Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult, vahel üleolevalt. Palju töötajad ei räägi eesti keelt! Mõni tervitab ja on viisakas, aga neid on vähe, vähemalt lasnamäel on nii. Samas on hea see, et saab kaasa osta ka. Mina ei mäleta, et seal tsekke
Kohvikutes ja restoranides tuuakse alati arve. Keel: Riigikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). Turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene keelt. Kliima: Vahemereline. Peab meeles pidama, et septembris ja oktoobris võivad ööd olla jahedad. Merevee temperatuur:18-22°C (sügisel) Raha: Kehtiv raha Kreekas on euro. Rahvusvahelised krediitkaardid on kasutusel, kuid väiksemates kauplustes ja restoranides arveldatakse ainult sularahas. Krediit- või deebetkaardiga saab sularahaautomaadist võtta raha. Turvalisus: Kreeka on turvaline. Võib esineda pisivargusi ja sellepärast ei ole soovitatav jätta raha ja hinnalisi esemeid järelvalveta. Mida kaasa osta Kreekast Oliivid Oliivipasta Oliiviõli Pistaatsia pähklid Makedoonia halvaa Feta juust Kreeka veinid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka http://www.germalo.ee/reisiinfo/kreeka/ http://www
6. Millises piimatoodete sarjas kasutatakse eesti teadlaste poolt avastatud piimahappebakterit? - Actimel - Dr. Hellus - Activia 7. Mis iseloomustab teraviljakliisid? - suur kiudainete sisaldus - suur C- vitamiini sisaldus - suur raua sisaldus 8. Millistel järgmistest kaupadest ei ole vaja välja tuua ühikuhinda? - pulgakommid, nätsud - pulgakommid, jäätised - nätsud, hambapastad 9. Kuidas arveldatakse tubakatoodete jaemüügil ? - vaid sularahas - vaid sularahata arvelduse vormis - nii sularahas kui sularahata arvelduse vormis 10. Kui vanadele isikutele kehtib suitsuvaba tubakatoote tarvitamise keeld? - alla 16 aastastele isikutele - alla 18 aastastele isikutele - alla 21 aastastele isikutele 11. Milline järgnevatest pesupulbri kaubamärkidest on eestimaine? - Mayeri - Ariel - Omo 12
- riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu - organisatsioonide nagu WTO ja OPEC teke - rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Finantsturgude globaliseerumine - Nt maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokyos, New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide aktsiate ja rahaga. - Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga. Keskkonna-alane globaliseerumine - Riikidevaheline keskkonnakaitsealane koostöö: õhu- ja veesaaste levib tavaliselt üle riigi piiride ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine eri valdkondades Kultuurialane - kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus - kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri
Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas. Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli 4.Milliste näitajatega võiks mõõta globaliseerumist? välisinvesteeringute mahuga eksporditavate ja imporditavate kaupade struktuuriga ja mahuga rahvusvaheliste ettevõtete arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Riigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides jne. 5.Globaliseerumise positiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut
Selle tagajärjel kohalikes keeltes puudub vastavasisuline sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab n-ö mõõta globaliseerumist: Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed: Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel)
alusel. (IAS 21.21). Igal bilansipäeval hinnatakse vastavalt kehtivale valuutakursile ümber: Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused; ning Välisvaluutas fikseeritud mitte-monetaarsed varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. (IAS 21.23). Välisvaluutatehingud (2) Monetaarsed varad ja kohustused on raha ning sellised varad ja kohustused, mida arveldatakse varem kindlaksmääratud summas rahas. Näideteks monetaarsetest varadest ja kohustustest on: Raha; Nõuded (sh. nõuded ostjatele, antud laenud, viitlaekumised), mille eest tasutakse rahas; Võlakohustused (võlad tarnijatele, laenukohustused, võlakirjad, viitvõlad)... Välisvaluutaarveldused 2011 (1) · Arveldused läbi välisvaluutakonto Laekumised ja maksed kajastatakse arvestatuna EUR-sse, tehingupäeval kehtiva EKP valuutakursiga. Valuutakursi
Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000
6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i. Optsioon • Optsioon on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. ii. Forward 7 • Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid • Futuuride (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega “lõpetada”) millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega.stus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara
perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit [6]. 1.2 Kohustuste liigitamine 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused Tasumise tähtaja järgi liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaline kohustus on selline, mis tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul [3]. RTJ 2 järgi kajastatakse lühiajaliste kohustustena järgnevaid kohustusi: · kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele); · kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; · kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud) [5]. 4 Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Pikaajalisteks loetakse kohustust, mille maksetähtajani on üle ühe aasta või ettevõtte
V br Valem 1 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; Vbr - proovikeha maht [cm3]. 3.1.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Selleks, et määrata tihedust korrapärase kujuga materjalil, on vaja teada selle maht Vbr ning mass m. Maht leitakse proovikeha pikkuse a, laiuse b ning kõrguse c abil. Mõõdetakse kolm korda ja pärast leitakse keskmist. Pärast keha kaalutakse ning tihedus arveldatakse valemiga nr 1. Mõõtmistäpsus on 0,1 mm. 3.1.2. Ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine Tihedust leitakse valemiga nr 1. Labori jooksul kasutati nii halvasti kui ka hästi imava vett materjale. Esimesena arvutati halvasti imava vett materjali. Selleks, et määrata 2 tihedust ebkorrapärase kujuga materjalil, on vaja kasutada sama valem nr 1. Mass leitakse samamoodi, kaaludes
sõnavara või see tuleb luua, mis ei ole alati otstarbekas 4. Haridusalane globaliseerumine noortel on võimalus õppida eri riikide koolides läbi õpilasvahetuse programmide, rahvusvaheliste stipendiumite; külalislektorid ülikoolides, vahetusõpetajad jne. 5. Finantsturgude globaliseerumine maailma suurimatel börsidel Londonis, Tokios ja New Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli USA dollarites ülemaailmselt tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2. Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis 3. Internetiühenduste ja kasutajate arvuga
millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Kohustuste hindamisel on oluline, kas kajastada neid bilansis, avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt tegelikeks, eraldisteks ja tingimuslikeks. Kohustisi liigitatakse tasumise tähtajajärgi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustised tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta jooksul. Lühiajaliste kohustisteks loetakse kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooks; mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil või mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustisi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Eraldise puhul ei ole realiseerumise aeg või summa kindlad. Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise järgmistel tingimustel: ettevõttel on enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus;
millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Kohustuste hindamisel on oluline, kas kajastada neid bilansis, avalikustada lisades või üldse mitte avalikustada. Kohustused liigitatakse oma olemuselt tegelikeks, eraldisteks ja tingimuslikeks. Kohustisi liigitatakse tasumise tähtajajärgi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustised tuleb üldjuhul hüvitada ühe aasta jooksul. Lühiajaliste kohustisteks loetakse kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooks; mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil või mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustisi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Eraldise puhul ei ole realiseerumise aeg või summa kindlad. Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise järgmistel tingimustel: ettevõttel on enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus;
valuutamaaklerid; pangad; turistid, importijad, eksportijad. 29. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid: · paindlik vahetuskurss (ujukurss) - kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul; · fikseeritud vahetuskursi (püsikurss) puhul määrab riigi keskpank kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte; 30. Hetketehing - valuuta ost või müük hetkekursiga. 31. Forward-tehing - lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. 32. Valuutaoptsioon - annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 33. Välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid: · USD eest ostetavad sisendid odavnevad · Importkaubad odavnevad
koduses valuutas mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile Tehingu toimumise aeg hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus 52. Ostujõu pariteedi teooria - väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos inflatsiooniga (infl. kõrge = valuuta langeb seni kuni saavutatakse hindade tasakaal; infl. kõrge = valuuta tugevneb) 53. Valuutakurssi mõjutavad tegurid Hinnataseme muutus Tootlikkus Impordi- ja ekspordinõudluse kasv Jooksevkonto saldo Investeerimisvõimaluses Informatsiooni roll 54. Hetketehing - viivitamatu tarnega tehing
kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval. Valuutaoptsiooni mõiste
nt varud ja nõuded ostjate vastu); * varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud) * varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: * kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele) * kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; * kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Bilansi struktuur, bilansi põhivõrdused: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis s.t.
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 67. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 68. Peate oskama arvutada hinnanoteeringust mahunoteeringusse ja vastupidi. 69. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel
Noteerimise viis (hinnanoteering e otsene vahetuskurss välisvaluuta hind noteeritakse koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 67. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 68. Peate oskama arvutada hinnanoteeringust mahunoteeringusse ja vastupidi. 69. Hetketehingute mõiste. Hetketehing on tehing, mille ost-müük toimub tarnimisega teisel
21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 22. Valuutaturu struktuur ja funktsioonid Funktsioonid: · Vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest) · Tagada vaba ettevõtluse häireteta funktsioneerimine
selle müügipakendil kasutatava tootjapoolse partii tähistuse järgi. (2) Veini käitlev ettevõtja peab edastama riikliku alkoholiregistri volitatud töötlejale iga kuu 15. kuupäevaks aruande paberkandjal või elektrooniliselt tema poolt eelmisel kuul ekspordiks, hulgimüügiks või jaemüügiks suunatud veini kohta. § 20. Arveldamine alkoholi käitlemisel (1) Alkoholi impordi, hulgimüügi ja ekspordi korral arveldatakse selle alkoholi eest sularahata arvelduse korras. § 21. Alkoholi saatedokument Alkoholi hulgimüük ja eksport tuleb vormistada paberkandjal saatedokumendiga, mis võimaldab kaupa ja selle partiid identifitseerida. Saatedokumendile peab lisaks muudele õigusaktis sätestatud nõuetele olema kantud: 1) alkoholi määratlus (liik, nimi, tootja, müügipakendi maht, etanoolisisaldus, tootjapoolne partii
4. ID-kaart jm isikut tõendavad dokumendid. Koolitus räägib sellest, kuidas indifitseerida kliente ja kuidas käituda juhul kui klient annab valed dokumendid. 5. Vead kliendiandmete sisestamisel. Õpetab kuidas vältida vigu ja kuidas neid parandada. 6. Arveldused, elektroonilised arveldused. See osa tutvustas mind sellega mis on müük. Kui palju pakkumisi, kõnetamisi ja müüke peab tegema iga töötaja. Kuidas müüke arveldatakse e-keskkonnas. 7. Igapäevatoodete arvelduslahendused. Õpetab kuidas müüki teha, kuidas pakkuda klientidele ühte või teist toodet. 8. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise muutunud seadus ja andmekaitse seadus, turvakoolitus. Selle osa informatsioon oli tuttav, kuna ma õppisin seda ülikoolis. Kuid oli huvitav teada saada kuidas tegeleb just Swedbank rahapesu tõkestamisega. 9. Elektrooniline pangandus
_ _ varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja _ _ varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: _ _ Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); _ _ kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; _ _ kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on ettevõttel võimalik antud
kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu); - varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja - varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi: - Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); - kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; - kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). 6 16. Kasumiaruannete skeemid Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu)
hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. Optsiooni omanik maksab kokkuleppe sõlmimisel emitendile tasu (preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid - (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega "lõpetada") millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega. iv. Vahetustehing (swap) - Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud
üheaegselt kahele või enamale isikule. Sellisel juhul tuleb maksuvõlg tasuda solidaarselt. N: käibemaksuseadusest – mitu isikut võivad registreerida ühe käibemaksukohustuslasena, mida nimetatakse grupiks (sel juhul tuleb tasuda grupi liikmetel solidaarsuse põhimõttel). Solidaarne on vastutus, kus maksud nõutakse sisse neilt, kellelt on neid võimalik sisse nõuda. Kui grupi peale on maks tasutud siis grupi siseselt arveldatakse juba omavahel – maksuhalduri eesmärk on see, et maks oleks tasutud – edaspidine ei kuulu enam tema huviorbiiti. b. Kinnipidamiskohustus – maksu kinnipidaja kohustus on pidada teise isiku tulult kinni tulumaks, see deklareerida ja tähtaegselt üle kanda (üksikisiku tulumaks). c. Tagastusnõue – isikul on õigus tagasi saada seaduses ettenähtust rohkem tasutud maksusumma või muu maksuseadusest tulenev enammakse.
koduses valuutas; mahunoteering e kaudne kurss – koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas; ristkurss – ühe valuuta kurss, mis avaldadakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile) • Tehingu toimumise aeg (hetkekurss – kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss – lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus) 55. Ostujõu pariteedi teooria Valuutakursi muutumise seletamiseks kasutatakse ostujõu pariteedi teooriat, mille tundmaõppimiseks alustakse nn ühe hinna seadusest (seadus ütleb mitu riiki toodab ühesugust kaupa, ostjast olenemata peab selle kauba hind olema kogu maailmas ühesugune). See teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. 56. Hetketehingute mõiste
Administreerimise taseme järgi: Ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul Fikseeritud vahetuskurss (püsikurss) riigi keskpank määrab kodu- ja välisvaluuta vahelise vahetussuhte. Tehingu toimumise aja järgi: Hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul tehingu toimumisest. Tähtajaline kurss lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajahetkel tulevikus. Tehingu objekt Sularahakurss kurss millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha 16 Deviisikurss e ülekandekurss 70. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteedi teooria väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi
Internetipank| Automaatselt madalamad hinnavahed spottehingutele üle 10 000 euro Instrumendid| Spot, forward, swap, optsioonid, struktuurid TOORAINED |Fikseerige sisendi ning lõpptoodangu hinnad Alusvarad | Nafta, elekter, gaas, metallid, süsi, teraviljad, tselluloos, CO2, jms Instrumendid| Swap-id, optsioonid, futuuride koopiad, struktuurid Sularahas arveldus | Tooraine füüsilist kohale toimetamist ei toimu; pangaga arveldatakse fikseeritud hinna ja turuhinna erinevus rahas 1. Acceptance of deposits and other repayable funds 2. Lending including, inter alia: consumer credit, mortgage credit, factoring, with or without recourse, financing of commercial transactions (including forfeiting) 3. Financial leasing 4. Money transmission services 5. Issuing and administering means of payment (e.g. credit cards, travellers' cheques and bankers' drafts) 6. Guarantees and commitments 7
USD=; mahunoteering e kaudne kurss koduse valuuta hind noteeritakse välisvaluutas, 1 EUR=; ristkurss ühe valuuta kurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile). Tehingu toimumise aeg (hetkekurss kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse 2 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest; tähtajaline kurss lepitakse vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus). 37. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse (hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). Riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutusega, st kui ühes riigis hinnad tõusevad, siis toob see kaasa selle riigi valuuta väärtuse nõrgenemise ja vastupidi. 38
USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. Tehingu toimumise aeg · hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. · tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 30. Hetketehingute mõiste. Hetketehingud (spot e. cash) jagunevad: Viivitamatu tarnega tehingud. Moodustub ca 60% välisvaluutatehingutest. Valuuta ost-müük toimub tarnimisega teisel tööpäeval
USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. 5. Tehingu toimumise aeg · hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. · tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 41) Vahetuskursi muutuste liigid sõltuvalt vahetuskursi administreerimise astmest Vahetuskursi Nominaalkursi Nominaalkursi
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja 4. varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näit. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näit. lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse
(c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (näiteks kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja (d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (näiteks finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. (SME IFRS 4.5, 4.6). 17. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: (a) kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näiteks võlad tarnijatele); (b) kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; (c) kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (näiteks lühiajalised laenud). 4 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. (SME IFRS 4.7, 4.8). 18
Tehingu objekt sularahakurss on kurss, millega ostetakse või müüakse välismaist sularaha; deviisikurss (ülekandekurss) võetakse aluseks siis, kui on tegu nn. arveldusrahaga (näiteks nõudmised välisvaluuta suhtes, maksekorraldused). Tehingu toimumise aeg hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. Preemia (või diskonto) leitakse järgneva valemi järgi: Administreerimise tase *ujuv ehk paindlik vahetuskurss (ujukurss) kujuneb vastavalt valuutade nõudmisele ja pakkumisele valuutaturul;
finantsinvesteeringud); ja · varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. [2] 27 Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: · kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele); · kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; · kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on
Muu omakapital I Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) T Aruandeaasta kasum (kahjum) Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. KOHUSTISED raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg LÜHIAJALISED KOHUSTISED • kohustised, mis eeldavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase ärtitsükli jooksul • kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast Kõiki muid kohustusi kajastatakse PIKAAJALISTE KOHUSTISTENA KOHUSTISED = LÜHIAJALISED KOHUSTISED + PIKAAJALISED KOHUSTISED AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARAD K LÜHIAJALISED KOHUSTISED
2. millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma kreeditorile teatud summa). Kohustused jagunevad: • lühiajalised kohustused. Lühiajalise kohustusena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Lühiajalised kohustused on näiteks: lühiajalised laenud juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt,
Jahutus- ja soojenduspindadega lauade puudumine Teenindaja ülesanded: Soojade roogade söömiseks mõeldud taldrikute eelsoojendamine. Soojade roogade õigeaegne lauale viimine. Söögilaualt kasutatud nõude äraviimine. Lauas teenindamine toimub eespool kirjeldatud reeglite järgi. Kui on loodud võimalused suitsetamiseks, vahetavad teenindajad ka tuhatoose. Arveldamine Arveldamine toimub restoranis eine lõpus. Arveldatakse sularahas, maksekaartidega, kupongidega (voutšeritega). Arve esitatakse vastavalt kliendi soovile kas kogu laudkonnale ühise arvena või igale kliendile eraldi. Arved asetatakse vastavate kaante vahel alusele või väikesele taldrikule. Foto lk. 132 – 8.19 – Arve ulatamine kliendile Foto 8.18. Arve ulatamine kliendile Maksekaartidega arveldamisel kasutatakse makseterminali.
Lisas nr. 1 toodud maksegraafikule. 2.4. Lepingu tähtaja lõppedes ja kõigi käesolevas lepingus toodud tingimuste täielikul ja kõrvalekaldumatul täitmisel ja väljaostumaksete ning intresside täieliku tasumise korral läheb vara omandiõigus üle liisinguvõtjale. 2.5. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on liisinguvõtja kohustatud maksma viivist _______ protsenti päevas võlasummast lähtudes. 2.6. Maksete tasumisel arveldatakse kõigepealt viivised, siis intressid ja seejärel liisingumaksed. 83 3. Liisinguvõtja kohustused ja õigused 3.1. Liisinguvõtja kohustub täitma kõiki käesolevas lepingus toodud tingimusi ja kohustusi ning vastutab nende mittetäitmise või mittenõuetekohase eest Eesti Vabariigi seadustes ja käesolevas lepingus ettenähtud korras. 3.2
Korjatakse laualt kasutatud nõud. 206. Kliendi vastuvõtmine Kliendi vastuvõtmine: 1. Loo silmside! 2. Naerata! 3. Tervita! 4. Küsi ,,Kuidas ma saan Teid aidata?" ,,Kuidas ma saan Teile kasulik olla?" 174 Esmamulje on väga tähtis ja klient teeb oma järeldused kohe restorani sisenedes.Kui klienti sõbralikult tervitatakse, tunneb ta ennast teretulnuna. Igas restoranis on oma kord, kuidas valitakse lauda, tellitakse toitu, arveldatakse jne. 1) Ülemkelner või teenindaja võtab kliendid vastu restorani sissepääsu juures; 2)Teenindaja tervitab klienti esimesena,tehes seda selgelt, meeldiva hääletooniga,silma vaadates,naeratades ja kergelt kummardades.Kui kliendiga ei ole võimalik kohe tegeleda, tuleb silmadega märku anda, et sisenejat on tähelepandud; 3) Kui võimalik, tervitab kelner klienti nimepidi.Näiteks hotellis on see küllalt kerge, kui on tegemist püsikliendiga (nime võib leida hotelli nimekirjast)
annaabi.ee 
