Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aristoteles ja koolkonnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nauding, platon, elik, kunst, makedoonia, aristoteles, küünik, sokrates, kesktee, pahe, mesi, niisiis, eelduste, eetika, nikomachos, loogika, süllogism, äärmus, üksikisik, akadeemias, saatuse, tundis, loodusteaduste, igatahes, antiikfilosoofia, lykeioni, öelnud, saatusele, politeia, teadusharu, sestap, töötaja, rõõm, mõtlemisvõime, voorusedFilosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras.
kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA. Peaeesmärgiks oli näidata väitluspartneri mitte teadmist. Selleks mängis ta lihtsameelset lollikest, kuid kavalate küsimustega ajas kaaslase ummikusse. ÄMMAEMANDA KUNST. Ta uskus, et kõik teadmised on inimesel sünnist saati olemas hinges ja õpetaja ülesandeks on need suunavate küsimustega välja tuua. MÄÄRATLUSE OTSIMINE. Ta oli seisukohal, et kui inimene midagi teab, siis ta peab oskama ka seda defineerida ehk määratelda. INDUKTSIOON. Definitsiooni tuvastamiseks tuleb kasutada induktsiooni, nt. teha üksikute näidete põhjal üldistusi. Nt ilus naine, ilus ilm. Mis on ilus? Platon (427-347 e.Kr) aristokraat
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)?
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1
Päritolu: 469 sündis kiviraiduri ja ämmaemanda pojana. Varakult jätab käsitöö unarusse. Naine XANTIPPE(kuri) võtab seda teravalt. Neil on 3 poega. Õppetegevus - teda ümbritses kirju õpilaste seltskond, nende hulgas palju juhtivate perekondade noorukeid. Õpetab tasuta ja toitub oma õpilaste ja sõprade lahkusest. Elu ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta mõtetuks. Ei pidanud kirjutamisest lugu. Meieutika ämmaemanda kunst. Tõe leidmine on nagu sünnitamine. Dialektika / induktiivne meetod. Sofistidel sai vaidluskunstist ERISTIKA s.o. Veenmise retooriline kunst. Sokratese käsitluses on dialektika mõistmise uurimise meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis. Induktsioon arutlus, mis toimub üksikult üldisele (süntees). Deduktsioon arutlus, mis toimub üldiselt üksikule (analüüsimine). Sokrates kasutab hüpoteesi. Kasutab ka irooniat. Ta naerab välja kõik vale.
14.Kes oli esimene filosoof, kes tegi vahet olemuse ja nähtumuse vahel? Thales (6 saj eKr) 15.Mis on olemus? mõistusega käsitatav, nö mõistusega nähtav 16.Mis on nähtumus? meeltega tajutav Kõige-kõige... 17.Mis on Thalese arvates kõige kiirem? mõistus 18.Mis on Thalese arvates kõige suurem? ruum 19.Mis on Thalese arvates kõige tugevam? paratamatus 20.Mis on Thalese arvates kõige targem? aeg §3. SOKRATES (469-399 eKr) Eluloost 1.Milline oli Sokratese välimus? V: paljas pea, suur ümmargune nägu, sügaval asetsevad silmad, lai tömpnina, habe, lühike kasv, punnis kõht 2.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, miks ta elab koos Xanthippega? V: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid" 3.Kuidas vastas Sokrates küsimusele, kas abielluda või mitte? V: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed" 4
Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. 18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende suhted sõbralikuks. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike- Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda
Väärtuste ümberhindamise vajadus „Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“ Pilet 3 1. Sokratese elu ja filosoofia Eluaastad 469-399 e.Kr Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“ Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha. Sokratese filosoofia keskpunktis on inimene. „Filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid,
olemusse puutuvad (antropoloogilised) , poliitlised ja eetilised küsimused. Esimestena tunnetasid filosoofide ees seisvat uut ülesannet sofistid. Nende õpetus oli oluliseks eelastmeks Aristotelese loogikale, nad arendasid retoorikat ja aitasid oma tegevusega suurel määral kaasa jõukate vabade kodanike üldise haridustaseme tõusule. Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra-
Surma pole vaja karta, sest hingeahela lagunemine toimub märkamatult. SOFISTID Viies sajand eKr oli antiikdemokraatia õitseaeg, rahva koosolekul esinemiseks pidi kodanik valdama retoorikat ja võitluskunsti. Sofistid olid elukutselised kõne- ja võitluskunsti õpetajad, kes töötasid raha eest, arendasid loogikat ja grammatikat, samas olid nad relativistid väites, et tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema
Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid.
Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II
Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1.3 KUULSAMAD JA SILMAPAISTVAMAD KREEKA FILOSOOFID Paljud filosoofid olid omavahel seotud õpetaja-õpilase või siis lihtsalt ideeliste sidemetega.
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu tuntuim(ad) Kultuuriline Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on relativism revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset ,,peaks" pole olemas.
kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
lähenemiste suhtes, väites, et nood olid kas täielikult valed või ebaolulised inimeste vajaduste selgitamise mõttes. Lahendusena pakkusid nood voolud välja mitte millessegi uskumise (skeptitsism) ning ühiskonnast eemaldumise (künism). Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Nagu te juba teate, olid paljud kreeka filosoofid (Phytagoras, Platon, Aristoteles) skeptilised selles osas, mis puutus meie võimesse hankida sensoorsete kanalite kaudu tõeseid teadmisi. Usuti pigem, et sellist informatsiooni peab kas tõeste teadmiste otsingul vältima või kasutama seda ainult kui stardipositsiooni, teadmiste lähtepunkti. Pyhrro laiendas skeptitsismi moraalsetesse ja ratsionaalsetesse küsimustesse: tema arvates ei leidunud ühtki ratsionaalset põhjendust ühe tegevuse eelistamiseks mingile teisele tegevusele. Selle asemel, et
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda
· kui on tammetõru, ei ole tamme; kui on tamm, pole enam seda tammetõru; järelikult tammetõrust ei saa kasvada tamm. Ei, Aristotelese arvates ei saa öelda, et kui on tammetõru, siis tamme üldse pole: tamm on esialgu vaid võimalikkusena olemas. · tammetõrul ja tammel pole midagi ühist: kui on üks, pole enam või veel teist. Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast.
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus).
Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu,
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent
tunnetatu väljendatav. Kuulus sofistide hulka. Zenon Eleast sai kuulsaks apooriatega argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda. Herakleitos- Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Ise väljendab seda aforsmidega. ,,Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu" ,,Eksisteerime ja ei eksisteeri" ,, Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda" Diogenes Sinopest- oli küünik. Küünikuteks hakati nimetama neid filosoofe, kes viisid oma vajadused miinimumini ning meenutasid koeri. Sageli kordas ta ,, Tarvis on omada mõistust, või- kui seda ei ole- siis silmust ümber kaela" Sokrates- ,, inimene on kõikide asjade mõõt" relativism- igaüks otsutab ise mis ontõde. Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust. Platon- usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34
Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Diogenes Laertiose andmeil, milles on küll kaheldud, põlvnes Platoni isa Ariston Ateena kuningast Kodrosest,ema Periktione aga seadusandjast Solonist. Periktione oli kolmekümne türanni reziimi ajal mõjuvõimsa Kritiase nõbu. Nooruses sai Platon korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega
Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus:
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused ..............................................
Hellenismi perioodi eetikaõpetustes ei tule enam ühiskond õnnelikkuse tingimusena arvesse. Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus, mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada. Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil kaotasid traditsioonilised kreeka ühiskonnad oma poliitilise iseseisvuse ja muutusid suure maailmaimpeeriumi osadeks. Veel Aristoteles, kes oli Aleksander Suure vallutuste kaasaegne, pidas kreeka traditsioonilisi polis`eid, väikesi linnriike, loomupärasteks ja kõige täiuslikumateks inimliku ühtekuulumise vormideks. Kuid nende poliitiline iseseisvus ei taastunud enam kunagi. Sellega päädis läbi terve 4. sajandi väldanud polis`e kriis. Üksikisiku jaoks, kes juhtus selles maailmaimpeeriumis elama, 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
Aristoteles Aristoteles oli Vana-Kreeka filosoof. Platoni õpilane ja Aleksander suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Kui Aristoteles sai 18 aastaseks ja läks Ateenasse oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Kui Aristoteles oli 18-37 aastat oli ta Platoni õpilane. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aristoteles läks