LFU –Least Frequently Used FIFO –First In First Out (kauem olnud andmed välja) Random –juhuslik Alati peab olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat strateegiat. Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu : Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu (486)
Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks
Algul paarist lapsest koosneva rühma ees, siis suurema grupi ees jne. Vahel kujuneb klassikaline tingitus välja üheainsa üleelamise tulemina. Assotsiatiivne tingitus ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerimisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel.Sellega saab algul neutraalne ärritaja tingitud ärritajaks, mis vallandab sama reaktsiooni, nagu tingitud ärritaja. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kujundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega
seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Assotsiatiivsed teooriad õppimise ja mälu käsitlemisel toetuvad asjaolule, et meelespidamine ja hilisem meenutamine sõltub õpitava ja varem õpitu vahelise assotsiatiivse seose iseloomust ning tugevusest. Tavaliselt kinnitavad seda teooriat uurimused mehhaanilise õppimise ilmingutest. Konstruktivistlikud teooriad ei piirdu õpitava meeldejätmine ega meenutamine assotsiatsioonide loomise ja ligipääsuga kujunenud seostele, vaid hõlmab alati ka aktiivset tähenduse konstrueerimist. Meeldejäetavat informatsiooni töödeldakse juba olemasolevate kognitiivsete
on 2 seega sõnadele kulub 2 bitti, sildi väljale jääb 162=14 Vastus: 14 d. Järjesta vahemälus info paigutamise viisid mälu kasutamise efektiivsuse kasvamise järjekorras alustades kõige vähemefektiivsemast. Küsimus on koostatud n.ö keskmist arvutiprogrammi silmas pidades! ■ Vastus: 1. Otsene paigutusviis (Direct mapping) 2. Paigutus assotsiatiivse rühmana (Setassociative mapping) 3. Assotsiatiivne paigutusviis (Associative mapping) e. Mälust lugemisel leiti 307 korral andmed vahemälust, 47 korral oli vaja pöörduda põhimälu poole. Arvuta tabamusprotsent Hit ratio kahe komakoha täpsusega.
inglise antropoloog Sir Francis Galton (1822- 1911) (Darwini onupoeg, eugeenika rajajaid, uuris ka intelligentsuse jaotumist ja mõõtmist inimpopulatsioonis, daktüloskoopia leiutajaid, uuris antitsükloneid meteoroloogias). Galton avaldas 1879. aastal artikli selle kohta, kuidas ta koostas nimekirjad 75 sõnast ja uuris enda peal nende sõnadega tekkivaid assotsiatsioone (introspektiivselt). W. Wundt töötas välja assotsiatiivse eksperimendi standardid, kuid jäi laboratoorsete eksperimentide juurde. Psühhoanalüütik Karl Gustav Jung (1875- 1961) kasutas assotsiatsioonide uurimist esimesena psühhiaatriapraktikas, kust see läks üldisse käibesse (samuti Kraepelin, McKeen Cattell, Freud jt.) (sel teemal oli isegi vaidlus Wertheimeri ja Kleiniga plagieerimise üle). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid,
D() = { a | b (
Endiselt on olemas grupid. Nüüd võib vahemälus olla ükstaskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust toimub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja sellepärast kasutatakse assotsistiivmälu. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim. Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsitiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU -Least Recently Used LFU Least Frequently Used FIFO First In First Out (kauem olnud andmed välja) Random juhuslik Alati peab olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat strateegiat. Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu : Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu (486)
juhtimist Stockholmis. Rühmituse koguteos ,,Homse nimel" (1945) selles on Kalju Lepiku palju eteldud luuletus ,,Kisendad, kodumaa!". Lepiku enda esimesed kogud olid ,,Nägu koduaknas" (1946) ja ,,Mängumees" (1948), mis sisaldavad kahte tüüpi tekste: teadlikku antiestetismi ja jõulist vastupanu. Nendes on grotesksed olupildid ja pagulasäng. Traditsiooniline värss, kasutab ka liikuvat rütmikat ja teisi stroofivorme. Muutus assotsiatiivse luule võimaluste, modernistliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole järgmistes kogudes: ,,Kerjused treppidel" (1949), ,,Merepõhi" (1951) ja ,,Muinasjutt Tiigrimaast" (1955). Uurib pigem ennast võõras maailmas. Kogus ,,Kivimurd" (1958) tuleb luulesse rahvaluule intonatsioone ja keelendeid. See luule on satiiriline ja valuline. Suureneb ka intertekstuaalsus, sidudes oma luule eesti luule klassikaga (Liiv, Suits). Tema luuletustele igavikulise mõõtme annab ka Piibel
Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. 9. Kui klassikaline ja assotsiatiivne tingimine kirjeldavad seose kujunemist kahe ärritaja vahel, siis operantne tingimine seletab, kuidas kõrgemad loomad ja inimene õpivad mõjutama oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. 10
= {
Endiselt on olemas grupid. Nüüd võib vahemälus olla ükstaskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust toimub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja sellepärast kasutatakse assotsistiivmälu. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim. Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsitiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU -Least Recently Used LFU Least Frequently Used FIFO First In First Out (kauem olnud andmed välja) Random juhuslik Alati peab olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat strateegiat. Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu : Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu (486)
sisaldab järgmist süsteemi, semantilist mälu kui tervikut ja semantiline mälu sisaldab episoodilist kui üht oma spetsialiseeritud alamsüsteemi. Kumbki kõrgema taseme süsteem sõltub ja on toetatud madalama süsteemi või süsteemide poolt. Semantiline ja episoodiline mälu on ülalpool kirjeldatud. Protseduuriline mälu säilitab seosed stiimulite ja reaktsioonide vahel ning on võrreldav Oakley (1981) assotsiatiivse mäluga. Semantilisel mälul on täiendav võime esindada seesmisi, hetkel mitteeksisteerivaid sündmusi, kuna episoodiline mälu lubab omandada täiendavaid võimeid ja säilitada teadmisi isiklikult kogetud sündmustest. Episoodiline mälu ,,Mis kõik siis seal juhtus" Semantiline mälu ,,Mis asi see selline on"
Ploki koht on fikseeritud ja seal võrreldakse segmendi numbrit. Kokkulangemise korral otsitakse sõna aadressi järgi plokist üles vajalik sõna. Adresseerimine on lihtne ja ka suhteliselt odav aga probleeme tekib tsüklitega. Tsüklite puhul võib tekkida vajadus pöörduda suurel hulgal kordadel põhimälu poole, mis vähendab vahemälu mõjusust. Assotsiatiiivne vahemälu ei ole jagatud segmentideks. Aadress koosneb kahest osast, ploki aadress ja sõna aadress. Assotsiatiivse vahemälu puhul võib vahemälus olla ükskõik milline plokk põhimälust. Plokid ei ole järjestatud, nii nagu otsevastavuses. Kui protsessor pöördub mõne ploki poole siis pole teada, kas ta on vahemälus ja kui on siis kus ta asub. Assotsiatiivmälu on selline mälu, kus pöördumine sõna poole ei toimu aadressi järgi vaid sõna ühe osa sisu järgi. Soovitakse leida sõna teis osa või aadressi. Sõna sisu järgi otsimine toimub väga kiiresti sest sõnu otsitakse läbi paralleelselt
käitumiste inhibeerimine - Aktivatsioon siin reguleerib ärgastustaset - Suurm emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. Seotud emotsionaalse perspektiivi hindamisega - Siin asuvad haiste ja maitseinfo sekundaarse töötluse alad - Seotud ka sotsiaalsete signaalide hindamisega näo-väljenduste järgi Dorsomediaalne prefrontaalne koor - …. Ventromediaalne prefrontaalne koor - Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete Frontaalsagara funktsioonid … Täidesaatvad funktsioonid … - EF lubavad kaaluda vaikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid
Warholi filosoorfia selle kohta: John Anthony Baldessari is an American conceptual artist known for his work featuring found photography and appropriated images. Algselt maalija, hakaks baldessari 1960 oma lõendile teksti ja fotosid ühendama. 1970 hakkas töötama graafikaga, filmiga, video, installatsiooni skulptuuri ja fotograafiaga. Ta on teinud tuhenadeid töid mis demonsreerivad ja mõnel juhul ka kombinerrivad pildi jutustava potantsiaali ja assotsiatiivse keele võimu kunsti piirides. Baldessari on enim tuntud oma tööde poolest, milles segunavad fotograafilised materjalid, mis on oma originaalsest kontekstist välja võetud ja vorm konstrueeritud, tihti sisaldavad sõnu või lauseid.alternated photos of a woman holding a cigarette parallel to her mouth and then dropping it away. Pilet nr.5 1. Dagerrotüüpia Dagerrotüüpe iseloomustas äärmiselt kõrge pildikvaliteet, sest isegi lähemal vaatlusel polnud võimalik
tagasiside ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops"). Kõne funktsioonid Suhtlemiseks: Kommunikatsioon ja ekspressioon; Mõtlemiseks: signalisatsioon ja üldistamine. Assotsiatiivne eksperiment Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas kajastuvad emotsioonid, et ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav, on üles ehitatud ka nn assotsiatiivse eksperimendi idee. (puu lehed, lehm-piim jt) Afaasia Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest. Afaasiaga inimest nimetatakse afaasikuks. Broca piirkond piirkond, mis asub aju vasaku poolkera koores näolihaste kontrolli keskuste juures. Selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja
ning situatsioonikontekst puuduvad. Afektiivne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. (,,ah", ,,kas tõesti", ,,oot-oot", ,,oops"). Kõne funktsioonid Suhtlemiseks: Kommunikatsioon ja ekspressioon; Mõtlemiseks: signalisatsioon ja üldistamine. Assotsiatiivne eksperiment Asjaoludele, et kõne on afektiivne, et temas kajastuvad emotsioonid, et ta ei ole lõpuni teadvuse poolt kontrollitav, on üles ehitatud ka nn assotsiatiivse eksperimendi idee. (puu lehed, lehm-piim jt) Afaasia Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest. Afaasiaga inimest nimetatakse afaasikuks. Broca piirkond piirkond, mis asub aju vasaku poolkera koores näolihaste kontrolli keskuste juures
Seega põhimälust loetud informatsiooni säilitatakse koos aadressiga vahemälus ja kui vastava mäluaadressi poole pöördudes leitakse vajalik informatsioon vahemälust, siis kasutatakse seda põhimälu poole pöördumata. See teeb protsessori töö kiiremaks, kuna põhimälust lugemine võtaks kauem aega. Vahemälu pole hinna tõttu väga mahukas. Kolme tüüpi on: protsessori sees, protsessori juures, emaplaadil. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU - Least Recently Used LFU Least Frequently Used LIFO last in last out (viimasena sisse, esimesena välja) FIFO First In First Out (esimesena sisse, esimesena välja ehk kauem olnud andmed välja, nagu poejärjekord) Järjestikune uuendamine (Round-Robin) Random - juhuslik Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu: Write-through, korraga muutused kirjutada vahemällu ja põhimälu Write-back, kirjutatakse põhimällu vahemälu bloki asendamisel,
(Afaasia 1 poolne häire, dominantse poolkera häire-kõne häirub) Ajukoore (korteksi) paksus on umbes 3-4 mm. Korteks koosneb 6 rakukihist. Neli rakukihti on erinevat tüüpi erinevused on proportsioonides (tsütoarhitektoonikas). See, milline kiht on ülekaalus, sõltub piirkonna funktsioonist, näiteks: motoorne korteks - väljendunud püramidaalne kiht; sensoorne korteks - väljendunud granulaarsed kihid. Ajukoore funktsioonid fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas. Assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist koorekahjustuse korral (alla 40 a.v.) Plastilisus - teatud alade võime muuta funktsiooni, mis on võimalik arenevas ajus. Dominantne-vasak poolkera (paremakäelisel);u. 2/3 vasakukäelistest -domineerib ka vasak poolkera. Ajukoore funktsioonid: *tunnetus e gnosis *koordineritud mõttekas tegevus-praxis *mälu-mnesis *kõne-phasis Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid
Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad lehed kevadel ja kuldsed sügisel, nõtked oksad on inimestel tekitanud kasega assotsiatiivse sideme ja temast on aegade jooksul saanud meie taluõuede armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel
vahemälus olla ükstaskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust toimub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja sellepärast kasutatakse assotsistiivmälu. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim. 27 Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsitiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU -Least Recently Used LFU Least Frequently Used FIFO First In First Out (kauem olnud andmed välja) Random juhuslik Alati peab olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat strateegiat. Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu :
vahemälus olla ükstaskõik milline grupp mälust. Otsimine vahemälust toimub grupi numbri järgi. Grupid ei ole järjestatud ja sellepärast kasutatakse assotsistiivmälu. Siin on vähem vaja põhimälu poole pöördumisi, kuid mälu ise on kallim. 27 Otsevastavusega vahemälu korral oli alati teada, milline grupp tuleb asendada. Assotsitiivse vahemälu puhul tuleb see otsustada kontrolleril. Kasutusel on terve rida vastandlikke strateegiaid. Assotsiatiivse vahemälu uuendamise strateegiad : LRU -Least Recently Used LFU Least Frequently Used FIFO First In First Out (kauem olnud andmed välja) Random juhuslik Alati peab olema tagatud, et kui protsessor on infot vahemälus muutnud, siis jõuaks vastav muutus ka põhimällu. Vahemälu peab olema põhimälu koopia. Kasutusel on kaks erinevat strateegiat. Andmete kirjutamine vahemälust põhimällu :
- Kui on leitud lahendus, tegeleb eesmine vöökäär sobiva vastuse valiku ja alternatiivsete valikuvõimaluste pidurdamisega. Otsmikusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja käitumusliku kontrolli häireid - Liigutuste kadu - Pidurdusreaktsioonide alanemine - Jõudluse kadu - Assotsiatiivse õppimise häire - Liigutusprogrammide häirumine - Riskiv käitumine, reeglite rikkumine - Tahtliku silmaliigutuse häire - Käitumise reguleerimise häire - Reagerentse motoorse kontrolli häire - Töömälu häire - Motoorne afaasia - Sotsiaalse käitumise häire
annaabi.ee 
