Projekti säritab projekteerija oma arhiivis. Pärast ehitise likvideerimist annab kohalik omavalitsus ehitusprojekti alaliseks säilitamiseks avalikku arhiivi. Üleandmiseks peavad arhivaalid olema arhiivieeskirja nõuete kohaselt ette valmistatud ja kirjeldatud. Asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud peavad olema järjepidevad. Asjaajamises tekkinud kord on aluseks edasisele korrastamisele. Dokumentide loeteluga loodud arhivaalide struktuur ja tähistus on tulevasele arhiivile põhialuseks säilikud nummerdatakse sarjapõhiselt. ARHIVAALIDE ÜLEAANDMISEKS ETTEVALMISTAMISE PROTSEDUUR 1.Organisatsioon pöördub Järelvalvet teostava avaliku arhiivi poole (telefonikõne, e-kiri, ametikiri), et täpsustada üleandmiskohustus ja tähtaeg 2.Organisatsioon koostab arhiiviskeemi (nimistu kavandi), mis määrab kindlaks korrastusüksused (arhiiv, sari), nende nimetused ja järjestuse.
1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja
dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid. Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid
Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus).
Louvre'isse,kus avati 1793.aastal rahavale mõeldud kunastimuuseum. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid,mis olid jäänud kuninga lossidesse. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised(pettuse tõttu), ajaloolised(valede tõttu), filosoofilised( unenäolisuse tõttu) ja mõningad veel. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli 1794.aastal Kovendis vastu võetud dekreet avalike raamatukoguade võrgu loomise kohta. Aastal 1793 panti alus Rahvuslikule Arhiivile,et säilitada vana korra aegseid dokumente. Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäeva elu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina
Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid.Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike raamatukogude võrk ja pandi ka alus Rahvuslikule arhiivile mis säilitas vana korra aegseid dokumente. Niisiis toimusid mitmed otsustavad teod ja tegemised mis muutsid sügavalt inimeste suhtumist kultuuriväärtustesse. Revolutsiooni aastate algul olid paljud inimesed täis viha ja vaenu vana korra peale. Nad püüdsid hävitada kõike mis meenutas neile vana korda ja sellega kaasnenud sündmusi. On ka väga mõistetav miks nad seda tegid. Prooviti hävitada erinevaid
Arhiiviseadus sätestab: *Dokumentide hindamise *Arhivaalide kogmise ja säilimise *Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku juures kuni üleandmiseni arhiivile *Arhivaalide arhiivi üleandmise korda *Arhivaalide säilitamist ja kaitset Rahvusarhiivis *Arhivaalidele juurdepääsu korraldamist, sh arhiiviteatiste väljaandmist arhiivi poolt Dokumentide säilitamine Säilitustähtaeg kehtestatakse: Aastates: - Lühiajalised kuni 10 aastat (kaasaarvatud) - Pikaajalised kauem kui 10 aastat: · Alatisena · Tähtajani, mis on seotud kinlaks määratud sündmuse toimumisega
tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. Dokumente võib hävitada purustamise teel või põletamise teel. Mõisted. Läbi töötada: Arhiivieeskiri- Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. - Olulisemad punktid eeskirjast: 1. Kuidas ja kui kaua hoitakse dokumente asutuses? Dokumente hoitakse alles kuni säilitustähtaja lõpuni või avalikku arhiivi üleandmiseni liigitusskeemist tulenevate sarjade kaupa. 2. Mida peab sisaldama dokument „ülevaade arhiivi koosseisust“?
· Aug. 1794 võõrandati kirik riigist. Muutus ilmalikuks, eemaldus ka riigieelarvest. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse · Notre Dame katedraal- lõhuti 78 suurt ja 12 väikest skulptuuri · St. Denis' katedraal- kuningaperede sarkofaagide ruineerumine · 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva.
18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti
Organisatsioonis kasutusel olevad dokumendiliigid, nende vorminõuded. Olemas (SYGA 2012:19); Dokumentide koostamise ja kehtestamise kord- Olemas (SYGA 2012:18); Dokumentide registreerimise kord. Olemas, (SYGA 2012:15); Asjaajamiskorra struktuur II Dokumentide menetlemise kord. Olemas (SYGA 2012:11); Asjaajamises olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Dokumentide arhiveerimiseks ettevalmistamise ja arhiivile üleandmise kord. Olemas (SYGA 2012:15-16); Juurdepääsude kehtestamise kord. Jah olemas (SYGA 2012:13); Asjaajamiskorra struktuur III Dokumentide haldamise kord: Dokumentide loetelu koostamise, kehtestamise ja muutmise kord. Olemas (SYGA 2012:9); Toimikute pidamise kord. Osaliselt olemas, kuid ütleksin et on puudulik; Säilitustähtaegade kehtestamise kord. Puudulik; Dokumentide hindamise kord. Puudulik; Dokumentide hävitamise kord
korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud dekreet, mille otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati kandma pikki pükse ning lihtsaid kuubesid. Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja
arhiivi ülesehitusest ja sisust. Arhiivi kirjelduse peamine ülesanne on anda ülevaade arhiivimoodustaja tegevuses tekkinud arhivaalide tervikliku kogumi kohta. Arhiivi olulisemad kirjelduselemendid on: tähis,pealkiri, piirdaatumid, kogus, arhiivimoo-dustaja nimetus, hoiustamise ajalugu, sisu ja teema, hindamine ja hävitamine, korrastussüsteem, seonduv aines. Arhiivi tähise moodustab avalik arhiiv arhiiviasutuse koodi ja vastuvõetud arhiivile antud fondi numbrist. NÄITEKS: EAA.5734; ERA.R-2009. Sarja kirjeldamisel kasutatakse vähemalt järgmisi kirjelduselemente: tähis, pealkiri, piirdaatumid ja kogus. Vajadusel kasutatakse järgmisi kirjelduselemente: sisu ja teema, korrastussüsteem, juurde-pääsu tingimused. Säiliku kirjeldamine: säilik on paberdokumentide füüsilise haldamise üksus. Sarja jaotamisel säilikuteks on aluseks: moodustamiskontekst (säilikud moodustatakse tavaliselt samasse sarja
mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine 3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine 4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts
liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks koostatud loetelu Dokumentide loetelu koostamise eesmärgid: *täidetud dokumentide süstematiseerimine sarjadesse *dokumentide indekseerimine *dokumentide ülesleidmine *dokumentidele säilitustähtaegade määramine *dokumendide loetelu on aluseks: dok registrite moodustamisele, dok haldussüsteemi kavandamisele ja arendamisele, dok hävitamisele, arhiveerimisele, arhivallide avalikule arhiivile üle andmisele. asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Asjaajamine peab organisatsioonis tagama (6): 1.dokumentide loomise 2) registreerimise 3)edastamine 4) süstematiseerimine 5)hoidmine 6)kasutamine nende üleandmiseni arhiiv 1. kiire ja korrektse ligipääsevuse dokumentidele 2.dokumentide optimaalse koosseisu 3. dokumentide vastavuse õigusaktides 4
Koosneb osadest: loomine, registreerimine, haldamine, arhiveerimine. Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Millisel moel tuleb säilitada asutuses lahendatud digitaaldokumente? Pikaajalised digitaaldokumendid(üle 10-a. säilitusajaga): · Arhiiviväärtusega säilitatakse Rahvusarhiivis
Rahvustunde tõus Rahvuslik ärkamine Valgustusideede levik Üldine sõjaväeteenistuskohustus Vägivald Poliitlised vastaste massiline hävitamine Eeskuju 20.saj diktaatoritele Mõju kultuuris: Vandaalitsemine Skulptuuride, maalide, ajalooliste, juriidilisete, filosoofiliste raamatute hävitamine 1793 avati kunstimuuseum 1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile 1794 raamatukogude võrgu loomine Mõju poliitikas: 7. Kolm eeldust tööstuslikuks revolutsiooniks, koos selgitusega? Põllumajanduspööre, mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi kehtestamisega maaelanikkond hakkas kiiresti vähenema Vabade tööliste olemasolu Turu laienemine Tehnika areng Vaba kapitali olemasolu 8. Tööstusrevolutsiooni avaldumine põllumajanduses, transpordi
Sellest kujunes saksa ajaloolase professionaalsuse määratlemise reegel. Varasem seisukoht oli olnud: arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega! Arhiivinduse teooriat ja praktikat arendasid edasi mitmed Ranke õpilased: · Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 Wilhelm Wattenbach esines tööga arhiivide ja raamatukogude spetsiifilistest erinevustest. · Aastatel 1875-1895 kujunes arhiivist välja teadusasutus. Preisi direktor Heinrich von Sybel töötas arhiivile välja ka Preisi salajase arhiivi tööeeskirjad. · Juhtiv provenientsiprintsiibi juurutaja Saksamaal oli Max Lehmann. Mõningasest kriitikast hoolimata jäi provenientsiprintsiip arhiivinduses kandvaks ja on seda tänini, täiustatud kujul. Max Lehmanni täiendus on sõnastatud struktuuriprintsiibina lahtiseletatuna, et ei respekteerita mitte ainult fondide terviklikkust (fonde ei lõhuta allikaliikide
*vaimulikud > 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta *riik muutus ilmalikuks *moodustati Monumentide Komisjon>Kunstide Ajutine Komisjon: otsustas,mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte,kultuuriväärtuste kaitsmine *1973 aastal avati Louvre *paljud raamatud pääsesid hävitamisest, sest otsustada hoida alles 12 eksemplari igast väljaandest nö inimlikust rumalusest *raamatukogude võrgu loomine 1794 *1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile *võrdsus: sinatati üksteist või öeldi kodanik *moelooja roll läks õukonnalt üle kodanlikele daamidele/naised hakkasid kandma pükse *ühiskonna moraali parandamine *tekkis klassitsistlik kunst Kes said revolutsioonist(selle ajal) kahju? *kirikult võeti ära maad,mitmesugused ühiskondlikud funktsioonid,suleti enamus kloostreid,vähendati vaimulike arvu à tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Vaimulikele määrati palk ja nad pidid andma vande uuele korrale
Lepingus sätestatud juurdepääsupiirang ei tohi kehtida kauem kui 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. § 11. Kohaliku omavalitsuse arhiiv (1) Kui kohalik omavalitsus on moodustanud käesoleva seaduse jõustumise ajaks arhiivi, siis hindab dokumente, kogub ja säilitab kohaliku omavalitsuse organi või asutuse tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaale ning võimaldab neile juurdepääsu ja korraldab nende kasutamist kohaliku omavalitsuse arhiiv. (2) Kohaliku omavalitsuse arhiivile laienevad käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded arhivaalide säilitamise, kaitse ja kasutamise ning neile juurdepääsu kohta. Käesoleva seaduse § 6 lõiget 5 ei rakendata kohaliku omavalitsuse suhtes, kui kohalikus omavalitsuses on moodustatud kohaliku omavalitsuse arhiiv. (3) Kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse lõpetamisel on omanik kohustatud tagama arhivaalide
organsatsioonid ja üksikisikud 3. Rahvusarhiivi tegevused hindamise läbiviimisel (kes on arhiivimoodustaja, kuidas selgitatakse välja arhivaalid) Arhiivimoodustaja on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhiivimoodustaja esitab dokumentide liigitusskeemi rahvusarhiivile kooskõlastamiseks, ja tema dokumentidest selgitatakse välja arhivaalid., need dokumendid mis saavad arhiiviväärtuse antakse üle rahvus arhiivile. 4. Arhiivihalduse mõiste ja tegevused, mida arhiivihaldus hõlmab (millal tekib arhiiv, kuidas pidada arvet lõpetatud toimikute üle, kuidas dokumente asutuses hoida) Arhiivihaldus hõlmab dokumentide haldamise toiminguid, mille hulka kuulub dokumentide väärtuse (säilitustähtaja) kindlakstegemine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine. 5. Arhiivi koosseisu ülevaade (miks, kuidas, millal)
Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees. 9) Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122] Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine(kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine. Kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 10) Millist aastat/sündmust võib pidada Napoleoni võimu kõrghetkeks ja miks? [lk 124] Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat (sobimus) 11) Kirjelda lühidalt Napoleoni vallutussõdade edu kahte peamist põhjust. [lk 124] Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, oskas meisterlikult
2. Säilivuse tagamine 3. Dokumentide arvestus arhiivis 4. Dokumentide kasutamise organiseerimine. Asutuse arhiivis säilitatakse järgmisi dokumente: 1. Asjaajamises lõpetatud dokumendid 2. Likvideeritud asutuse dokumendid 3. Kultuuritegelaste ja teadlaste isikfondid (toimik) 4. Trükised, mis on vajalikud arhiivi tööks. Asutuse arhiividele (ruumidele) esitatavad nõuded Vastavalt säilitatava dokumendi mahule eraldatakse asutuse arhiivile kas eraldi hoone või hoone osa, mis on spetsiaalselt ehitatud arhiivi jaoks. Asutuse arhiivi vajab järgmisi ruume: 1. Hoidla dokumentide säilitamiseks 2. Ruumid dokumentide vastuvõtmiseks 3. Tööruum uurijatele 4. Tööruum arhiivi töötajatele Asutuse arhiivi hoidlad peavad olema eemal laboratooriumitest, tootmishoonetest, ja olmeruumidest, kus säilitatakse või kasutatakse keemilisi või toiduaineid. Neil ei tohi olla
faasi:akttivse,poolaktiivse ja mitteaktiivse Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel
tagastamise omanikule või kooskõlastatult arhivaalide omanikuga, ahivaalide üleandmine teise arhiivi. 6. FILMIARHIIV Filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks. Filmiarhiiv kogub ja säilitab üleriigiliselt audiovisuaalseid arhivaale ja teostab seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalvet. Filmiarhiiv täidab «Arhiiviseadusega» avalikule arhiivile pandud ülesandeid. Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide (edaspidi arhivaalid) kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine. Oma põhiülesande täitmiseks Filmiarhiiv: 1. kogub arhiiviväärtusega arhivaale kehtestatud pädevuse piires; 2. säilitab arhivaale, tagab nende kaitse ja juurdepääsu neile, töötab välja eelistusjärjekorra
aastal. Uurijatel on arhivaalidele vaba juurdepääs juhul, kui seda lubab arhivaali tehniline seisukord ja kui kasutamist ei piira eraomandiga seotud lepingulised suhted. 1999. aastast on Filmiarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Filmiarhiiv Nagu ajaloo peatükis ütlesin, siis filmiarhiiv on eriarhiivina Rahvusarhiivi struktuuriüksus eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks. Filmiarhiiv täidab Arhiiviseadusega avalikule arhiivile pandud ülesandeid. Filmiarhiivi põhiülesandeks on üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide (edaspidi arhivaalid) kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine ning arhiivijärelevalve teostamine. Oma põhiülesande täitmiseks Filmiarhiiv: 1. kogub arhiiviväärtusega arhivaale kehtestatud pädevuse piires; 5 2
Hiiumuistendid Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee Faehlmanni müüdid („Koit ja Hämarik“) Kreutzwaldi ennemuistsed jutud Teine artikkel Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta: Vähemusrühmade folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis ERA, Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne. Kolmanda loengu jätk neljandas loengus: Kolm põlvkonda eesti (keelseid) haritlasi Jakob Hurt (1839-1907) – sümboolne nurgakivi arhiivile (tema kogu arhiivis). Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise aktsiooni. Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja Vennastekogudus võitles kõige paganliku vastu. Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda
hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. Eeskujuliku dokumendihaldusega asutuses on arhiiv korras juba tema loomishetkest alates. Asjaajamise käigus luuakse toimikud, mis on avatud dokumentide loetelus kehtestatud liigitusskeemi järgi ja mis kantakse järjepidevalt arhivaalide loetellu. Korras arhiivile asutuses ja korras arhiivile avalikus arhiivis esitatavad nõuded on mõnevõrra erinevad, sest avalikus arhiivis peavad dokumendid säilima ja olema kasutatavad sajandeid. Arhiivi korrastamine ja kirjeldamine on pikaajaline protsess, mis algab dokumentide loomisega ja lõpeb arhivaalide üleandmisega avalikku arhiivi. Üldised põhimõtted ja nõuded arhiivi ettevalmistamiseks avalikku arhiivi üleandmiseks kehtivad ühtviisi nii paber- kui
kuulsate meistrite tööd puudutasid usuteemat või olid vähemalt nimetatud Piibli järgi. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. Lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele juriidilised, ajaloolised, filosoofilised ja veel mõnda teadust käsitlevad väljaanded. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli jaanuaris 1794 Konvendis vastu võetud dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. 1793. a pandi alus Rahvuslikule arhiivile. Uus olme Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäevaelu. Esimesi muudatusi tõi kaasa paljude aadlike emigreerumine ja kodumaalejäänute kõrvaletõrjumine. Pärast kuninga hukkamist kaotati härra, proua ja preili ning aupaklikkust väljendavaks kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Hääbus ka toretsev rõivastusmood. Kadusid meeste siidsukad ning eri värvi riidest valmistatud kuub, põlvpüksid ja vest, üldiseks muutus sankülottide rõivastus (põlvpüksteta)
Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Peakorrusel kujundati ja sisustati rüütelkonna kantselei- ja esindusruumid, keldrikorrusel kohandati ruumid pangale ja arhiivile, ülakorrusel muuseumile. (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 8 Joonis 1.Ajalugu - Nõukogude aeg (Nõukogude aeg) 9 2. LINNUSE EHITISED Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud
Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord · naasesid revolutsiooni ajal Prantsusmaalt põgenenud aadlikud. · Lõhuti kultuuriväärtusi, mis olid seotud kuningatega · Loodi avalike raamatukogude võrk · pandi alus Rahvuslikule Arhiivile · Muutus inimeste riietus ja soengud, kõik muutus palju lihtsamaks. Mõju Euroopale: · Prantsusmaa sai enda valdusesse Põhja- Itaalia, Hispaania, Horvaatia, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Sveitsi. · Liitlased: Norra, Taani , Preisi, Austria. · Sõltuvad: Hispaania, Itaalia, Sveits, Poole, Saksamaa · Suured sõjakäigud: Hispaaniasse ja Venemaale. · Levisid seadused, ideed, olulisel kohal oli prantslaste tähtsustamine, patriotism
Die Zeit nach 1989 - Zäsur, Vergangenheitsbewältigung und Neubeginn. Erlangen: Martin-Luther-Verlag, 2007, lk 130-142 või Ketola, Mikko. The baltic churches in the process of transformation and consolidation of democracy since 1985. - Contemporary Church History. Kirchliche Zeitgeschichte. International Journal for theology and history. 1/2007. intraneti vahendusel), mis on teinud nende kättesaamise oluliselt kergemaks ja mugavamaks. Lisaks EELK Konsistooriumi arhiivile on kirjalike materjale alles hoitud ka koguduste juures. Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid Meie Kirik ja Kirik & Teoloogia, mis esindades teoloogiliselt erinevaid (isegi
palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja loodusasjade, meditisiini vastu. Tung õpetada ja valgustada laiemat ringkonda. SUUNA JÄRGIJAD A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Friedrich Konrad Gadebusch – õppis Saksamaal juurat, ajalugu ja filosoofiat. Tuli tagasi Liivimaale ning töötas koduõpetajana mõjukate von Rosenkampfide perekonnas. Hiljem sillakohtu notar - politseikohus põhimõtteliselt. Sai ligipääsu sillakohtu arhiivile. Hiljem Tartu maakohtu, linnakohtu advokaat. Kui tekkis vajadus Tartu tsumftide ja gildide vahelisi tüliküsimusi lahendada kasutas ta oma pädevust ja võimeid uue linna põhikirja koostamisel. Asendamatu tegelane Tartu linnavalitsuses. 1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch. Oli hea jurist, vene keelt aga ei oskanud
mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine 3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine 4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Euroopas 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine Viini kongress - 1814 sept sõitsid Viini kokku 216 esindajat kõigist Eur riikidest, v.a. Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Austria peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Venemaa ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada,
hävitamist reeglipäraselt dokumenteerida. Dokumendi elukäik Dokumendi elukäigu all mõistetakse dokumendi haldamist, alalhoidmist ja kasutamist selle loomise hetkest kuni hävitamise või arhiivi üleandmiseni. Dokumendi elukäik jaguneb etappideks (nt. loomine, registreerimine, kasutamine, säilitamine, jne.), mille käigus teostatakse dokumendiga erinevaid asjaajamistoiminguid ning vastutust dokumendi haldamise eest antakse edasi (nt. töötajalt asutusele ja sealt edasi arhiivile). Dokumendi elukäigu etappe on jaotatud kahe faasi vahel: nn. asjaajamise faas, kuhu mahub dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine; ning nn. arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, kus väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) eraldatakse asjaajamisest ja säilitatakse pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja arhiiviteenistuse vahel.
likke muutusi töökorralduses, kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid, koolitusi või individuaalset juhendamist. Dokumentide loetelu juurutamisel tuleb arvestada selle rakendamiseks vajalikku aega. Dokumentide loetelu 57 7.3.2 Kehtestamine Asutuse juht kehtestab dokumentide loetelu tähtajatult. Enne kehtestamist tuleb selle eelnõu esitada avalikule arhiivile.21 Loetelu paremaks mõistmiseks võib arhiiv asutuselt täiendavalt vajada asjaajamiskorda; muid dokumente, sealhulgas asutuse tegevusi reguleerivaid õigusakte. Ajakohastatud dokumentide loetelu kehtestamisel esitatakse see avalikule arhiivile siis, kui: tulemuseks on uus dokumentide loetelu; muudatused on ulatuslikud (NÄITEKS: funktsioonide lisandumine või kaotamine,
võimalus analüüsida serveri kasutust. Kui te tegutsete tuttavas FTP serveris, siis te tõenäoliselt teate, mis laadi andmed mingis failis asuvad. Anonüümse FTP serveri kasutamisel on abiks, kui teate, et: · kataloogis on tavaliselt fail README, kus on kirjas kommentaarid teiste kataloogis asuvate failide kohta · failis lslR on UNIXi käsu ls -lR väljund, so kõikide kataloogistruktuuri failide nimed · faili nime lõpus olev .tar viitab tar'i arhiivile · faili nime lõpus olev .Z viitab compress'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .gz viitab gzip'iga pakitud failile · faili nime lõpus olev .bz2 viitab bzip2'ga pakitud failile 14. SMTP ja POP3 protokollide kirjeldus ja kasutus (Outlook või Netscape). POP3 postkasti kasutamine Sissejuhatus POP3 postkasti kasutamine Netscape Messanger'iga POP3 kasutamine Outlook Express'iga ning hoiatused Vastused EENeti POP3-kasutajate korduvatele küsimustele Sissejuhatus
kinnitamise korral loetakse juriidiline isik lõpetatuks lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates. Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ( pankrotimenetluse lõpetamine võlausaldajate nõusolekul) ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik. 17. Elatise maksmine pankrotimenetluses § 147. Elatise maksmine (1) Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku
Dokumendi ja arhivaali kasutamiskõlbmatuks muutmine Dokumendi ja arhivaali ebaseaduslik hävitamine Arhiivinduse koordineerimine: Rahvusarhiiv ja riigiarhivaar Arhiivinõukogu Kohaliku omavalitsuse arhiiv Kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendikogu Arhiivieeskirja kehtestamine Arhiivieeskiri 01.01.2012 Reguleerimisala: reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile; arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. Sätestab arhiivi moodustamise põhimõtted: Päritolupõhimõte ei tohi erinevate asutuste dokumente segi ajada Algse korra austamise põhimõte asutuse poolt antud korra järgi säilitada, mitte muuta. Arhiivi hoidmine Säilitustähtaja lõpuni Avalikku arhiivi üleandmiseni
b) Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks terrori kehtestamine, valitsus kuulutas sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa riigid algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad, võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded c) Kultuuri edendamiseks 1794. aasta Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta, 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile, 1793. aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum + loodi Monumentide Komisjon d) Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, kirikute ja aadlilosside rüüstamised, hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid, arhiivide ja dokumentide hävitamine, raamatute hävitamine e) Katoliikluse mõju vähendamiseks Hakati looma uusi kultuseid Mõistuse
Mingisugune initsiatsiooni värk: noorte poste vastuvõtmine kultuuri, dogonite saladuste õpetamine, maailma kohta teadoleva info edasiandmine. 50ndate alguses oli katse tema filme filmiteadusesse tuua, asutati Saksamaal insituut, mis andis ekspeditsioonidele kaasa varustust ja filme arhiivi kokku koguma (seal ei olnud ainult etnoloogid, olid ka loodusteaduste esindajaid). Pandi alus arhiivile Entsüklopeediline cinematographica, seal olid erinevad sektsioonid. Arhiivid olid viies riigis ja osades riikides olid väiksemad arhiivid (ambitsioonikas projekt), kogunes tuhandeid filme ja eesmärk oli dokumenteerida liikuvat maailma. Palju oli antropoloogilise sisuga filme. Instituudis (töötas kuni 90ndate keskpaigani, ressurssid puudusid, tuli internetiajastu) töötati välja reeglid, kuidas tuleb filme luua: objektiivsus, autentsus, tuleb pidada päevikut jms stuff. Ja
käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon, mida sa kasutada, kui taotlesid eriloa. Eelkõige tegemist 20. sajandi dokumentidega, aga mitte ainult. Sugupuu uurimine oli suur tabu, seda sai teha maskeeritult, teiseks polnud niisama arhiivi minna, selleks oli vaja asutuse luba arhiivile. Tegelikult reeglite järgi oli ka see nõutud, et kui sa kasutasid eriloaga saadud materjali, siis arhiivi kohustus oli üle kontrollida uurija üleskirjutusi. Selline suletuse moment on nõukogude aegsele arhiivindusele omased, see ei olnud tollal orienteeritud uurijate teenindamisele. Normaalne allikate publitseerimine oli pärsitud jne. Ka sõjajärgsel perioodil suur osa eesti arhiivi ainest viidi siit ära ja see äraviimine oli mastaapne
annaabi.ee 
