Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon kultuuri
Suure Prantsuse revolutsiooni
algusega toimusid põhjalikud muutused inimeste suhtumises kultuuri.
Vahetult peale revolutsiooni algust hakkasid inimesed eitama kõike
mis oli seotud vana korraga. Hakati hävitama erinevaid
kultuuriväärtusi , eelkõige sattusid inimeste viha alla erinevad kunstiteosed mis kujutasid vana korra aegseid kuningaid ja
kõrgfeodaale. Lõhuti erinevaid skulptuure, maale ja löögi alla
sattusid ka kirikud ja katedraalid kus asusid need kunstiteosed.
Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka
muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid .Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid
organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks
loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon . Veel loodi ka
kunstimuuseum , avalike raamatukogude võrk ja pandi ka alus
Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
ilmnesid eriti teravalr riikidevahelised vastuolud: 1) Lääne-Euroopa (kaubanduslikud ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania, Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu) Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda. Peaprobleemiks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastased olid Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Rahvusvahelised suhted 18. Saj. 18. Saj algas Euroopas kahe suure sõjaga. Esimene oli Põhjasõda(1700-1721), milles Rootsi sõdis Venemaa, Saksi-Poola ja Taani. Uusikaupunki rahu jättis vallutatud alad Venemaale. Hispaania pärilussõda (1701-1714) olid põhivastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Sõja käigus omandas
2. Majanduslikud maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes. Aastaks 1775 elas 13. koloonias kokku 2,5 miljonit valget elanikku. 1756-1763 Seitsme aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
800. ndal aastal läks ta Rooma paavsti ja kohaliku aristokraatiaga puhkenud tüli lahendama. Paavst kroonis ta esimesel jõulupühal Keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Karl Suure pojapojad jagasid omavahel riigi Verduni leppega kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas. *Valgustus Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad, nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
kodumaale tagasi jõudes olid tema laevad täis idamaiseid vürtse. Esimese ümbermaailma reisi tegi Fernao de Magalhaes, kes ehitas vastavad laevad, millega saaks ümber maailma sõita. Kodumaale ta tagasi aga ei jõudnud, kuna Filipiinidel ta tapeti. Tagajärjed: uute mereteede ja maa-alade avastus, maailmapildi avardumine, kaubateede ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon, kristluse levik, kiiresti arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine:
Kõik kommentaarid