Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milleks meile filosoofia ? - essee (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks meie vajame filosoofiat?
  • Mis kus ja kuidas ?

Milleks meile filosoofia ?
Milleks meie vajame filosoofiat ? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni.
Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel.
Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud.
Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade – ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ? Nad peavad rääkima inimestele asju mis tegelikult ei ole head , kuid nad peavad seda tegema niimoodi filosofeerides , et see jätaks endast hea mulje.
Minuarust ongi poliitikutel vaja seda kige rohkem. Nemad peavad ju maailmaasju parandama , täiustama ja meie elu paremaks muutma igal võimalikul viisil , ning nii kuidas nad seda oskavad.
Advokaadid peavad teadma minevikust , lahendama keerulisi ülesseandeid. Kaitsma inimeste üigusi, isegi siis kui nad on saanud hakkama millegi halvaga. Nad peavad seisma inimese hüvede eest ükskõik kas see on õige või väär. Nende kohustus on toetada inimest kes neid on palganud igal võimalikul viisil , ning tagada neile parim tulemus milleks nad võimelised on. Nad aitavad inimesi hädadest välja , kaitsevad neid , kuid kui nad ei tee enda tööd korralikult siis võib asi hoopiski muutuda halvemaks. Tavaliselt on advokaadid selgeks teinud endale inimese probleemid ning teavad kuidas nad aitavad viia asja käigu õigete lahendusteni.
Minuarust on filosoofiat ka kunstis olemas. Kunst on ju pärit juba ammustest aegadest ning päris paljud ei saa aru mida see tähendab . Kunstnikud ongi nagu filosoofid kes panevad oma mõtted ja olemused piltidesse. Päris paljud ei saa aru piltide tähendustest ning peavad kunsti ebavajalikuks sigri -migriks. Kuigi tegelikult võib ühe pildi taga olla pikk lugu kunstniku tegemistest, olemistest ning tema väljavaadetest.Kunstist saavad aru väga vähesed inimesed. Näiteks kasvõi kui küsida kes on autor maalil ´´ Mona Lisa ´´ ei tea seda paljud , rääkimata sellest kui küsida kes on Leonardo Da Vinci ning millise naise maaliga sai ta väga tuntuks .
Minuarust on kõigil vaja filosoofiat . See aitab meil olla ise selline nagu me tahame. See aitab meil seada kokku mõttekaid lauseid , milles peitub midagi huvitavat ja tarka , näha meil elu huvitavamalt kui see tegelikult on , arendada ennast , avaldada enda seisukohti niimoodi , et need saaksid ka teistele nähtavateks. Ning tuleb osata ennast kaitsta sõnadega ning põjendada oma mõtteid , ükskõik kas see kellelegi meeldib või ei.
Milleks meile filosoofia- - essee #1 Milleks meile filosoofia- - essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ander922 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Milleks meile filosoofia
2
doc

Milleks meile filosoofia?

Keivin Kivimägi 12A 28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle

Filosoofia
Filosoofia
15
doc

Filosoofia

00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1 Filosoofia

Filosoofia
Filosoofia arvestus 11-klass
13
doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus ­ olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism ­ maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism ­ Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism ­ kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia
Filosoofia konspekt
28
docx

Filosoofia konspekt

b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad

Kategoriseerimata
FILOSOOFIA
19
docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

Eetika
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt
24
docx

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia

Filosoofia
Filosoofia
13
doc

Filosoofia

MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo ­ armastama sophia ­ tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.

Filosoofia
Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest
18
doc

Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes. Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks. Kuna sellise teadmise esemeks sai Platoni järgi olla üksnes idee, viimane on aga tunnetatav vaid puhtas mõistustunnetuses, siis sai Platoni järgi teadmine ranges tähenduses olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat. Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt

Filosoofia ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun