Poliitika definitsioonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte  Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel  Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele

Poliitika

24

docx

Võrdlev poliitika

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2

Võrdlev poliitika

17

docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

Kosmopoliit võib olla kosmopolitismi pooldaja, kes ei soovi end määratleda mõne rahvuse, usu, riigi vm tunnuse järgi ning eelistab esmajärjekorras olla inimene ning alles seejärel kuuluda mõnda inimkooslusse. Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­

Ühiskond

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi niisugustele gruppidele, kellega parlamendierakonnad tihti arvestada ei taha (nt puudega inimesed, noored, vähemused). · Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, koostöövõime, omaalgatus. Kogemus, mida annab töö Seltside ja ühingute töös omandatud kogemused tulevad kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. Just kodanikuühendustest on alanud mitme hilisema poliitilise liidri karjäär.

Ühiskonnaõpetus

18

pdf

Nüüdisühiskond

o erasektor e. tulundussektor (hõlmab kõiki inimeste ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); o mittetulundussektor e. kolmas sektor (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikuühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK AVALIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG ehk ühiskondlik elu tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKU- KODANIKU- mittetulundus-sektor ÜHISKOND ÜHENDUSED ERAELU KODU PERE Ühiskond on laiem mõiste kui riik, hõlmates kõiki avaliku elu (public) sfääre, nagu

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus

Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi vahendeid kasutades võitleb edukalt muutuste eest, pääseb lõpptulemusena ise võimule ja nii hakkab kogu ring otsast peale (mõeldud on "poliitilisi vahendeid" kitsamas tähenduses). Ka ei olnud anarhistide arvamus klassidest nii jäik ning ei usutud klassivõitluse paratamatusesse. Proudhon olevat taolist mõtet isegi pillavaks pidanud (Goodwin 1994: 577). Samuti kritiseeriti marksistide taodeldavat

Filosoofia

58

pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

linnades on see seatud nii, et linn loob vastava fondi ning võtab nende emade nõuded enda 18 kanda, ning neid alimente võiks mupo välja nõuda,“ leidis Kross (Postimees 2013). Kross apelleerib siin üksikemadele, näitab välja hoolivust üksikemade suhtes ja teeb soovitusi, mida peaks muutma ning läbi selle tõstab enda staatust mõjutatava grupi suhtes. „Ma olen kindel, et poriloopimine ei ole see, mida valija ootab ja Eesti poliitika vajab. Inimesed soovivad näha sisulist debatti ja konkreetseid ettepanekuid, kuidas elu Tallinnas ja Eestis edendada,“ sõnas Kross (Postimees 2013). Eerik-Niiles Kross mõjutab siin valijaid, kasutades meetodit „enamik arvab nii,“ ning apelleerib nii-öelda mõtlevatele valijatele, kes kaalutlevad enda otsuseid läbi. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule

Filosoofia

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.

Politoloogia

Kommentaarid (0)