Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika.
......................................... 37 Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu .................................. 36 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit .................................. 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..........
Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena. Osa Sumeri linnu (näiteks Lagas ja tema valitseja Gudea) olid gutilastest sõltumatud. U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist välja. Uri III dünastia 2112 2004 Urnammu (2112 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 2047)
336 philippos tapeti, trooni saab alexander. 5 saj hakati linnu planeerima. Tempel juhtival kohal. Efemeriidid e alexandri päevikud mida pidasid teised. Arrianose tööd parim allikas. Plutarchos kirjutas ka tema eluloo. Pärsia enne aleksandrit: nõrk, mässud, artaxerxes III tapetakse, dareios III Kodamannos võimule, kes nõrk juht, põhijõud kreeka palgasõdurid, satraapiad taotlevad iseseisvust, pärsia satraabid vähe informeeritud. Enne sõjakäiku hävitab aleksander siseopositsiooni, jätab makedooniasse ja kreekasse asevalitsejaks ustava antipatrose. Üle 30 000 mehe ja 5000 ratsanikuga läks ta 334 üle hellespontose. Pärslastel puudus keskne väejuhatus ja taktika. Pärsia kreeklaste juhiks Memnon rhodoselt, kuid tema plaani ei kuulata. U 40 000 pärslast, pooled kreeklastest palgasõdurid asusid sisse granikose jõel. Aleksander ja parmenion forsseerivad jüe, purustavad pärsia tiivad ja 1 liini, seejärel hävitatakse suur osa kreeka palgasõdureid
Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda (ikkagi on murakad). Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr.
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr.
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr.
Kõik kommentaarid