Uurimustöö alused Eesmärk: Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi. Probleem: peab hakkama pihta kaugemalt ja jõuab tuumani välja. Nt. Eesti eu liikmesmaana peab konkureerima teiste maadega toiduainete turul. Estis on aastasadu kasvatatud lambaid. On vaja teada, milline majanduslik perspektiiv on kasvatamiseks kõige parem. Millised tõud ja maaalad. (5-6 lauset) *Küsimused, mida püstitad iseendale, et uurimustöös järjel püsida. Millist lambaliha eelistab eu riikide tarbija? Jnejne. 3 usaldusväärset allikat (MITTE VIKIPEEDIA) Hüpotees- väide (nt. see lammas sobib eestis kasvatamiseks) II Viitamine- kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi. KANNATANUL ON ÕIGUS (2): Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana
teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7
Page 9 of 24 TsMS § 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis (1) Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise (1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. ja kohta pooltele teatamata. (2) Kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava
apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. TsMS § 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on (1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni ja kohta pooltele teatamata. 8 Page 9 of 24
Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust; vahendus, suulisus kõik dokumendid ja tõendid tuleb hääleliselt ette lugeda, tuleb protokollida. Kohtuotsuse peab ette lugema; menetlusosaliste võrdõiguslikkus õiguste ja kohustuste realiseerimine peab tagama osaliste võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised:
Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei, valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet jt.. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised, nt liikluseeskirjade rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine. Üldtingimused Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Karistamise alus Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul ; 4). Otsuse väljakuulutamise avalikkus; 5). Süütuse presumptsioon, s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; 6). Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut; 7). Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida
Formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees ja aseesimees) ming komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti riigikogus on komisjonid, USA kongressis komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad igaüks ühele valitsemisalale, seda nii seadusloome
Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Kohuseks on kritiseerida valituse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon e saadikurühm ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu
+pangandus, e-+raamatukogu, e-+riik, e-+sigaret, e-+teenindus, e-+teenus, e-+kaart e- +valitsus, e-+õpe, e-+ülikool Töö ,,Eesti keele seletava sõnaraamatuga" http://www.eki.ee/dict/ekss a. Mis käändega tuleks kasutada sõna deponeerima? Kas vajalik deponeeritakse arhiivi või arhiivis? Deponeeritakse arhiivi. b) Mis vahe on sõnadel käsitsema ja käsitlema? Käsitlema on kohane kasutada siis, kui räägitakse mõne teemaga tegelemisest või selle arutamisest. Näiteks käsitletakse meedias rahvusvahelise julgeoleku teemat. Käsitsema tähendab millegi käte abil kasutamist. Näiteks vanaisa käsitseb osavalt kirvest. 4. Töö ,,Võõrsõnade leksikoniga" http://www.eki.ee/dict/vsl/ või "Väikese majandusterminite seletava sõnastikuga" http://www.mkonsult.ee/majandusterminid a. Mida tähendavad järgmised sõnad: frankeerima - saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama või
erinevate valdkondade komisjonid, kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini. ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur: Parlamendi erakondlik jaotus Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7. Spiiker- parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale Alalised komisjonid- paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele. nt: väliskomisjoon, kultuurikomisjoon jne. Ajutised komisjonid- loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Nende töö kestab mõne kuu ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Koalitsioon- parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse.
10) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 11) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe. 12) Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. Süüdistatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus on õigeksmõistetu. Kaitsja (v.t punkt 1.4).
internetivabaduse toetajad. Nii ACTA kui ka SOPA eelnõud on näiliselt suunatud võltsimise ja piraatluse vastu, kuid nende vastaste hinnangul on lepetel hoopis vastupidine efekt, kuna need piiravad internetivabadust, innovatsiooni ja võimalik, et isegi tsenseerivad internetti, kirjutab ERR vahendusel International Business Times. SOPA on USAs põhjustanud ulatuslikke proteste ning esialgu näib, et kongress ja senat on loobunud netipiraatluse vastase seaduse senisel kujul arutamisest. Nüüd on ka ACTA-vastased, alates tehnoloogia valdkonnas põhiõiguste eest võitleva Electronic Frontier Foundationist kuni häkkerite rühmituseni Anonymous, leppe vastu liitunud. (9) Vaatamata ACTA ja SOPA sarnasustele, lõpeb nende lepete võrdlemine sageli tõdemusega, et kriitikute hinnangul on ACTA palju hirmuäratavam just tema ülemaailmsete mõjude tõttu. (9) Peamine põhjus, miks ACTA on paljude internetivabaduse pooldajate hinnangul
keelt, tagatakse tõlgi abi. KRmS § 34 (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. § 35 lg (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip – isikul, kelle vastu …: toimub kriminaalmenetlus on esitatud kaebus haldusasjas on esitatud hagi tsiviilasjas ... peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta, kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et
koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. 5 Parlamendi erakondlik jaotus
Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste. Ülejäänud NSVL-i jaoks muutus Eesti NSV omamood läänelikuks oaasiks. Eesti NSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu ,,hankimises", mis
pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21). See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted Mõned õigusemõistmisega seotud põhimõtted Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2), s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg 2 ja 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul (PSi § 15). Otsuse väljakuulutamise avalikkus (PS § 24). Süütuse presumptsioon (PS § 22), s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama (PS § 22), s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
printsiibid, millest lähtudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikul? Müütiliste kujutluste abiga esitab ta ühe ühiskonnamudeli, mis õigustab demokraatlikku riigivalitsemiseviisi. Selle järgi on ühiskonna õigustatud konstitutiivseteks suheteks spetsiaalsel kompetentsil põhinev tööjaotus ja üldisel kompetentsil põhinev kogu täiskasvanud elanikkonna osavõtt poliitiliste küsimuste arutamisest ja otsustamisest. (Muidugi tähendas tookord “kogu elanikkond” üksnes meessoost täiskasvanud kodanikkonda.) Samas on inimese loomuses üksnes vajalikud eeldused ühiskonnaeluks, mida tuleb alles oskusteks arendada. Selle tarvis pakuvad oma abi sofistid, aidates oma õpetusega inimeste loomupäraseid eeldusi täiuseni välja arendada. Seega on sofistidel Protagorase ühiskonnamudeli järgi oma oluline koht ühiskondlikus tööjaotuses. Mis aga puudutab
aruteluta; 4) vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta. (5) Kaitse alla võtmise algataja saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate tähtkirjaga. (6) Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet algataja ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks. (7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat. (8) Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab
9.8 Karistuse mõiste ja liigid. Karistuse mõistmine ja karistusest vabastamine - Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul, Otsuse väljakuulutamise avalikkus , Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut.
Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju. Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 26 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis 2) milline kuritegu toime pandud, mis paragrahvi alusel fikseerida 3) isiku süü 4) kurjategijat iseloomustav materjal Tõenditeks on: 1) ütlused, mis saadakse ülekuulamisel 2) ekspertiisid 3) asitõendid 4) uurimistoimingute protokollid
et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Õigus kaitsele tähendab ka: · õigust kaitsta ennast ise · isiku õigust taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul · seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks · õigust kohtulike tõendite omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks · õigust isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa võtta. 9. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus – õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatuson tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses
Kui ei ilmu võib rakendada sundtoomist või rahatrahvi. Maksimaalselt 48h võib kinni pidada sundkorras. Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju. Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest kaitsja ei pea ole advokaat, ükskõik millise juriidilise kõrgharidusega isik. Tunnistajad isikud, kes omavad mingitki infot kuriteo asjaolude kohta. Ülekuulamine: kuulatakse üle ning koostatakse protokoll, koostatakse mina-vormis. Palutakse rääkida, mida ta teab. Suunavad küsimused on lubamatud. TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis
et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Õigus kaitsele tähendab ka: · õigust kaitsta ennast ise · isiku õigust taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul · seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks · õigust kohtulike tõendite omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks · õigust isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa võtta. 9. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus - kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatus on tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses
Individuaalkaebused lükatakse tagasi, kui kaebus on · Anonüümne · Sisult sama, mis juba läbivaadatud kaebus · Edastatud lahendamiseks või kokkuleppe saavutamiseks mujale · Kokkusobimatu konventsiooni või selle protokolli sätetega, selgelt põhjendamatu või on kaebeõigust kuritarvitatud. · Kui kaebus on vastuvõetav, siis palub koda osapooltel esitada kirjalikult oma seisukohad. · Koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui o Kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või protokollide tõlgendamisega, nt eutanaasia küsimus o Püstitatud probleemi lahendus võib osutuda kohtu poolt varem langetatud otsustega mitte kooskõlas · Koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena. · 3 kuu jooksul saab apelleerida. · Spetsiaalselt moodustatud viieliikmeline kolleegium otsustab, kas apellatsioon on vastuvõetav.
Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti Riigikogus on komisjonid, USA Kongressis aga komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kui võrrelda Riigikogu alatiste
hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine; Karistusega ähvardamine; Halvustamine; Lapse solvamine; Lapse eemaldamine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest; Terroriseerimine ehk püsiva hirmutunde kujundamine; Pideva pinge all hoidmine; Lapse sundimine tegevuseks, mis on teda kahjustav. Last emotsionaalselt halvasti koheldes kasvab ta õnnetus ja vihases keskkonnas ja seetõttu tunneb laps end halva ja saamatuna. Tavaliselt muudab see lapse enesehinnangut, ta muutub usaldamatuks teiste inimeste
§ kokkusobimatu konvetsiooni või selle protokollide sätetega, selgelt põhjendamatu või kaebeõigust kuritarvitav -‐ menetlus on suuline ja kirjalik -‐ koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena -‐ koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoha kasuks, kui: § kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või selle protkoliide tõlgendamisega § püstitatud probleemi lahendus ei ole kooskõlas kohtu varem langetatud otsusega -‐ kolme kuu jooksul saab apelleerida
kontrolliülesanded. Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni (PS § 21).See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. Õigusemõistmise põhimõtted - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. Õigusemõistmise avalikkus , Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul, Otsuse väljakuulutamise avalikkus , Süütuse presumptsioon , s.t kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama , s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle
või kaebeõigust kuritarvitav (on kohe näha, et inimest ei huvita kas ta võidab või kaotab, või kas ta saab oma nö kahju kompensatsiooni, eesmärgiks on “riigile ära teha”) ❏ Menetlus on suuline ja kirjalik (pole siinkohal oluline kõike detaile teada) ❏ Koda teeb otsuse enamushääletuse tulemusena (kui on 7-liikmeline koda, siis 4 kohtunikku peab olema otsuse poolt) ❏ Koda võib loobuda kaebuse arutamisest suurkoja kasuks, kui (nt kui tegemist on tõsise kaasusega): - kohtuasi tõstatab tõsiseid küsimusi seoses konventsiooni või selle protokollide tõlgendamisega (nt teed rajavad küsimused, eutanaasia teostamine - inimene tahab surra ja et arstid aitaksid teda elust lahkuda, see on nii põhjapanev küsimus, et otsus jääb mõjutama kohtu tegevust aastateks)
Nt kohtu ülesanne on loa andmine isiku vahi all pidamiseks üle 48 tunni. See ülesanne on preventiivse iseloomuga, kuna muidu tegeleb kohus n.ö tagajärgedega. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. · Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu. · Õigusemõistmise avalikkus. · Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul. · Otsuse väljakuulutamise avalikkus. · Süütuse presumptsioon · Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut. · Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
· Personaalse sõltumatuse aluseks on kohtuniku ametialased garantiid - Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) (kohtualluvus) Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuostus kuulutatakse avalikult. 9.2
linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
Rooma rahva (populus romanus) moodustasid patriitsid ja plebeid Rooma riigikord oli aristrokraatlik riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riigiametisse said need, kes olid jõukad, kel oli poliitiline kogemus ja avalikus elus tuntud seepärast juhtis riiki kitsas perekondade ring nobiliteet (nobilis tuntud), kuhu kuulus nii rikkaid patriitse kui ka plebeisid lihtrahvas sai riigiasjade arutamisest osa võtta rahvakoosolekutel Magistraadid: magistraadid valiti üheks aastaks, korraga kaks meest, et vältida ametnike võimu liigset tugevnemist, enne pidi olema läbitud madalamad ametid. Riigi teenimine oli aukohus ja seetõttu palka ei makstud konsulid kaks, olid kõrgemad ametnikud riigis, sõja ajal juhtisid armeed preetorid kaheksa, järgnesid konsulile ja võisid need asendada, tegelesid õiguse mõistmisega, võisid juhtida ka sõjaväge
Rahvastiku arvukust mõjutas teatud määral emigratsioon idamaadesse, mistõttu 2. sajandil olevat mõned piirkonnad kannatanud elanikonna puuduse all. Kuid see andis tunda alles aegamööda. Ateena oli endiselt jõukas ja vähemalt nime poolest demokraatlik linnriik. Diadohhide sõdade algupoolel kehtinud mõõdukas oligarhia oli Demetrios Poliorketese poolt kukutatud ja kõik kodanikud võisid rahvakoosolekul riigiasjade arutamisest osa võtta. Kuid riigiametnike loosimine ja neile palga maksmine lõpetati, mistõttu võib arvata, et vaesed võtsid polise juhtimisest osa varasemast vähem. Ateena teatri- ja filosoofiatraditsioonid jätkusid, kuid neiski valdkondades võib näha märke inimeste vähenenud huvist poliitilika vastu. Uus-Atika komöödia tuntuima esindaja, 3. sajandi esimesel poolel kirjutanud Menandrose looming käsitles varasemast poliitilisest komöödiast erinevalt perekonna ja argielu temaatikat
keerukate eelnõude (nad ühendavad tavaliselt kaks-kolm alalist komisjoni, mille kompetentsi antud küsimus kuulub) arutamiseks. Komisjonid moodustatakse tavaliselt proportsionaalselt parteide esindatusele parlamendis. Komisjonide istungid toimuvad enamus riikides suletud uste taga. Selle töö aruanded avaldatakse trükis ja seega allub nende töö avalikkuse kontrollile. Nagu reegel, saadik, kes ei ole antud komisjoni liige, võib osaleda selle istungist vaid tema tõstatatud küsimuse arutamisest, aga samuti parlamendi juhtorgani (või komisjoni enda) spetsiaalse loaga. Komisjonil on õigus kutsuda ekspertidena riigiametnikke ja samuti teisi isikuid, sealhulgas ärimaailma esindajaid. Survegruppidel on komisjonides saadikuid kergem mõjutada, et saavutada parteide vahelist kompromissi. Komisjonide liikmed peavad hoidma saladuses andmeid, mis valitsus on neile andnud töö käigus, mis on selle poolt kuulutatud avaldamisele mittekuuluvateks. Seepärast arutataksegi olulisemaid
Esiteks, kui süüdistatav teadlikult hoidub kõrvale kohtust kohtuasja uut arutamist ei pea korraldama, sest süüdistatava kõrvalehoidmist kohtust saab tõlgendada oma õigustest loobumisena. Teiseks, kui süüdistatav jäi kohtusse ilmumata põhjusel, mis ei sõltnud tema tahtest peaks võimaldama süüdistuse uue kohtuliku arutamise. Süüdistatava kohalolek ja vahetu osavõtt asja arutamisest ei ole võimalik, kui kohus asja arutamiseks kohtuistungit ei korralda. Selline erandlik olukord võib esineda neis kohtuasjades, mis traditsioonilise kriminaalõiguse kategooriasse ei kuulu, nt trahvimaksed maksuasjades, sõiduki joobes juhtimine või kiiruse ületamine, kuid tingimusel, et asjaolud neis süütegudes on tehnilist laadi, faktide
pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Riigikohus asutab asju kollegiaalselt kas kolmeliikmelises koosseisus, kogu kolleegiumi koosseisus, seda juhtudel, kui on tegemist eriti keerukate või oluliste vaidlustega või Riigikohtu eri- või üldkogul. Otsustuse selle kohta, et kas anda asi arutamiseks kogu tsiviilkolleegiumile, eri-või üldkogule, teeb asja arutav kolmeliikmeline kolleegium. Kohtuotsusele kirjutavad alla kõik asja arutamisest osa võtnud kohtunikud, ka need, kes on hääletanud otsuse vastu. Kohtunikul on võimalus kohtuotsusega mittenõustumisele kirjutada eriarvamus, mis lisatakse kohtuotsusele. Otsustuse tegemine kollegiaalsel arutamisel toimub hääletamise teel pärast nõupidamist. Nõupidamise juures võivad viibida kohtunikud ning kohtotsuse vormistamiseks vajalikud isikud sh kohtuametnikud, praktikandid. Kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik TsMS § 28 lg 2 esimese lause
Ta juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Huvide konflikti korral on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
annaabi.ee 
