Kuidas
mõjutas Suur Prantsuse
revolutsioon Euroopat
Selge on see, et 18. sajandil
toimunud Suur Prantsuse
revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi
määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga
seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud
ka kultuur ega kultuuriväärtused.
Revolutsiooni aegadel jagunes
ühiskond Euroopas kolme
seisusesse : esimeses seisuses olid
vaimulikud , teises
aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks
kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne
revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust,
kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud.
Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku
ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine.
Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele
korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis
tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Enamik piiskoppe keeldus vande
andmisest ning nendega liitus umbes pool alamvaimulikest. Teine osa
andis vande ning suhtus revolutsiooni ja ümberkorraldustesse
lojaalselt. Mõningad aga loobusid kirikuteenistusest üldse ning
hakkasid tegelema
revolutsiooniliste tegevustega.
Alguse sai ka
dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist.
Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust, mille
korralduseks anti maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid.
Bastille'
vallutamine 14. juulil 1789 algatas massiliikumise, mis oli
suunatud lihtinimeste mõttemaailmale eitama kõike, mis pärit
minevikust. Nii hakati rüvetama valitsejate säilmeid ja
kunstiteoseid , mis
kujutasid kuningaid ja kõrgfeodaale, rüüstati
kirikuid ja katedraale ning lõhuti skulptuure, maale, epitaafe ja
muid vaimulikke asutusi kaunistavaid dekoratsioone. Kultuuriväärtuste
õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas,
mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende
tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste
kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid
rojalistlike ja
kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis
tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud
dekreet , mille
otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama
juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule
Arhiivile.
Revolutsiooni käigus püüti
ka
uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised
avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei
olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati
üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka
toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati
kandma
pikki pükse ning lihtsaid
kuubesid . Naistel aga kujunes
populaarseks lihtne kleidimood.
Kadusid suured puuderdatud ja
keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid
sootuks tööta. Naised hakkasid juukseid lihtsalt
sirgeks kammima,
samal ajal kui meestel läks moodi niinimetatud Tituse
soeng (lühike
soeng ettekammitud juustega) ning bakenbardid.
Moodi tuli ka sõna voorus,
mida kasutati inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Ühelt poolt mõeldi
vooruse all uut kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana aja
kerglastele kommetele ja liiderdamisele. Heaks eeskujuks seati
kaine ja karske
ellusuhtumine . Väga suurt rõhku pandi prostituutide
kaotamisele tänavatel ja sõjaväes (kuna sõjavägi liikus palju,
siis sellega käis kaasas ka palju lõbunaisi). Teiseks vooruse
aspektiks olid aatilised ideaalid, kus eriti rõhutati patriotismi.
Revolutsioon mõjutas ka
teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti
õigeks, et uued mõõdud põhineksid
loodusel . Nii loodi
kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks
võeti
kilogramm – kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi
rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi
asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja
minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli
kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875.
aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon,
millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti
meetermõõdustik kasutusele peamiselt 1870. aastal. Kasutusele võeti
ka uus kalender – revolutsioonikalender kristliku asemel, kus aasta
jagunes 12 kuuks. Igas kuus oli 30 päeva ja kolm 10-päevast
dekaadi.
Suur Prantsuse revolutsioon on
mõjutanud Euroopat üldiselt ja selle arengut väga palju ja seda
nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivseteks
poolteks võib
kindlasti pidada ühise rahvusvahelise meetermõõdustiku, avalike
raamatukogude, kunstimuuseumide ja rahvusliku arhiivi loomist. Minu
vaatevinklist on kindlasti positiivne ka uue moe tulemine, kuna olen
lugenud palju selle kohta, kuidas tol ajal moes olnud rasked parukad
mõjusid nii meeste kui naiste kaeladele rängalt. Samuti
populaarne valge
puuder , mis koosnes väga mürgistest kemikaalidest nagu
näiteks plii. Negatiivseid asju on samuti palju, kindlasti tuleb
nende alla lugeda kõikvõimalikud rüüstamised kultuuri valdkonnas:
maalid,
skulptuurid , kõiksugu kaunistused, mis dekoreerisid
paleesid, kirikuid ja katedraale. Samuti raamatute ja dokumentide
hävitamine, millega tehti palju kahju inimkonna vaimsele
kultuuripärandile.
Kõik kommentaarid