Kuidas kirjutada arutlevat kirjandit? (0)

Arutleva kirjandi kirjutamine
1. Sissejuhatus
Eesmärgid:
- püstitada põhieesmärk või -tees;
- juhatada lugeja teemasse;
- luua sobiv meeleolu;
- luua lugejaga usalduslik side;
Tüübid:
- huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus
teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus.
- probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena.
- mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti
tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse?
- tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või
liigutakse selle abil probleemi poole.
- päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide.
- ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse ajalooline ülevaade.
- kohe asja juurde - alustatakse teema arendusega.
2. Lõpetus
Eesmärgid:
- tuua esile teksti tuum, põhiidee;
Mida sa öelda tahtsid?
- esitada hinnang;
- teravndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes;
- võtta kirjutatu kokku;
Lõpetus ja sissejuhatus võiksid kokku langeda.
nt. küsimus sissejuhatuses saab vastuse lõpetuses, sissejuhatuses alustatud lugu saab lõpplahenduse või järelduse lõpetuses.
Tüübid:
- huvilugu - arendatakse sissejuhatuses arendatud lugu lõpuni, korratakse seda teisest
vaatepunktist.
- kokkuvõte - tuuakse oluline lühidalt kokku. Teiste sõnadega lõikude mõtete ümbersõnastamine.
- hinnang - esitatakse autori põhjendatud arvamust; miks nii arvad , mõistad hukka või kiidad heaks?
- üleskutse - osutatakse mingi tänapäevase probleemi kestvusele, vajadusele neid tulevikus
lahendada.
- puänt - esitatakse ootamatu , vaimukas lõpp. (nagu novellis)
Probleem, peamõte, pealkiri
Arutlev kirjand ei saa olla ilma probleemi ja peamõtteta. Mida sa öelda tahad?
Kirjandi probleemi ja mõtte juurde juhib pealkiri.
Arutlemise 5 põhivõtet
Analüüsimine - nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamine osadeks . Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Kirjeldatakse ja põhjendatakse neid.
Illustreerimine - millegi väitmine ja selle näitega tõestamine. Näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab täpsustama, konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Näidetega ei tohiks liialdada.
Defineerimine - definitsiooniga mõiste sisu loogiline ja täpne avaldamine. Mõiste lahti seletamine.
Defineerida võiks neid mõisteid, mille tähendust lugeja ei pruugi teada või kui mõiste on mitmeti tõlgendatav.
Klassifitseerimine - nähtuste jagamine rühmadeks. Kelle vahel on teemaga suhted?
Võrdlemine - tundmatu nähtuse avamine tuntu abil.
Võrdlusel on kolm koostisosa:
1) võrreldav nähtus, mida tahetakse selgitada;
2) tuntud nähtus, mille abil tundmatut nähtust selgitatakse;
3) võrdlusalus ehk need omadused, mille alusel võrdlemine toimub.