3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega. Väga oluline on püüda sõnastada lepinguid selliselt, et oleks üheselt arusaadav osaliste tahe, õigused ning ka kohustus. Korrektselt valmistatud leping aitab vältida edaspidiseid vaidlusi.
loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Millisel moel tuleb säilitada asutuses lahendatud digitaaldokumente? Pikaajalised digitaaldokumendid(üle 10-a. säilitusajaga): · Arhiiviväärtusega säilitatakse Rahvusarhiivis · Arhiiviväärtuseta säilitatakse Rahvusarhiivis tasu eest, lepingu alusel (valitsusasutustele kohustuslik) Lühiajalised digitaaldokumendid(alla 10-a. säilitusajaga): - säilitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemis
osutab tema poolt edastatud teabe allikale ja selle õigsuse eest vastutajale. 3. Personalijuht vastutab temale teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni kaitsmise eest. NÕUDED AMETIKOHALE Haridus: Kõrgharidus või sellele ametikohale vastav kvalifikatsioon Töökogemus: Vähemalt 2-aastane personalitöö alane juhtimiskogemus Teadmised: Teadmised personalitööst ja seda valdkonda puudutavatest õigusaktidest, asjaajamisest riigiasutustes. Põhioskused: Organisatsioonikäitumine, erinevad juhtimisteooriad, avalikku teenistust puudutav seadusandlus. Riigikeele oskus kõnes ja kirjas kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kõnes ja kirjas kesktasemel Personaalarvuti väga hea kasutamisoskus Isikuomadused: Algatusvõime, oskus töötada iseseisvalt, kasutada tööaega efektiivselt,
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus? Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku
etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel dokumendi tüüp- saame määratleda sisu järgi,enamasti on meil teksti dok id,helisalvestised,fotodok, cd-d dokumendi element-dokumendi koostisosa (informatiivosa) dokumendi vorming e vormistus-kuidas me dok i vormistame kust kui palju vahesid jätta, ridade vahed jne, vormielemendid-saame vormistada
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping
1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Politsei ja kohus allutati täielikult keskvõimule ja sakslaste asemele pandi seal ametisse vene ametnikud. Ametliku keelena võis asjaajamises kasutada ainult vene keelt.Rahvas muutus selliste ümberkorralduste suhtes väga rahulolematuks. Eriti puudutas see eesti keele välja tõrjumist igasugusest asjaajamisest. Venestuse pealetung pani rahvusliku liikumise liidrid valiku ette kas minna sellega kaasa või kaotada võimalus avalikus elus osaleda. Aastal 1870 asutatud Eesti Üliõpilaste Selts oli tollel ajal ainuke eestlaste üliõpilasorganisatsioon. EÜS õhutas üliõpilasi rahvuslikule tegevusele. Selts valis oma lipuvärvideks sini-must-valge, mis hiljem kujunes meie rahvus- ja riigilipuks. 4. juunil 1884. aastal õnnistati see lipp pidulikult Otepää kiriku saalis.
2.5. Dokumendi väljavõte ja ärakiri 3. Dokumentide vastuvõtmine ja väljasaatmine 3.1. Posti vastuvõtmine, esmane läbivaatamine ja täitmisele suunamine 3.2. Kontroll dokumendi täitmise üle ja dokumendi lahendatuks lugemine 3.3. puudub 3.4. Dokumentide väljasaatmine 4. Dokumentide haldamine 4.1. Dokumentide registreerimine ja hõlmamine 4.2. Dokumentide liigitamine ja dokumentide loetelu koostamine 4.3. Asjaajamisest väljunud dokumentide arvestus ja hoid 4.4. puudub 4.5. Arhivaalide hävitamine Küsimustele vastamine: 1. Kõik õigusaktid, mis võeti aluseks on kehtivad, kuid on toimunud mõned muudatused pärast aastast 2012. Määrused nr 80 ja 308 kehtivad, määrust nr 131 pole leida, ilmselt see enam ei kehti. Standart EVS 8821:2006 om kehtetu. Uus version on EVS 8821:2013. 2. Kunda Ühisgümnaasium on järgitud: 1.AÜA nõuded
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem
Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.
Võlausaldaja (kreeditor) kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavat käitumist. Võlasuhetes tuntakse isikute paljususe mõistet. Võlasuhtest omandab suhte üks pool võlausaldajana õiguse nõuda võlgnikult teatud sooritust. Sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest; 3. alusetust rikastumisest; 4. käsundita asjaajamisest; 5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Kõige sagedamaks võlasuhete tekkimise aluseks on leping. Lepinguline võlasuhe erineb teistest võlasuhetest selle tahteline iseloom. Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulistes suhetes, ei omanda lepingust, mille pooled nad ise ei ole, mingeid õigusi.
Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta.
edastamine, toimikute laenutamine, dokumendist tuleneva ülesande täitja ja täitmise tähtaeg. Dokumentide asukoha ja ülesannete täitmise jälgimine tagab organisatsiooni asjaajamise korrektse ja tõrgeteta toimimise ja hoiab ära dokumentide võimaliku kaotsimineku. DOKUMENTIDE HÄVITAMISEKS ERALDAMINE VÕI ARHIIVI ÜLEANDMINE Hävitamine on dokumendi elutsükli mingi etapi lõppemine Iga asjaajamisperioodi lõpul eraldatakse asjaajamisest väljunud dokumendid (suletud toimikud) aktiivsetest dokumentidest Vajadusel viiakse dokumendid hoidmiseks organisatsiooni arhiivi Säilitustähtaja ületanud dokumendid eraldatakse hävitamiseks Arhiiviväärtusega dokumendid antakse üle avalikku arhiivi DOKUMENDISÜSTEEMI KASUTAJAD Iga inimene, kes puutub kokku organisatsiooni dokumentidega ja sooritab nendega mingeid toiminguid, on dokumendisüsteemi kasutaja
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendistest rikkumise korral, võib jaotada kohustused põhikohustuseks ja kõrvalkohustuseks. Kohustuste liigitamine põhi- ja kõrvalkohustuseks on oluline siis, kui pooled on kohustatud lepingu
samaaegselt tehtud muudatusi; 2) versioonikontroll, et hiljem oleks võimalik tagasi pöörduda varasemate versioonide poole; 3) tegevust salvestus, et hiljem oleks võimalik tuvastada, milline on olnud dokumendi senine elukäik; 4) andmed muutjate ja kasutajate ja erinevate muutmiste tegemise kohta. (What is document...) Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundja, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi- kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilimine. (Dokumendihalduri kutse, 2014) Aina tähtsamaks on ka muutunud, et informatsioonile saaks ligi kiirelt, kõikjalt ja pea alati kui võimalik. Siinkohal on tänaseks päevaks loodud nn pilvesüsteem. Sellega on võimalus laadida
Oracle Eesti, Logica Eesti Management/Records Management Postipoiss Nortal SharePoint Helmes, NetGroup, Nortal Webdesktop Webware 4 (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 1 1.2 Dokumendihalduri kutse Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundja, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi- kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilitamine. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) 5 2 Elektrooniline dokumendihaldus Elektrooniline dokumendihaldus on infotehnoloogiliste ja organisatsiooniliste vahendite abil
ning tavaliselt võrdleva analüüsita. Samuti ei ole käsitletud juurdepääsupiiranguid koos arhiivinduse kui tervikuga, ühiskonna hoiakute arengu ning ajalooteaduse arenguga. Arhiividest tänapäevatähenduses võib kõneleda alates 15. sajandist, kui kirjalik asjaajamine asutustes kujunes kindlamaks ja laialdasemaks. Antiikmaailmas käsitleti raamatukogusid ja arhiive identiteedi osana ning need tekkisid valdavalt mõne asutuse tegevusest ja asjaajamisest. Seetõttu ka soovisid vallutajad hävitada alistatud ühiskonna identiteeti. Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid
õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 2/ 9 Võlaõiguslikud kokkulepped kinnisasja kasutamiseks Üldsätted Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
· vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrollimine · dokumendile juriidilise jõu andmise etapid · kasutatavad pitsatid, vastutajad, asukoht, mida pitsatiga tõestatakse · digitaalse kooskõlastamise võimalus või kohustus · dokumentide teatavaks tegemise kord jne 6. Dokumentide hoidmine asjaajamises · dokumentide loetelu koostamise protseduur · funktsioonipõhine dokumentide loetelu · asjaajamisest väljunud dokumentide säilitamise kord · arhivaalide loetelu koostamine · säilitamistähtajad · juurdepääs ja arhivaalide kasutamise kord · arhiivi ohuplaan · arhivaalide eraldamine hävitamiseks jne 7. Asjaajamise üleandmine · asjaajamise üleandmine töösuhte lõppemisel s.h dokumendid elektroonsel kandjal, paroolid jms · töötajad, kelle lahkumisel koostatakse üleandmise akt · üleandmisakti vormistamise näidis jne 8
töötajatele. Oma küllaltki suures vastutusalas peab ta olema valmis tegelema samaaegselt mitmete erinevate probleemidega. Aga nõuded tervisele? Füüsiline koormus on personalijuhi töös minimaalne, kimbutama kipuvad hoopis kõik istuvale tööle iseloomulikud tervisehädad. Palju tuleb töötada arvutiga, ja see võib mõjuda silmanägemisele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Personalijuhile on olulised teadmised raamatupidamisest, asjaajamisest, personalitöö alustest, arhiivindusest, kutse-eetikast, majandusest, organisatsiooni toimemehhanismidest, juhtimisest ja psühholoogiast. Ta peab väga hästi kursis olema oma valdkonda puudutava seadusandlusega. Intervjuudeks töölesoovijatega peab ta valdama intervjueerimismetoodikat ja suutma saadud vastuste põhjal õigeid valikuid langetada. Personalitöötaja peab olema meeldiva ja viisaka käitumise, salliva suhtumise, hea suhtlemis- ja väljendusoskuse ning korrektse välimusega
Dokumendihaldussüsteemi eemärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ning kättesaadavus. Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende eale, rahuldamaks avaliku ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kogu ühiskonna huve (Dokumendihaldus, 2014). Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundja, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilimine. (Dokumendihalduri kutse, 2014) Elektroonilist dokumendihaldust ja digitaalset asjaajamist võib eristada järgmiselt:
põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3) Lepingust Õigusvastaselt kahju tekitamisest Alusetust rikastumisest Käsundita asjaajamisest Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (
DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara. (amphora, postipoiss, delta, webdesktop) DOKUMENDI ELUKÄIK- toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni. DOKUMENDIHALDUR- laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. DOKUMENDIHALDURI KUTSESTANDARD- dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Selles on sätestatud dok. haldurile esitatavad nõuded. DOK.HALDUSEGA SEOTUD DISTSIPLIINID · INFOTEADUS- keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioon, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad
koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav.) Dokumendi registreerimine- eesmärk on anda tõestus dok loomise ja dok.süsteemi hõlmamise kohta. Sisaldab dok kohta metaandmete märkimist ja ainuidentifikaatori andmist. Dokumendi vorm- määrab, kuidas elemendid dok peal paiknevad. Dokumendihaldur- laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja tehnoloogiast. Dokumendihalduri tööülesanded: dok süst toimimise tagamine; dok haldamise alusdok väljatöötlemine, arhiivihalduse korraldamine; töötajatele dok hald alase koolituse korraldamine ; erialane nõustamine Dokumendihaldus- halduse ala, mis tegeleb dok loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ja eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohje, sealjuures organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja info dok
järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa selles on potentsiaalsete riskide määratlemine ning sellest tulenevalt vajalike ja võimalike ennetusmeetmete võtmine säilitatavate kultuuriväärtuste kaitseks. Arhivaalide üleandmine - Arhivaalide avalikku arhiivi üleandmine on dokumentide elukäigu pöördepunkt. Selleks ajaks on dokumendid väljunud asutuse asjaajamisest ja nende kasutussagedus on vähenenud. Arhiivi üleandmine tähendab, et neid on otsustatud sajandeid säilitada ja edasi kasutada. Dokumendid, mille sisu ja tekkekontekst on meile täna hästi teada, saavad endale kohustuse anda tulevikus meie ajast ajaloouurijatele pilt. Dokumendi- ja arhiivihaldus - Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele on eri valdkondade tegevuskavade ja õigusaktide nõuetega seatud kõrged
Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (tekib kohustus, mida tuleb täita kindlaksmääratud viisil). Tehing on toiming või omavahel seotud toimigute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
Omandi esemeks võib olla iga asi, mile omandamine ei ole seadusega keelatud. 12. (l.154-191) Võlasuhe on õigussuhe, millest tulene ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustust teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastamisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 13. (l.194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. (l.286-297) Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele
Kui külastaja ei saabu, võib hotell selle toa müüa mõnele teisele inimesele või ka toa tellinud kliendile, kes saabub hiljem. Grupihinnad ja korporatiivsed hinnad Grupihinnad tavaliselt gruppidele, korporatiivsed hinnad kokkulepitud hinnad, mida kellelegi ei avaldata. Millised on hotellipidaja kohutused ülebroneeringu puhul ? Kui tube ei ole peaks leidma lähimas ja samaväärses majutusettevõttes majutuse. Peab hüvitama kulud, mis tekivad lisatranspordi või asjaajamisest. 2 Kui osapool leiab, et broneerimiskohustusi ei ole võimalik täita vääramatu jõu tõttu on ta vabastatud trahvikohustusest. Ettemakse ja broneerimistasu Võtab tavaliselt reisibüroo või hotelli kett. Kindel summa nõutakse ette ja tagasi ei maksta. Voucher ja garantiikiri Kupong, mis tõendab, et klient on juba maksnud reisikorraldusfirmale ( piiratud ja avatud Voucher) Voucheril peab kirjas olema milliseid teenuseid saab. Originaal
asjaajajalt. Õigustatud KAA ei muutu sellest mitteõigustatuks, OLULINE TEADA! Kui on aga tegemist mitteõigustatud KAA-ga siis teavitamiskohustuse rikkumine tähendab, et asjaajajat loetakse pahauskseks. 39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab ajaja oma tegutsemise katkestama, va juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega, siis peab jätkama. 40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt? Üldreegli järgi ei pea ei soodustatu ega asjajaja olema teo- ega otsusevõimeline, põhimõtteliselt on võimalik, et 5-aastane A ajab hullumeelse B asja. Erandjuhtumid, kui
1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused:võlasuhe võib tekkida: *lepingust *kahju õigusvarasest tekitamisest *alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha *käsundita asjaajamisest – naaber parandab naabri katust, et vihm sisse ei sajaks *tasu avalikust lubamisest – ajalehes leiutasu millegi leidmise eest *muust seadusega tulenevast alusest – tellin mingi toote tasuta, aga 2., 3., 4. On raha eest juba 2. Tehingu mõiste ja tunnused. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja –kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingu tunnused: *tehing on tahtelise iseloomuga juriidiline akt *tehing on õiguspärane tegu
Pikaajalisele säilitamisele kuuluvaid arhivaale hoiustatakse olenevalt vajadusest ja võimalustest kas vertikaalselt pappkaantesse kinnitatult või horisontaalselt (pappkaantesse kinnitatult või ümbrisesse paigutatult) arhiivikarbis. Säilikute hulk karbis peab olema nende edasise kasutamise hõlbustamiseks optimaalne, st karpi jäetakse kuni 2 cm ulatuses vaba ruumi. Riiulile paigutatakse kuni 3 karpi horisontaalselt üksteise peale. Arhivaalide loetelu Asjaajamisest väljunud arhivaalide kohta koostatakse ja vormistatakse arhivaalide loetelu vastavalt arhiivieeskirja lisas 2 esitatud vormile. Asutuses hoitakse arhivaale olemi kindlakstegemiseks ja juurdepääsu tagamiseks vastavuses arhivaalide loeteluga kuni nende hävitamiseni või alalisele säilitamisele üleandmiseni. Arhivaalide loetelus märgitakse vähemalt järgmised andmed: - asutuse nimi; - struktuuriüksuse nimi ja tähis; - funktsiooni nimetus ja tähis; - sarja nimetus ja tähis;
kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1). 37.Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1). Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). 38.Kes on võlgnik, kes võlausaldaja ? Võlgnik on kohustatud pool võlasuhtes, võlausaldaja on pool, kelle suhtes võlgniku kohustused kehtivad. Võlgnik on tüünäitena raha laenaja, võlausaldaja see, kes raha laenas ja vastavalt kokkuleppele tahab seda raha mingil kindlaks määratud ajal ja koguses tagasi. 39.Mis on eelleping? Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu
oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia Lepingu vabadus kas sõlmida leping või mitte? Keda valida teiseks lepingupooleks? Missugune leping sõlmida? Otsustada lepingu tingimuste üle.
järjekorras, tuleb arvestada arhiiviainese juurdekasvuga ja vastava sarja juurde jätta ruumi edaspidi lisanduvale säilikute paigutamiseks. Arhivaalide kiireks leidmiseks koostatakse sarjade asukoharegister. Register annab teada, kus (riiul, kapp ja laud) konkreetse sarja säilikud asuvad. Näide: viit 1a/3/4 sarja asukohana tähendab, et arhivaalid on paigutatud esimese kahepoolse riiuli a- poole kolmanda kapi neljandale laudile. ARHIIVIHOIDLA Aktiivsest asjaajamisest väljunud arhivaalide säilitamise eesmärk on tagada dokumentide säilitamine ja kasutamine. Arhiiviväärtusega ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud ruumis e hoidlas, mida muuks otstarbeks ei kasutata. Hoidla sisseseadmisel tuleb arvestada: -millist arhiiviainest hakatakse säilitama (paberdokumendid, fotod, disketid) -kui kaua arhivaale planeeritakse säilitada -kui suurt kogust on vaja säilitada.
kus oli võimalus asju hoiustada ja inimestel võimalus tualeti kasutada. Madalad kulud ja teiste abi, tänu sellele ei kannatanud meie taskud saime ka vajaminevad seadmed, rattad, kiivrid ja muu vajaliku. Tuur on selline mis ei nõua palju raha ja on lihtsasti teostatav. Korraldajate oskused ja teadmised. Tänu sellele, et meil olid algsed teadmised ürituse korraldusest ja asjaajamisest, oli meil lihtsam korraldada tuuri, kui muidu. Iseenesest turg on suur, kuna konkurente ei ole palju. Tõukerattatuure ei korralda väga paljud Tartus, meie teada ainult üks Loodusturism. Nõrkused: Uuendused. Kuna majad on vanad ja kui neid renoveerima hakatakse, siis see hõng, mida me nn müüme kaoks. Peaksime valima siis uue teema, nt. Annelinna loodus. Kui hävitatakse ka loodus või vaatamisväärsused nagu näiteks ,,Jumalaga, Ene", siis ei
B sooritab vastava teo. Oletame, et TAL tasu oli väiksem kui B tegelikud kulud. Kas B võiks nõuda tasu hoopis käsundita asjaajamise alusel? Üldine reegel: teo tegija peab ise otsustama, kas tasu on piisavalt suur, et vastavat tegu teha. (J.L. seadusest see ei tulene, vaid on üldine põhimõte) See ei saa aga kehtida isiku suhtes, kes ei ole teadlik tasu avalikust lubamisest, kuid sooritab teo käsundita asjaajamisest lähtudes. 2. A lubab tasu C asja ajamise eest. B sooritab teo. Nüüd on tal nõuded: (a) nõue A vastu TAL-tehingust (b) käsundita asjaajamisest tulenev nõue C vastu. kas need nõuded on siis J.L. meelest alternatiivsed... .miks? Olukorras, kus tegu ei vasta avalikult tasustada lubatud teo kõikidele tunnustele ja selle tõttu ei teki tasu ava-
olema notariaalselt tõestatud 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine- lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki jms. 83
rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Mis on lepinguvabadus?
Samas sisaldab AVS § 11 volitusnormi Vabariigi Valitsusele avalduste ja märgukirjade läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestamiseks ka teistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Seetõttu kehtivad Alused ühe asjaajamise osa (avalduste ja märgukirjade lahendamine) kohta kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Ühtlasi tuleks siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et määrus ei käsitle üldse avaldustele ja märgukirjadele vastamist kui üldisest asutuse asjaajamisest eraldatud nähtust, mis muidugi ei tähenda, et neid ei võiks näiteks eraldi registreerida või ka mõnda muud asjaajamisoperatsiooni muust asjaajamisest eraldi teha. Vastav kord sätestatakse siis muidugi asutuse asjaajamiskorras. Riigikantselei on oma töö füüsiliste isikute avaldustele ja märgukirjadele vastamise osas ümber korraldanud. Varem oli selleks struktuuris eraldi üksus, alates 1997. a sellist üksust ei ole. Üldosakonna koosseisus on üks spetsialist, kes
(õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikasamine ja kahju õigusvastane tekitamine) 9.2 Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud
täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Muidugi v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmaseks eelduseks § 115 kohaldamisele on olemasolev võlasuhe (§ 100). Rikkuda saab: 1) seadusest tulenevat võlasuhet n. lepingueelne võlasuhe (§ 14), käsundita asjaajamisest tulenev võlasuhe( §§ 1018-1026), tasu avalikust lubamisest tekkiv võlasuhe (§§ 1005-1013). 2) lepingulist võlasuhet ehk kehtivat lepingut. Kuna VÕS on omane dispositiivsus, siis võivad pooled eelduslikult ka oma vastutuseulatuses eraldi kokku leppida. Probleemi lahendamisel kontrollitakse, kas on sõlmitud erikokkulepe vastutuse ulatuse üle ja kas see on kehtiv. Kahju hüvitamise nõude esitamine
võlasuhte poolel on nii õigusi kui kohustusi. 19 Tehinguõiguse üldküsimused. Võlasuhte tekkimise alused. (Slaid 8) VÕS § 3 annab võlasuhte tekkimise alused. Nii võib võlasuhe tekkida 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Nimetatud aluseid analüüsides saab järeldada, et tegemist on kahesuguste võlasuhetega seadusest ja tehingust tulenevatega. Viimased tekivad peamiselt lepingutest. Tehingu mõistet käsitlesime eespool ja üksikute lepingute liike käsitleme ka eriosas. Avame siinkohal põgusalt seadusest tulenevate võlasuhete aluseid. Käsitleme ka teisi aluseid. Võlasuhte tekkimise alusena on kahju tekitamine
kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. (2) Mittetäielik kohustus on: 1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus;
käsundite kasuks. Vaevatasu pangaröövi kohta nt see isik saab 2000 eurot. On olemas isik, kes oskab aru anda. Kasu kolmandate isikute jaoks. Ka asjaajamisega seonduvate kulude hüvitamist on õigus nõuda pangalt, selle hüvitamist. Vähemalt teoreetiliselt. Kui tegu ei vasta kõigile tasu lubamises sätestatud tingimusele, kuid tasu lubanud isikut on soodustatud, võib teo tegijal olla tasu lubaja vastu nõudeid käsundita asjaajamisest tulenevalt. Kui koera otsitakse/ kui vanainimest otsitakseläheb metsa seenele ja on ära kadunud ja välja on lubatud tasu 500 eurot. 3 inimest otsivad ja keegi ei leia. Tegu ei ole tehtud, tasu avalikku täitmist ei ole. Mida saab see isik teised isikud on otsinud aga sealt ei ole leitud, soodustus on see otsivale isikule ja võidab aega ja otsib mujalt. Kui 3 inimest otsivad siis tasu saab ainult see, kes esimene leiab. On olemas ka leid ja leiutasu, leiame midagi, mis kellelegi kuulub
tõestatud. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta seda tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1. lepingust 2. kahju õigusevastasest tekitamisest 3. alusetust rikastummisest 4. käsundita asjaajamisest 5. avalikust lubamisest 6. muust seadusest tulenevast alusest 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlasuhet kohaldatakse ainult siis, kui see pole vastuolus hea usu põhimõttega
amordi. Kohustuse rikkumine ei muuda asjaajamist õigustamatuks!! Vastavat kohustust rikkunud AA-ja loetakse pahauskseks ja sellel on tema jaoks neg tj-d, st ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, peab andma välja kasu). 39. Missugustel juhtudel on soodustatul õigus nõuda asjaajamise katkestamist: a) pärast seda, kui ta on andnud asjaajamiseks nõusoleku või kiitnud selle heaks; b) pärast seda, kui ta on saanud teada asjaajamisest, kuid ei ole seda heaks kiitnud? Mõlemal juhul peab AA-ja AA-mise katkestama. Erandiks olukord, kus AA-mine on oluline avalikes huvides (C maksis B-le A eest elatist, siis A ei saa öelda C-le et lõpeta ära, kui see on oluline avalikes huvides). 40. Missugust tähtsust omab isiku teo- ja otsusevõime KAA õiguse rakendamise seisukohalt? Teo- ja otsusevõimel ei ole tähtsust (5aa A ajab nõrgamõistusliku B asja). Eranditena heakskiit, tahte avaldamine. 41
annaabi.ee 
