Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus
millegi tööpõhimõte. Nimetatud arusaamu omakorda üldistades võiks öelda, et loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida. Veel üldisemalt võiks loogikat mõista nii: loogika on see, mis meie eest mõtleb. Võib rääkida kahte erinevat tüüpi loogilisusekriteeriumist. Esiteks võib loogilisus olla omane arutlemise viisile ning tähendada lõppkokkuvõttes arutlemise õigsust, mida saab kindlaks teha ainult kui kooskõlalisust mingite reeglitega. Teiseks võib loogilisus olla omane arutlemise tulemusele, ja loogilisus selles mõttes (tegemist ei ole sõna "loogilisus" standardse kasutusega, kuid see kasutus ei ole põhimõtteliselt vale) võib tähendada tõesust (mis ühe levinud arusaama järgi on vastavus faktidele ehk reaalsusele) või
induktiivne meetod- erinevates kontekstis erinevad tunnetusteed, ühte ja kõige tähtsamat tunnetusteed ei ole olemas, perverssus- loomuvastasus, nt inimene käib tänaval käpuli fideism- maailmatunnetus mis välistab igasuguse muu, ainult ilmutatud tõde, pühakiri saietism- loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike KODUS: arutlev meetod- induktsioon ja deduktsioon induktsioon- arutlemise viis, sellest, et ühtedel asjadel on teatud omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse seda, et see omadus on nendel asjadel ka tulevikuks. (tõenäosusel põhinev järeldamine, liigutakse üldistamise suunas) deduktisoon- arutlemise viis, tagab, et tõestest eeldustest saavad tõesed järeldused (üritakse testida teooriat)
Kui naine jõudis isegi kõik ülesanded täidetud oli alati olemas lisa ülesanne, mis ei lõppenud kunagi- selleks oli ketramine. Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga.
,,Novum Organum" Francis Bacon Põhiidee: Teos keskendub mitmetele vastuoludele ühiskonnas, millele seni ei olnud keegi osanud tähelepanu pöörata. Ta mõistis, et teadusalased teadmised võivad anda inimesele võimu looduse üle, kuid tema arvates polnud keegi osanud seda veel õigesti kasutada. Probleemide lahendamiseks soovitab Bacon senise deduktsiooni asemel kasutada arutlemise meetodina induktsiooni. Inimeste tähelepanu hajutamiseks on olemas nelja tüüpi iidolid ehk viirastused: hõimu-, koopa-, turu- ja teatriiidolid. Põhipunktid: 1. Kui inimesed otsustavad eemaldada suurt objekti ilma tööriistadeta, isegi kui nad valivad seda tööd tegema ainult tugevad inimesed, oleks see ikkagi mõttetu. 2. On kaks meetodit: üks, kus järgitakse olemasolevaid teadmisi, ja teine, kus leiutatakse midagi uut
Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud Loogika Hulkade struktuurid Tekstid Programmid Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui..
- hinnang - esitatakse autori põhjendatud arvamust; miks nii arvad, mõistad hukka või kiidad heaks? - üleskutse - osutatakse mingi tänapäevase probleemi kestvusele, vajadusele neid tulevikus lahendada. - puänt - esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp. (nagu novellis) Probleem, peamõte, pealkiri Arutlev kirjand ei saa olla ilma probleemi ja peamõtteta. Mida sa öelda tahad? Kirjandi probleemi ja mõtte juurde juhib pealkiri. Arutlemise 5 põhivõtet Analüüsimine - nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Kirjeldatakse ja põhjendatakse neid. Illustreerimine - millegi väitmine ja selle näitega tõestamine. Näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab täpsustama, konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Näidetega ei tohiks liialdada.
vaimset psühholoogiat, mis analüüsib paranormaalseid uskumusi ja isikupäraseid anomaalseid läbielamusi traditsioonilistes psüholoogilistes tingimustes. Parapsühholoogia suhtes kriitilised teadlased toovad esile seisukoha, et erakorralised väited nõuavad erakorralisi tõendusmaterjale. Skeptikud väidavad, et inimeste soov uskuda paranormaalseid nähtusi, on sageli tugevam kui tõendusmaterjal selle kohta, et need ei eksisteeri. Selle arutlemise käigus arvan ka mina et parapsühholoogia kuulub ikka pigem pseodoteaduse hulka. Sellepärast, et pseodoteadus on seotud loodusega ja muu taolisega.
ette ning kuhu tõmmata piir. Kodanikuühiskond saab eristuda riigist, nende tegemised pole piiratud, ning säilib võimalus otsustada oma privaatsuse eest. Kolmandaks vaatenurgaks on poliitika kui kompromissid ja konsensus. See on väga konkreete definitsioon, mis väidab, et poliitikud on konfliktidest teadlikud, nähakse, et need on vältimatud ning püüavad neid lahendada ja ära hoida. Probleemide puhul kasutatakse selgitamise ja arutlemise mitte vägivalla ja jõu taktikat. Selles vaatepuntis on poliitikud heas valguses ning kodanikuühiskond peaks olema rahul oma valitsusega kuna üldmulje näitab, et nendest hoolitakse. Kuid tegelikkuses selline asi ei toimiks, tekkivad pikad vaidlused konsensuse leidmise teemadel ning kokkuvõttes ei pruugigi kõik probleemid oma lahendust leida. Ütleksin, et selline käitumine on Eestile väga omane, poliitikud näivad rahvast hoolivat kuid tegelikult on
Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata
IT MATEMAATILISED ALUSED Loogika (TAUNO ÕUNAPUU) 30.01.14 Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub
psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest 3: A.Laikmaa asutas oma ateljeekooli 1903. aastal, mis oli Tallinnas esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ateljeekool alustas tegutsemist Pikal tänaval von Nottbecki majas. 1904. maasta sügisel üüriti suurem korter Niine tänava alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi 4: Ainsaks õpetajaks oli Ants Laikmaa ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt.
meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist. Hindamine : Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus. 1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine,
Kirjandit loeb kaks inimest, eriarvamuste korra Kirjandis ei tohi olla oma arvamust. Kirjand ongi oma arvamus, aga esitatud väited peavad olem argumenteeritud faktidega. Kirjandiks pole vaja õppida Kirjand on lugemuse, kirjandusõpetuse, mõtlemise, arutlemise kõige avaramas tähenduses kirjaoskuse näitamise üks võimalusi. Ja selleks, et sa suudaksid neid teadmisi ka paberil edasi anda, on vaja lugeda raamatuid, õppida ortograafiat, grammatikat, ajalehti ludega, omandada
kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik. Selles mõttes peabki inimene “tunnetama iseennast”. Defineerimine- selle teadmine seisneb Sokratese arvates oskuses defineerida vastav mõiste. . Induktsioon- kõigepealt tuleb leida konkreetseid näiteid, mis antud mõistele vastaksid. 4. Milline oli Sokratese vestluste eesmärk? Sokratese vestluse eesmärk on panna inimesi oma kinnisideedest kõrvale mõtlema ja uskuma, et võibolla nad eksivad. Ta tahtis tekitada huvi arutlemise vastu. 5. Arutle, kuidas on seotud teadmine ja voorused. Kas teadmine sellest, mis on vooruslik ja hea viib alati headele tegudele? Sokrates on öelnud, et kõik inimesed valivad sellise käitumisviisi, mille leiavad olevat endile kõige kasulikuma. Seda, kes käitub ebaõigelt, ei pea Sokrates ei targaks ega kõlbeliseks. Mina arvan, et paratamatult tahavad inimesed endale kõige paremat unustades ära teise inimese mõtted ja tunded. Sõna “hea” on nii mitme tähenduslik
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis
valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid. 5) Kirjeldada noorsootöö kujunemisprotsessi alates antiikajast? Kirjalikud mälestised, mis sisaldavad noorsoo õpetamise ja kasvatamisega seonduvat, leiduvat vanaajast. Noorsootöö algus seondub 18 saj lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga, mil noored asusid elama maalt linnadesse ning hakkas kujunema linnanoorte subkultuur.
Protsess toimib alati samamoodi- istutakse ringis, kirjutatakse probleemid ning seejärel tähistatakse aeg ja koht, kus toimumine aset leiab ja asutakse tööle. Avatud Ruumi meetodi puhul on oluline, et räägitakse teemast, mis kõiki puudutab, kuid piisavad keerukas, mitmekesisust, kirge ja konflikti peaks olema ning ka tungiv vajadus selle järele. Sellegipoolest alati ei pruugi need aspektid olla täidetud ja tulemused on väga kehvad, sest liikmed ei tunne huvi probleemi arutlemise kohta. Oluline on ka jälgida kellaaega ning pidada meetodi raamistikust kinni. 1960ndatel hakati rääkima isehakanud organisatsioonidest . Pärast organisatsioonide loomist, kontrollimist ning struktureerimist , ei ole kõik nii lihtne. Jõuti kahele järelduseni. Esiteks kõik organisatsioonid on avatud ning on mõjutatud muutuvast keskkonnast, mille üle on meil väheke kontrolli. Teiseks järelduseks- kõik organisatsioonid, ka inimorganisatsioonid on ise
4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja talletab selle meie mällu, mis tekitab meie sisemaailmas järgmised asjad: tajumise, mõtlemise, kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja
· Väide ja näide. · Probleem ja lahendus. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata. Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud. Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes. Arutlemise viis põhilist võtet: 1. Analüüsimine. (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside liigendamine osadeks) Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt. 2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale selge, ilma lisaseletusteta. 3. Defineerimine
1) lahendite otsimine, lahendivälja piiritlemine 2) lahendite grupeerimine 3) lahendite grupeerimine Üldise probleemilahenduse skeem -Formuleeri probleem -Sõnasta nõuded, kriteeriumid -Leia võimalikud lahendid -Hinda ja vali parim Teosta Konvergentne e. koonduv mõtlemine. Probleemile ainsa korrektse lahenduse leidmine. Konvergentset ehk koonduvat mõtlemist rakendatakse ülesannete puhul, mis nõuavad ühe korrektse lahenduse tuletamist olemasolevate teadmiste ja loogilise arutlemise abil. Divergentne e. lahknev mõtlemine. Probleemile paljude erinevate lahenduste leidmine. Divergentset mõtlemist rakendataksegi nende ülesannete puhul, mis eeldavad paljude lahenduste võimalikkust ja isegi vajalikkust. Missugused järeldused võiks teha Guilfordi teooriast? Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks
matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. John Backus. 1938. Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Babbage 19. sajand – esimene projekt programmeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele
Kanti meelest tuleb valgustust soodustada religiooni ja seadusandluse valdkondades. Kui inimestel võimaldatakse religiooni asjus arvamust avaldada, siis antakse talle vabadus, mis soodustab edaspidist valgustust. Seadusandluse puhul võimaldab avalik mõtete esitatamine luua paremat seadusandlust ning leida kehtivast süsteemist vajaka jäämisi. TEKSTI KOKKUVÕTE 1) Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas arutlemise pärast kannataks. 2) Valgustus on inimese väljumine omasüülisest alaealisusest, mis on olemuslikult iseseisvalt mõtlemine, mis omakorda nõuab julgust ja otsusekindlust. 3) Inimene on vabatahtlikult alaealisuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Laiskus segab inimest väljuda alaealisust, kuna on ka teisi võimalusi elus hakkama saada kasutamata oma aru raamatud, arstid jne. Liidrid kujutavd rahvale alaealisusest väljumist kui
Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks.Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Kuidas juhtida loodusalast arutelu? Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana.Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama 5. Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega?
viis atika tragöödia arengu lõpule.teemad armastusest Aischylos-Kirjutas üle 80 näidendi, säilinud 7. Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. 11. Kuningas oidipus- Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise ongi süüdi. Pika arutlemise peale tulebki välja et Oidipus on ise tapja, ja et Laios oli tema ise ja et tema praegune naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta. Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus. 12
Selle põhjal saab teha järelduse. Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks. Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana. Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama. 5
mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid). Traditsioonilises loogikas järgitakse Aristotelese eeskujul tõe vastavuse teooriat ehk KORRESPONDENTSITEOORIAT: väide on tõene, kui selle sisu(propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele. Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele.
MAASUHTED JA MAAREFORMID 07.05.2012 Eesti ajaloo perioodiseerimist ikka peaks teadma peaks ikka teadma, kas Põhjasõda enne või mitte. Küsimused enamasti arutlemise vormis. Olemas peab olema üldine arusaam ja oskus teadmisi seostada ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt.
ilukirjanduslikust teosest. Teemaarendus, lõik Arendus selgitab lugejale lõigu tuummõtet tõsiasjade, näidete, võrdluste, põhjenduste, tsitaatide abil. Kuidas iga lõik just antud juhul üles ehitatud on, sõltub sellest, milliste võtete abil tuummõtet käsitletakse või tõestatakse Teksti üks põhilisi arendustüüpe on arutlemine, mida toetavad omakordateised tüübid: kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemise põhivõtted: Analüüs on nähtusete liigendamine osaks. Vaadeldakse osadevahelisi suhteid, nende seost tervikuna. Analüüsimisel liigutakse üldiselt detailidele. See peab olema süsteemne ja objektiivne, järeldusi ei tohi teha hoiakute ja tunnete ajel. Illustreerimine näidetega aitab mõista mingi nähtuse olemust ja teeb teksti huvitavamaks. Definitsiooniga avatakse mõiste sisu, mille määratlemiseks läheb vaja teatud hulka tunnuseid ning defineeritavast mõistest laiemat mõistet
Loogika range, reeglipärane, süstemaatiline mõtlemine. 9.Empiirika- Teadmised, mida saame maailma kogemisel meelte abil. Teaduses meetodid, kus uurija kogub andmeid ümbritsevast reaalsusest (vaatlused, eksperimendid jne.) 10.Kriteerium- teatud tingimus/ nõue, mille põhjal asju võrreldakse ning nende üle otsustatakse. 11.Valiidsus-meetod vastab uurimisküsimusele, tuvastama seda mida pidi tuvastama . 12.Reliaablus - uurimus on samade tulemustega korratav. 13.Deduktsioon- loogilise arutlemise vorm "üldiselt üksikule", kus üldise seaduspärasuse põhjal tehakse järeldus üksikjuhu kohta. 14.Induktsioon- loogilise arutlemise vorm "üksikult üldisele", kus paljude vaadeldud üksikjuhtude põhjal tehakse järeldus üldise seaduspärasuse kehtimise kohta. 15.Hüpotees- mingi teooria põhjal sõnastatud oletuslik väide nähtuste vahel kehtivate seoste kohta, mida saab empiiriliselt üle kontrollida. 16.Verifitseerimine - näitama, et väide kehtib. 17
Kirjeldus võib olla ka luuleline, metafoorne või muid stiilivõtteid kasutav. Sel juhul pole enam otseselt tegemist asjadele omaduste omistamisega, kirjeldus põhineb siis keele abil kujutatu vahetul mõistmisel. c) Arutlus Arutlus koosneb eeldustest ja järeldusest. Nii eeldused kui ka järeldused on propositsioonid (väited), mis tavaliselt on väljendatud lausetega. 4. Arutlemise võtted (analüüs, illustreerimine, definitsioon, klassifitsioon ja võrdlus) a) Analüüs nähtuse liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised seosed. b) Illustreerimine näidete toomine ja teksti huvitavamaks muutmine. c) Definieerimine mõiste sisu täpne avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Aga kas sellisel juhul pole inimest ennastki? Descartes väidab, et inimene siiski eksisteerib. Inimese teeb inimeseks ja olemasolevaks mõtlemine. Kui inimene katkestab mõtlemise, siis lakkab ta olemast, samas kui ta katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise
1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm,
Ning lõpuks leiavad nad üksteises iseenda, sest nad on muutunud sarnasteks. 5) Kuidas rääkimine, teadmise vahendamine ja suur kuulajaskond katkestavad inimeste vahel toimuva kõneluse (pedagoogiline kõnelus)? Õpetaja rollis oleval isikul on võimetus kõnelemiseks, sest õpetaja arvates on tema ülesanne teadmisi võimalikult ühtlaselt edasi anda, st tema räägib ja teised kuulavad. Sellest staadiumist on raske üle minna küsimise ja arutlemise tasemele. 6) "läbirääkimiskõnelus": Milles seisneb läbirääkimiste eesmärk ja mis rolli täidavad selles osalevad isikud? Läbirääkimiste eesmärk on kokkuleppele jõudmine ning selles osalevad isikud esindavad näiteks neid volitanud partei huve. Kuidas saab olla, et teise tajumine teisena (objektiivne kõnevõime) tähendab võimetust teist kuulata (subjektiivne kõnevõimetus)? Me ei taju seda, mis teises sünnib või me kuuleme valesti
BLAISE PASCAL 1640 (kristlik filosoof) aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas, ehitas neid ca 50 tk. LEIBNIZ 1646-1716 (saksa filosoof) Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole'ga sarnaneva loogikasüsteemi 2 Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus rationator) KIRJUTUSMASIN: 1867, Christopher Latham Sholes, Carlos Glidden, Samual W. Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt
Teistsuguse lähenemise järgi säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Kõik küsimused võib jagada kolme liiki: küsimused, millele saab anda vastuse kogemuse põhjal, kas praegu või tulevikus (nt kas Eestis elavad kauem mehed või naised mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal; küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused, lähtudes õiguaktidest); küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn). Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi.
Tuli ka 13 korda võitjaks. Oma ainestiku ammutas ta mütoloogiast, mille ümber mõtestas. Teosed: Oresteia, Pärslased, Aheldatud Prometheus. Sophoklese „Kuningas Oidipus“ kui antiiktragöödia näide. Teebas puhkenud katku peatamiseks tuleb Oidipusel välja selgitada, kes tappis kunagi kuningas Laiose ja tapja linnast välja saata. Tapja otsimisel kohtub Oidipus pimeda mehega, kes ütleb et tema ise ongi süüdi. Pika arutlemise peale tulebki välja et Oidipus on ise tapja, ja et Laios oli tema isa ja et tema praegune naine Iokaste on tema tegelik ema. Iokaste poob ennast sellep ülesse ja Oidipus torkab endal silmad välja. Katku peatamiseks lahkub ta Teebast. Jumalik ettemääratlus- ei ole võimalik muuta. Oidipuse tragöödia- püüab vältida jumalikku ettemääratlust, kuid tegutseb selles suunas, et kõik täituks. Oidipuse kompleks- liigselt emasse kiindunud poja nähtus.
Negatiivsed emotsioonid ei ole alati takistuseks edu saavutamisele, vaid on võimalik, et nad omakorda annavad tööle edasitõuget. Nii siis kõik emotsioonide klassid (liigid) mõjutavad otsustusprotsessi erinevalt, sõltuvalt sellest, mis tüüpi on ülesanne ja olukord. Inimene üksi ei ole alati võimeline võtta arvesse kõik probleemi aspektid ja õigesti hinnata riske. Järelikult otsused, mis on vastuvõetud meeskonna arutlemise pärast tihti annavad paremad tulemused. Iga gruppi liige peab olema võimeline kohaneda oma tuju meeskonna meeleoluga. Olulise kriteeriumina on informatsiooni kogumise võime, teiste isikute ja nende arvamuste kuulamise, austamise ning arvesse võtmise võime. Lisaks sellele on väga tähtis oskata hoiduma isikliku kasu saamisest ühise eesmärgi saavutamiseks. Kõige ratsionaalsemad ja õigemad otsused on vastu võetud tänu loovuse ja
räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide
noorukitele. Seda programmi on arendanud Arnold Goldstein ja Barry Glick. Nüüd on ARK levinud üle kogu maailma. ARK-i uuringutes on leitud, et programmis osalenutel enamusel väheneb agressiivne käitumine märgatavalt, vähemärgatavalt või suureneb üksnes positiivne käitumine. (Glick, 2006) Programm koosneb sekkumistreeningutest, kus kümne nädala jooksul saadakse sotsiaalsete oskuste arendamist, viha kontrollimise treeningut ja moraali arutlemise väljaõpet. Oskuste omandamist aitab suurendada täiendav õpe, tugevdavad tehnikad ja suunatud grupiarutelud. Uuringud on näidanud, et õpilastel, kes arendavad neid valdkondi, on märgatavalt vähem tõenäoline agressiivne ja kõrge riskiga käitumine. ARK-i õppetundides käsitletaksegi agressiivse ja vägivaldse käitumise kognitiivset, afektiivset ja käitumuslikku poolt. Sotsiaalsete oskuste arendamine õpetab noorukitele, mida teha ähvardavas ja stressiolukorras
aritmeetika. Esimese kahe oluliseks omaduseks on nende lõplikkus. Tõepoolest, olgu sugulaste andmebaasis või mitu miljonit nime, nende hulk on ikkagi lõplik. Samamoodi tuumajaamaga: kuitahes keeruline kaitsesüsteem ka ei oleks, sellegipoolest on tegu lõpliku hulga torude, juhtmete, andurite ja muude komponentidega, mis teatud konkreetsel viisil kokku pandud. Niisuguste lõplike andmebaaside või süsteemide üle arutlemise jaoks on loogika täielik: põhimõtteliselt on võimalik kogu süsteem hulga väidete abil ära kirjeldada, ning seejärel saab väikese hulga standardsete loogikareeglite abil tuletada iga õige väite nimetatud süsteemi kohta. Erinevalt esimesest kahest on meie kolmanda näite - aritmeetika - näol tegemist lõpmatu süsteemiga: täisarve on ju lõpmatult palju. Kas lõpmatut süsteemi saab üldse kirjeldada lõpliku hulga väidete abil? Teatud piirini saab.
Saksa filosoof 1646-1716, Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas As Nolan felt he didn't receive enough pay, he created his own company: Leibniz lõi Boole'ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse Atari in 1972, Atari ships Pong, one of the first really successful Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica commercial video games universalis) ja seda keelt kasutava nn "arutlemise aritmeetika" (calculus Magnavox Odyssey: first home video game along with Atari (No rationator) processor: combined analog/digital) Kirjutusmasin: 1972- The first object-oriented language Smalltalk developed at XEROX Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud PARC, bsaed on ideas by Alana Kay.
lapsi, kes jäid ilmalikku ellu. Kloostrites õpetati varakeskajal seitset vaba kunsti. Vabad kunstid ehk seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). Triiviumi alla kuulusid grammatika, dialektika ja retoorika (kõnekunst) õpingud, mis tuli hilise keskaja ülikoolides bakalaureusekraadi saamiseks läbida. Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega. Kogu õppetöö käis ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil. Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku 5 kirjanduse lugemist päevas
tõepoolest jäädakse kindlaks. Konflikt Vastuolu jõudude, väärtuse huvide, iseloomude.. erinevused, mis teineteist segavad. Soovimatud olukorrad. Probleem sõnastatud vastuolu. Konflikt protsess, mille on käivitanud pingeliseks kasvanud vastuolu või inimestevahelise vastuolu teravnemise piiripunkt. Konfrontatsioon teadlikult käivitatud konflikt parema kontrolli saavutamiseks vastuolu üle. Dialoog jagatud uurimine. Koosmõtlemise ja arutlemise viis. See ei olemiski, mida me teeme teisele inimesele, see on miskit, mida ma teeme koos teise inimesega. Dialoog on elav uurimiskogemus koos inimestega ja inimeste vahel. · Maailm on jagamatu tervik (kõik liigendused on kunstnikud ida ja lään, Baltimaad), tervik on meis endis olemas. Detailitundlikus on dialoogi pidamisel väga oluline. · Osalus kus on minu tõeline osalus? · Dialoog algab endast, see sageli unustatakse. Ka endakäsitlus tervikuna on
Sellega kaasneb finants-, psühholoogiliste ja sotsiaalsete riskide võtmine ning tasuks on rahaline tulu ja rahuldus saavutatust. (Hisrich, 1985) 3. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevenson & Jarillo, 1990). 4. Ettevõtlus on organisatsioonide loomine, protsess, mille tulemusena sünnib uusi organisatsioone (Gartner, 1988). 5. Ettevõtlus on mõtlemise, arutlemise ja tegutsemise viis, mida juhivad võimalused (Timmons, 1997). 6. Ettevõtlus on küsimus sellest, kuidas, kelle poolt ja milliste tagajärgedega leitakse ning kasutatakse ära võimalused uute toodete ja teenuste loomiseks (Venkataram, 1997). Ettevõtluse määratlus Eestis · Tulumaksuseaduse tähenduses on ettevõtlus iseseisev majandus- või kutsetegevus (sh notari, kohtutäituri ja
väärtushinnangud ja kuidas me neid väljendame, edastame (sõnade ja tegevuste lahknevus?) Prosotsiaalne areng: Vanemate ja kodu mõju •Armastus, hoolitsus, turvalisus, lähedased suhted •Turvaline kiindumussuhe •Suhete kvaliteet peres (hoolimine, lahkus, teistega arvestamine) •Vanemate endi empaatia laste suhtes •Eeskuju •Õed-vennad •Premeerimine (nt kiitus, tänu, kallistus vms) •Arutelud peres tunnete üle •Distsiplineerimine läbi seletuse, veenmise, arutlemise Prosotsiaalne käitumine peres: Kuidas õpetada? •Armastav ja soe pere õhkkond •Lapse empaatiavõime kasutamine •Lasta lastel teha abistavaid tegevusi •Kujundada hoolivat ja heldet käitumist – olles ise mudeliks!
lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada), Blaise EksamPascal Eksam– Eksam1640 aritmeetiline masin(50tk): liitis ja lahutas Leibniz Eksam– EksamSaksa filosoof 1646 – 1716, Leibnizi Eksamarvuti(1671) Eksamliitis, Eksamlahutas, Eksamkorrutas, Eksamjagas lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin Babbage Eksam– Eksamehitas difference engine mis jäi pooleli Hollerith Eksam– Eksam ehitas perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks Hollerith’i Eksamfirmast Eksam=>IBM
Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, on need tõesed ja väärtuslikud. Printsiip (moraalne) moraaliväide või üldine moraalinõue, mis on moraalse arutluskäigu lähtekohaks. Samas võib see olla ka uskumus, mis on tegudele moraalseks suuniseks ning moraalsete prioriteetide üle arutlemise aluseks. (Vrd: ladina keeles principium = alguspunkt, millest edasi minna). Privaateetika kalduvus käsitleda eetikat kui isiklikku ja privaatset. Selline seisukoht on vastuolus traditsiooniga, mille järgi eetika käsitleb võimu ja inimestevahelisi suhteid ning vastutustunnet moraalse kogukonna ees. Probleem keeruline lahendustvajav asi; mida on raske mõista või millega on raske tegelda; ülesanne. Probleemidel on põhimõtteliselt lahendus olemas.
annaabi.ee 
