Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid

Kreeka
Ta
T iri 
Kaarna
11 B-K
Sisukord
 Üldinfo
 Asend
  Rahvastik
 Majandus
  Maavarad  ja  eksport
  Reisimine
  Vaatamisväärsused
 Suhted  Eestiga
 Veel huvitavat.
 Mida kaasa osta  Kreekast
 Kasutatud materjal
Üldinfo
 Asukoht: Balkani poolsaar
PealinnAteena , ligikaudu 5 miljonit elanikku
Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest
Pindala: 131 944 km 2
Riigikord : Kreeka on parlamentaarne vabariik,  riigipea  
president
Rannajoone pikkus: 17 500 km
Suuremad saaredKreeta , Euboia, Kerkira, Kefalonia
Saari  kokku: 760, millest asustatuid 350
Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m
Viisa : Eesti  passi  omanikele viisavaba: punase ja halli 
passi omanikele viisa kohustuslik
Elektrivool : 220 V
Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud.  
Asend

Põhjas asub neli naaberriiki:  Albaani
MakedooniaBulgaaria  ning Türgi.

Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa
arte ja poolsaarterohke. 

Selle pikkusjoon 14 880  km. 

Kreeka paikneb Balkani poolsaare 
lõunaosas Euroopa ja  Aasia  ristteedel. 
Ta
T l
a le kuulub üle 2000  Egeuse  ja 
   Joonia  mere saare, milledest vaid            
 ligikaudu 165 on asustatud.

Geograafilised koordinaadid: 
 39 00 N, 22 00 E 
Rahvastik
 Kreekas elab 98% kreeklasi ja 2% teisi 
rahvuseid
 98% on ka Kreeka õigeusku ning 2% 
teist uski
 Naiste keskmine vanus on 81 aastat ja 
meestel 75 aastat.
 Kreeka rahvastik on  vananev
Majandus
Põhilised majandusharud:
  Turism
 Laevandus
  Pangandus
 Põllumajandus
  Energeetika
Maavarad ja eksport
Suurimad ekspordial ikad: 
 To
T i
o t, joogid.
 Tööstuskaubad
 Naftatooted
  Puuviljad  
Maavarad:
  Nafta
  Marmor
 Raud
 Sool 
Reisimine
 Eesti kodanikule on Kreekasse  reisimine 
viisavaba.
 Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 
päeva, tuleks pöörduda Kreeka 
Suursaatkonna poole Ta
T llin
a
nas.
 Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja 
turvaline reisisiht
Vaatamisväärsused
  Ateena   akropol
   Ateena linnriigi ehk polise keskele  
kaljukünkale ehitatud  kindlus
tuntuim Vana-Kreeka akropol.
   Ateena akropoli küngas ulatub 150 
meetri kõrgusele merepinnast, akropoli 
pindala on ligikaudu kolm hektarit.
Delfi oraakel 
 Vanakreeka pühamu  Delfis  Parnassose 
mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid 
kogu Kreekast ja kaugemaltki 
saamas Apollonilt vastust küsimustele, 
mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka 
vastust, mis jumalalt saadi. 
Olümpia
  Kreekas Peloponnesosel Elises asuv    
 kultuskoht, kus peeti igal neljandal 
aastal Zeusi auks 
ülekreekalisiolümpiamänge, mida 
korraldati alates aastast 776 eKr. 
Suhted Eestiga
 Kreeka tunnustas Eestit 19.mail 1922 ning 
diplomaatilised suhted kahe riigi vahel  taastati  
2.oktoobril 1991.
 Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukoude 
okupatsiooni Eestis
 Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd 
aprillis  1997
 Eesti Suursaadik Kreekas: Andres Ta
T l
a vik
 Kreeka Suursaadik Eestis: Polydore Kokonas
Veel huvitavat
  Ajavahe : Kreekas ja Eestis on sama aeg
Joogivesi : Kraanivesi kõlbab  joogiksKreeklased  ise 
aga tarbivad tavaliselt pudelisse vil itud vett.
Jootraha: On tavaliselt arvestatud hinna sisse. Hea 
teeninduse eest võite siiski mõne euro lauale jätta. 
Kohvikutes  ja restoranides tuuakse alati arve.
Keel: Ri gikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). 
Turismipi rkondades saab enamasti hakkama inglise 
keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene 
keelt.
 KliimaVahemereline . Peab meeles  pidama , et 
septembris ja  oktoobris  võivad  ööd  ol a jahedad. 
Merevee temperatuur:18-22°C (sügisel)
Raha: Kehtiv raha Kreekas on euro. Rahvusvahelised 
kredi tkaardid on kasutusel, kuid väiksemates 
kauplustes ja restoranides arveldatakse ainult 
sularahas . Kredi t- või deebetkaardiga saab 
sularahaautomaadist võtta raha. 
Turvalisus: Kreeka on turvaline. Võib esineda 
pisivargusi ja sel epärast ei ole soovitatav jätta raha ja 
hinnalisi esemeid järelvalveta. 
Mida kaasa osta 
Kreekast
  Oliivid
 Oliivipasta
 Oliiviõli
 Pistaatsia pähklid
 Makedoonia  halvaa
 Feta juust
 Kreeka  veinid
Kasutatud materjal
  http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka
  http://www.germalo.ee/reisiinfo/kreeka/
  http://www.reisiguru.ee/riik/Kreeka
  http://trip.ee/taxonomy/term/306
Tänan  kuulamast! 

Document Outline

  • Kreeka
  • Sisukord
  • Üldinfo
  • Asend
  • Rahvastik
  • Majandus
  • Maavarad ja eksport
  • Reisimine
  • Slide 9
  • Vaatamisväärsused
  • Slide 11
  • Delfi oraakel
  • Slide 13
  • Olümpia
  • Slide 15
  • Suhted Eestiga
  • Veel huvitavat
  • Slide 18
  • Mida kaasa osta Kreekast
  • Kasutatud materjal
  • Tänan kuulamast! 
Vasakule Paremale
Kreeka #1 Kreeka #2 Kreeka #3 Kreeka #4 Kreeka #5 Kreeka #6 Kreeka #7 Kreeka #8 Kreeka #9 Kreeka #10 Kreeka #11 Kreeka #12 Kreeka #13 Kreeka #14 Kreeka #15 Kreeka #16 Kreeka #17 Kreeka #18 Kreeka #19 Kreeka #20 Kreeka #21
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VndaK Õppematerjali autor
Põhjalik powerpoint/esitlus Kreekast. Sisaldab palju erinevaid valdkondi nt:asend, rahvastik, majandus, maavarad ja eksport, reisimine, vaatamisväärsused, suhted eestiga ja palju muud huvitavat.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

KREEKA ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ÜLEVAADE...........................................................................................................................5 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus.........

Geograafia
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b

Turismiettevõtlus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004­2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. NATO liikmesriigid on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik. NATO lipp 23 Euroopa Nõukogu (liige alates 1976) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun