Aristoteles seda kooli, tegi uurimistööd, pidas loenguid ja kirjutas. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
Antsla Gümnaasium ARISTOTELES referaat nimi klass Juhendaja: õpetaja Nimi 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Aristotelese õpetus................................................................................................................................5 Aristotelese tsitaate...............................................................................................................................7 Kokkuvõte..............
Trivium grammatika, dialektika, retoorika Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Renessanss - Renacimiento - Renaissance - Üleminek keskajalt uusaega Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro Inglismaal: Sidney Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest (esimene itaaliakeelne tõlge 1498) Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas.
! ! ! ! ! +$+*,->)&&& +$++?(*F"!*+&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&O& MN$">$+!-!?#?+?+!&E#)$+?#!&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&P& ! KN$">$+!-!?#?+?&:-#$$!$,"&& KNM&A""!?)&>$$B$#?&("&EF$+,-%%"#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&Q& KNK&">$+!-!?#?+?&A""!?)&D$B*+?#?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MM& ,-,,*AD!?&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MO& ,"+*!"!*)&"##$,")&&NNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNNN&MR& ! ! ! %! ! ! +$++?(*F"!*+& ! 34+56-!7,-.-,+8!9:4(-,:!;.-,!/(/0(-!+-;+0(-+*:0.-,!-++/.0?!! ! @A(-71(B+-!,CC-!7/!,770.0!D*:-,7,(1(-(!):17-77):1:-(0!=9,,(0!*::4::-67//+!;+!9:4.-(!67>,+?!! ! D*:-,7,(1(-(! E71:...
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorras...
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada.
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega. Aastal 347.ekr Platon suri. Siis läks ta Väike- Aasiasse. Ta läks Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Seal
alamkihtides.Aristokraatide,riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 7.Millist õppematerjali kasutati Konstantinoopoli ülikoolis?Mil viisil püüdsid õppejõud antiikkultuuri järjepidevust säilitada? Õppetekstidena kasutati peamiselt antiikantorite teoseid,mida kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikud seletused.Lisaks tegelesid õpilased ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest. 8.Millega on tuntuks ajaloos saanud Jaroslav Tark? Vana-Vene riigi hiigelaeg saabus tema valitsemisajal.Tema diplomaatilised sidemed ulatusid kaugele Lääne-Euroopasse ja ta oli abielus Rootsi kuningatütrega,tema tütred abiellusid Ungari,Norra ja Prantsuse kuningaga.Lasi koostada kirjaliku seaduste kogu "Vene Õigus".1030a vallutas Tartu ning rajas sinna oma kindluse. 9.Naturaalmajandus-Rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. 10
2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia uurib, milles poolest inimene erineb loomadest. Inimest käsitletakse mõtleva loomana Aristotele järgi eristab inimest loomast keel, võime tunnetada; eristada head kurjast, vastavalt õiglast ebaõiglasest ja kasulikku kahjulikust. Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liitsubstantsi. Olev(us), mis koosneb kehast ja hingest, alates Aristotelesest ka kehast, maisest hingest ning nn kosmilisest hingest (intellekt, mõistus) Kristlik antropoloogia tunnustab samuti inimese erilisust ja eristust kogu loodusest - inimese tõstab kogu looduse hulgast esile see, et ta on jumala palge järgi loodud, tema hing on võimeline eristama head kurjast st tal on eeldused eetiliseks elamiseks. Romantismile omane antropoloogia toob välja idee, et isiksus väljendub tema loomingulistes impulssides. Kristluselt võetakse üle ka idee, et inimene oma
jäi nende vahekord sõbralikuks. ARISTOTELES · Kui Platoni suri (347 ekr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse õukonda. · Aristoteles abiellus Hermiase (Atarneuse valitseja) kasutütre Pythiasega. · Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. · Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. · 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure (12-aastane poiss) õpetajaks. · Aristotelesest sai kuningas Aleksander Suure nõustaja. Kuid kui 335 eKr läks Aleksander Aasia-sõjaretkele, naabus Aristoteles Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli. Kooli nimetati Lykeioniks või peripatee- tikute kooliks, kus Aristotelesel arutles õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripate) ARISTOTELES · Ta õpetas Lykeionis 335322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi.
Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased
Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased
Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele. Aquino Thomas keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid, pärines Itaalia aadliperekonnast. Pariisi teoloogiaprofessor. Tähtsaim teos ,,Summa Theologiae", seletas ta
ülim õnn seisneda kõigi jaoks samas eluviisis. Siiski olen kindel, et igaühel on võimalus elada head elu. Tuleb mõelda, mis teeb rõõmsaks ja pakub rahuldust ning muuta oma eluviisi vastavalt sellele. Alati aga ei ole väga lihtne välja selgitada, milline elu on hea elu just minu jaoks, kuid see on siiski võimalik. KASUTATUD ALLIKAD 2 · Margit Sutrop (2000) Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus : Aristotelesest tänapäevani. Akadeemia 8: 1638-1666 · Mis on hea elu? [www.heategu.ee/doc/Heaelu.pdf] 3
astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16
Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Tänu sotsiaaltöö õppimisele saame tundma ennast, tänu praktikatele saame näha, mida tegelikult erinevad abivajajad vajavad. Isa põlvel lapsepõlvekodus saame küll põhitõed õigest/väärast kuid eetilisi otsuseid vastu võtma õpetab meid elu
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist:
Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Mida tähendab J. Lotmani lause “Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”? Miks on kirjandusteose vorm oluline? Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Poeetikast ja Aristotelesest tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, Poeetika keel Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad
Aleksander ratsutas Bucephalusega ligi 30 aastat kuni ta hobune sai surmavaid haavu Induse Oru lahingus. Hiljem rajas Aleksander Bucephaluse linna austusega hobuse vastu. 343 eKr sai temast Vana-Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Oma väejuhitalenti ja sõjalist mehisust demonstreeris Aleksander juba 338 eKr, purustades Chaironeia juures teebalased. Aleksander viis lahingusse Makedoonia kahest tuhandest ratsanikust koosneva ratsaväe (peale selle oli kuningas Philippose käsutuses veel 30 000 hästi välja õpetatud ja
aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Me õpime oma valitud ainet siin koolis kolm aastat ja edasi ka veel, kuid me ei saa iial headeks sotsiaaltöötajateks
Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753).
matemaatikasarnaseks. (Kurt Gödel tegeles matemaatilise loogikaga) Formaalloogika, tuntud kui ka formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid tavaliselt formaalne loogika ei ütle, millised väited on tõesed ja millised ei ole. Traditsiooniline loogika, mida teatakse kui ka Aristotelese loogika on üldine nimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris loogika valdkonnas kuni 19. sajandi lõpuni. 19. sajandil Aristotelese loogika asendus matemaatilise loogikaga. Elulugu. Kurt Gödel sündis 28. aprillil, 1906. aastal, tolleaegses Austria-Ungari linnas nimega Brno, (nüüd kuulub linn, Brno Tsehhi Vabariigi alla) tema isa oli Rudolf August, kes oli ärimees ning emaks Marianne August, kes oli haritud kultuuriinimene. Gödel kasvas oma emaga väga ühtseks ning jäi tema kõrvale terveks eluks.
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5
Uus filosoofia ja mõtteviis: René Descartes'i "Arutlus" (1637) Descartes'i peetakse üldiselt kaasaegse filosoofia rajajaks. Ta oli esimene silmapaistvate filosoofiamõtetega mees, keda mõjutasid arenev füüsika ja astronoomia. Ta oli küllalt söekas, et mitte aktsepteerida vanemate filosoofide veendumusi, püüdes rajada eimilleski täiuslikku filosoofilist süsteemi, mida polnud tegelikult proovinud teha keegi Aristotelesest saadik. Descartes arendas välja lihtsa, otsese ja selge kirjandusliku stiili, millest said aru kõik intelligentsed inimesed. Descartes rõhtutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Descartes arvas, et inimhingel on kaks omadust: Mõistus mis võimaldab teadmisi saada ning tahtevabadus mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida . Olles veendunud jumala olemasolus, lahutas Descartes teadused kahte ossa
hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon Lehtsaar, Tõnu (2013). Sissejuhatus religiooni- psühholoogiasse. 2013: As Pakett Sivers, Fanny (2006). Haigus võib avada aknaid. Tallinn: Patmos Sutrop, Margit (1995). Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/files/ms_heaelu.pdf (07.02.2014)
sellest, mis on lähedane, eriti kui oleme filosoofid, tarkuse armastajad. Sest ehkki mõlemad on armsad, tuleb tõde enam austada."7 .Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. Sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. 4 Ibid, 478 a. 5 Ibid, 370 b ja 370c. 6 Ibid, 473 d. 7 Nikomachose eetika 1096 a. Mõned aastad pärast Platoni surma sai Aristotelesest Aleksander Suure õpetaja. Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi
Haridus ja vaimuelu: Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone.Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat.Talupojad olid üldiselt kirjaoskamatud., kuid linnades levis ka alamkihtides kirjaoskus. Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste lekskionide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada.Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk- järgult põhjpoolsetele soomeugrilaste aladele asusid, rajasid nad oma asulad jõgede äärde. Viikingite ajal
dünaamilises mudelis, mis ei luba üksnes näha kontaktide tulemusi, vaid ka jälgida kontakti protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik). 3. Tähendust, eriti seda, mitu tähendust sõnal on, kuidas neid tõestada, eristada ja seletada, on uuritud keelefilosoofide ja semantikute poolt vähemalt Aristotelesest alates. Tavainimesele on asi selge: tuleb vaid avada sõnaraamat ja järele vaadata - enam levinud ehk põhitähendus on harilikult kohe esimesena kirjas. Lingvistide, eriti aga filosoofide jaoks on küsimus pikka ja põhjalikku arutlemist väärt. Enam-vähem ühel meelel ollakse, et tähendust väljendatakse enamasti keele abil, ent mis on sõna tähendus? Jätan siinkohal kõrvale filosoofide tähendusõpetuslikud arutlused ja püüan,
toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all. Samal ajal oli linn pidev võistluskoht, sest midagi ei jälginud linnaelanikud
või et teadus on poolel teel tõeni, katoliku kirik juba teab tõde. 3. valgustusideoloogiat iseloomustas nö uus humanism. Esiplaanile seati inimene. Sellega vastandati inimene jumalale. 4. valdav osa valgustajaid astus välja eraomaduse kaitseks. Püüti kaitsta talupoega ja kaotada pärisorjus. VALGUSTIS INGLISMAAL Valgustusajastu sünnikoht on Inglismaa, kuna see oli tolle aja demokraatlikuim maa, kus kehtis sõna- ja trükivabadus. Kui varasemal ajal lähtuti Aristotelesest, siis nüüd asuti ise katsetama. Lisaks Inglismaale ka Holland maa, kus on alati hinnatud vabadust. Thomas Hobbes (1588-1679) kõik inimesed on võrdsed. Valitseda on neid vaja vaid seetõttu, et nad on individualistid. Õige kuningavõim on absolutism. Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest oli sunnitud Inglise revolutsiooni ja parlamendi võimu ajal olema paguluses. John Locke (1632-1704) täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. Pooldas nn
Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (1285 1349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus)
Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler, üliinnukas tomist Johannes Lutterell teda ,,eksiõpetuses" ning ta kutsuti paavsti õukonda Avignosis oma kirjutiste eest vastust andma. Tegelikult ei mõistetud teda hukka, sest uurimine jäi pooleli. Ta sai liitlaseks Cesena Michaeliga ja nad põgenesid 1328.aastal koos. Nagu ka Duns Scotusel, on Ockhami peatööks tema kommentaarium Petrus Lombarduse ,,Sententsidele". Sellest on mitmeid erinevaid versioone. Ta kirjutas ka Aristotelesest ja Porphyriosest, füüsikast ja loogikast. William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud ka viisil kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat. Oma poliitilistes seisukohtades võib Ockhami pidada varajaseks konstitutsionalistiks
,,punasuse" ideaalne Vorm ja iga üksiku punase eseme punasus on selle kajastus, ükskõik siis kui ebatäiuslik. Aristoteles eitas seda: muidugi on olemas punased esemed, kuid punasus ei eksisteeri neist lahus; teda poleks ilma nende punaste objektideta. Esimene neist kahest seisukohast, platonistlik, sai nimeks ,,realism" selle kohaselt universaalid eksisteerivad iseseisvalt, reaalselt. Teine, Aristotelesest lähtuv seisukoht sai tuntuks kui ,,nominalism" see väitis, et universaalid on nimed, mis on tarvilikud teatavate omaduste väljendamiseks, kuid ei ole iseseisvalt olemasolevad asjad. Vaidlus realistide ja nominalistide vahel läbib punase niidina kogu keskaja filosoofiat. Selle üheks põhjuseks oli tõsiasi, et tegemist on erakordselt
Õppetöö ülikoolis. 7 vaba kunsti: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika (arvutamine), geomeetria (kujundid), astronoomia (täheteadus), muusika (ja kirjandus). Skolastika. Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, kooliõpetus, -teadus. Tugines muistsetele autoritele ning nende seisukohtade tõlgendamisele loogika abil. Teati Platonit, Aristotelest, Hippokratest ja Ptolemaiost. Aristotelesest sai hinnatuim autor Piibli kõrval. Skolastika üks peamisi probleeme oli Pühakirja ja antiikõpetuste ühitamine. Maailmapilt: astronoomia, astroloogia ja geograafia. Ptolemaiose teostel põhinev teadmine. Arvati, et maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Et kõik muu keerleb ümber Maa. Arvati, et Jumal on liikumatu liigutaja. Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, kuid ennustamisse suhtuti siiski tõsiselt vaatamata kirikule. Tunti kolme maailmajagu : Euroopa, Aasia, Aafrika
tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte Keeleuniversaalid: olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss
4. Kes on sotsiaalpedagoogika sihtgrupiks? Seadusrikkumiste ja uimastite kasutamisega seonduvad probleemid. Vaimsete ja erivajadustega inimesed, kroonilised haiged ,tänavalapsed ja võlglased, prostituudid, kriminaalkorras karistatud. 5. Millal sündis sotsiaalpedagoogika teadusharuna ? Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. Juba siis mõistsid paljud ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule. Tänapäevase sotsiaalpedagoogika keskset küsimust- sotsiaalsete probleemide pedagoogilist lahendamist- nad siiski ei käsitlenud. 6. Milline on olnud sotsiaalpedagoogika areng Eestis? Eesti sotsiaalpedagoogika esimesed sammud pidid olema astutud juba XX saj algupoole ja (varjatult) nõukogude ajal - enne kui mõistest teadlikuks saadi. Terviknägemust
Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta
vägivald ja sundus, materiaalsed huvid ja kasuahnus. Et mõista tema käsitlust "ideaalsest riigist", siis peab teadma ka tema õpetust hingest, sest oma struktuurilt on riik sarnane inimese voorusliku hinge struktuuriga. Aristoteles Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust Aristotelese "Metafüüsika" Kui Andronikos Rhodoselt 1. sajandil eKr Aristotelesest säilinud käsikirjad välja andis, paigutas ta "Füüsika" järele "Metafüüsika" (ta meta ta physika 'füüsika[raamatutele] järgnevad [raamatud]'. Sellest ongi metafüüsika nime saanud. "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk arvata ka olemise
kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism,
ainsaks ning esmaseks ülesandeks on rahu tagamine Riigil tuleb siiski tunnustada inimese õigust oma maisele varale Riigis on inimese käitumise ainus mõõdupuu selle riigi positiivne seadus. Leviathan on surelik läbi inimeste ühise jõu Spinoza (1632- 1677) - õigus kui loomulik võim Loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Inimene käitub alati kõrgeima õiguse järgi kui ta järgib oma loomuseadusi. Erinevalt Aristotelesest ei lähtu inimloomus mitte teleoloogiast vaid empiirikast. Inimese loomulik õigus ei tulene tema mõistusest vaid võimust ja ihadest Inimese käitumine on loomuõigusega kooskõlas ka siis, kui ta midagi endale ihaldades kasutas vägivalda, kavalust või koguni pettust. ● Hea ja seega eetiline on selline käitumine, mida inimene ise enese jaoks heaks peab. Riik kujutab endast inimeste loomulike võimude summat. Loomuõigus kui võim kehtib riigis
tuua teisele kahju. Platoni meelest tuleb lähtuda riigi huvitdest, mitte isiku omadest. Õigeid otsuseid peab aitama teha mõistus. Aristotelese eesmärgiks on näidata äärmuslike loomuomaduste negatiivseid külgi ja jõuda siis 'kesktee' eelistuseni. Aristotelese meelest toimib ühiskond seda paremini ja harmoonilisemalt, mida kõrgem on sotsiaalse intelligentsuse tase. Stoikude meelest peab inimene toimima kooskõlas loodusega. Erinevalt Aristotelesest ei pidanud stoikud ülimaks eesmärgiks mõistusepärast teadmist. Neile ei loe tegeliku toimimise olud või tulemus, vaid idee, mille nimel tegutsetakse. Inimtüübid ja hilisem euroopa kirjandus Theophrastos esitab inimtüüpe ühiskondlikult negatiivsena mõjuva loomuomaduse läbi. 17. Sajandil tüübitunnuste alus laieneb. Tüpiseerima hakati ka positiivseid omadusi, voorusi, ameteid, rahvusi ja vanuseid. Karakterite kirjelduses vähenes koomilisus ning suurenes range õpetuslikkus
kui teaduste integreerumisest, ühinemisest. Selleni on viinud maailma vaevavad rasked probleemid, mille lahendamiseks ei piisa enam üksikute, omaette tegutsevate teadusvaldkondade jõuvarudest ja oskustest. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne kultuuris on kaks teaduse eesmärgi mõistmise traditsiooni platonlik-aristotellik, ja selles on oluline mõte, et teadmised ja teadus on indiviidi arengu või õnne jaoks vältimatud tingimused ja Francis Baconi õpetus, mis on praktilisem ja utilitaarsem. Eesmärgid ja vahendid Tegevusel on eesmärk. See võib olla tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine või tegelikkust puudutavate teadmiste otsimine.
Nii et tõepoolest õpetajad on meie tulevik. Täiendavat kirjandust Kahk J. (toimetaja) Avaliku teenistuse eetika. Infotrükk, 1999. 73 lk. Laanemäe A. Eetika ja poliitika. Halduskultuur 2000. Teaduskonverentsi materjalid. Tln., TTÜ, 2001, lk 86 92. Laanemäe A. Eetika alused. Tln., TTÜ, 2000. 152 lk. Meos I. Valimik teemasid eetikast. Tln., Haridustöötajate Koolituskeksus, 1995. 93 lk. Sutrop M. Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani. Akadeemia 2000, 12 köide, nr 8, lk 1638 1666. Tuulik M. Eetika ja moraal: (kõik algab meist endist). Tln., Ilo, 2002. 151 lk.
Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon. Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks. Humanistid: Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise.
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest
Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega. Seega leiab Zenon, et oma otsustustes olemisest peaksime toetuma mõistusele, mitte meeltele. [1:84] 3.3.3 Paradoksid Kõige tuntumad on tema paradoksid liikumise võimaluse vastu, mis on tuntud nimede all Achilleus ja kilpkonn, Dihhotoomia (kaksikjaotus), Lendav nool ja Staadion, Kuhja paradoks. Zenoni paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peamurdmist paljudel filosoofidel Aristotelesest kuni Bertrand Russelini · Achilleus ja kilpkonn. Kaks jooksjat Achilleus ja kilkonn võistlevad. Esimene on kõige väledam kreeklane, teine aga kõige aeglasem loomadest. Achilleus annab kilpkonnale kümnemeetrise edumaa. Vaatamata oma väledusele ei saa Achilleus enam kilpkonna kätte. Kui ta on jooksnud nende vahel oleva vahemaa, siis pole kilpkonn enam oma kohal, vaid on ka edasi läinud. Jookseb Achilleus selle vahemaa, on
annaabi.ee 
