Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat (0)

Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat
Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused.
Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse : esimeses seisuses olid vaimulikud , teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine. Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Enamik piiskoppe keeldus vande andmisest ning nendega liitus umbes pool alamvaimulikest. Teine osa andis vande ning suhtus revolutsiooni ja ümberkorraldustesse lojaalselt. Mõningad aga loobusid kirikuteenistusest üldse ning hakkasid tegelema revolutsiooniliste tegevustega.
Alguse sai ka dekristianiseerimine, mis kujutas endast usu väljajuurimist. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust, mille korralduseks anti maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid. Bastille' vallutamine 14. juulil 1789 algatas massiliikumise, mis oli suunatud lihtinimeste mõttemaailmale eitama kõike, mis pärit minevikust. Nii hakati rüvetama valitsejate säilmeid ja kunstiteoseid , mis kujutasid kuningaid ja kõrgfeodaale, rüüstati kirikuid ja katedraale ning lõhuti skulptuure, maale, epitaafe ja muid vaimulikke asutusi kaunistavaid dekoratsioone. Kultuuriväärtuste õnneks moodustati 1790. aastal Monumentide Komisjon, mis otsustas, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Nende tegevus kujunes eelkõige ajalooliste kultuuriväärtuste kaitsmiseks, kuigi anti ametlikult nõusolekuid ka neile, kes nõudsid rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist. Raamatud päästis tulesurmast ja muul viisil hävitamisest Konvendis vastu võetud dekreet , mille otsusel hakati looma avalikke raamatukogusid. Sama juhtus dokumentidega, kui 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile.
Revolutsiooni käigus püüti ka uuendada igapäevaelu ja murda sellega vana korra välised avaldumisvorme. Kuna aadlikuid hakati kõrvale tõrjuma, siis ei olnud nende eluviis enam teistele eeskujuks. Lihtrahvalikult hakati üksteise poole pöörduma sina-vormiga. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood: meestel muutus rõivastus lihtsamaks, hakati kandma pikki pükse ning lihtsaid kuubesid . Naistel aga kujunes populaarseks lihtne kleidimood. Kadusid suured puuderdatud ja keeruliste kujunditega parukad, mistõttu jäid parukameistrid sootuks tööta. Naised hakkasid juukseid lihtsalt sirgeks kammima, samal ajal kui meestel läks moodi niinimetatud Tituse soeng (lühike soeng ettekammitud juustega) ning bakenbardid.
Moodi tuli ka sõna voorus, mida kasutati inimeste ellusuhtumise muutmiseks. Ühelt poolt mõeldi vooruse all uut kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana aja kerglastele kommetele ja liiderdamisele. Heaks eeskujuks seati kaine ja karske ellusuhtumine . Väga suurt rõhku pandi prostituutide kaotamisele tänavatel ja sõjaväes (kuna sõjavägi liikus palju, siis sellega käis kaasas ka palju lõbunaisi). Teiseks vooruse aspektiks olid aatilised ideaalid, kus eriti rõhutati patriotismi.
Revolutsioon mõjutas ka teadust. Hakati looma ühtset mõõtühikusüsteemi ning peeti õigeks, et uued mõõdud põhineksid loodusel . Nii loodi kümnendkordsuse alusel meetermõõdustik, kus raskuse põhiühikuks võeti kilogramm – kuupdetsimeetri puhta vee mass. Kümnendsüsteemi rakendati ka kellaaja arvestuses senise Vana-Ida kuuekümnendsüsteemi asemel. Vastavalt sellele oli päevas 10 tundi, tunnis 100 minutit ja minutis 100 sekundit. Pikkusühikuks võeti meeter, mis oli kümnemiljondik osa Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. 1875. aastal sõlmiti Prantsusmaal ka rahvusvaheline meetrikonventsioon, millele kirjutasid alla 17 riiki. Mujal Euroopas võeti meetermõõdustik kasutusele peamiselt 1870. aastal. Kasutusele võeti ka uus kalender – revolutsioonikalender kristliku asemel, kus aasta jagunes 12 kuuks. Igas kuus oli 30 päeva ja kolm 10-päevast dekaadi.
Suur Prantsuse revolutsioon on mõjutanud Euroopat üldiselt ja selle arengut väga palju ja seda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Positiivseteks poolteks võib kindlasti pidada ühise rahvusvahelise meetermõõdustiku, avalike raamatukogude, kunstimuuseumide ja rahvusliku arhiivi loomist. Minu vaatevinklist on kindlasti positiivne ka uue moe tulemine, kuna olen lugenud palju selle kohta, kuidas tol ajal moes olnud rasked parukad mõjusid nii meeste kui naiste kaeladele rängalt. Samuti populaarne valge puuder , mis koosnes väga mürgistest kemikaalidest nagu näiteks plii. Negatiivseid asju on samuti palju, kindlasti tuleb nende alla lugeda kõikvõimalikud rüüstamised kultuuri valdkonnas: maalid, skulptuurid , kõiksugu kaunistused, mis dekoreerisid paleesid, kirikuid ja katedraale. Samuti raamatute ja dokumentide hävitamine, millega tehti palju kahju inimkonna vaimsele kultuuripärandile.