Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes (0)

1 Hindamata
Punktid

Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes
Referaat
Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad , toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed , käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigikorrale. Samal ajal ka rahva poliitiline aktiivus kasvas, rahvas muutus rahutuks, eriti Pariisis ja 14. juulil 1789. a vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille ' kindlus . Sellega oli revolutsioon alanud. Võeti vastu hulk seadusi, mis panid aluse vana seisusliku korra lagunemisele . Kaotati seisuslikud eesõigused, võrdustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst ja kaotati kirikukümnis. Kiriku maad võõrandati ja pandi oksjonile.. Võrdustati õigused riigiametisse astumisel. Võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon '', mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Tuli usuvabadus Kaotati aadliseisus, paljud aadlid lahkusid riigist. Ka kuningas LouisXVI üritas koos oma naise Marie- Antoinette 'iga maalt põgeneda, kuid ebaõnnestunult. Piiril nad tabati ja hiljem hukati. Revolutsiooni esimestel aastatel võeti vastu põhiseadus ja Prantsusmaast sai konstitutsiooniline monarhia. Uueks võimuorganiks sai Seadusandlik kogu, kuhu kuulusid monarhia pooldajad ja vastu olijad ( jakobiinid ). Nad kehtestasid revolutsiooni päästmiseks vägivallavõimu – diktatuuri. Nende valitsemisajal hukati üle 50 000 inimese. Kuna nende terroripoliitika teostamisel ilmnesid nende endi seas vastuolud, siis kauaks nad võimule ei jäänud. Peale seda jäi Prantsusmaa vabariigiks ja võimuorganiks sai direktoorium , kuhu kuulusid uurikkad, kes ei olnud huvitatud monarhia taastamisest. Rahulolematus ühiskonnas aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte , kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik , kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks , loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube , valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts , kaela rätik , traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng . Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks.
Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele.
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon
https://prezi.com/ycgs9-qjydhx/prantsuse-revolutsiooni-moju-kultuurile/
Ajalooõpik '' Uusaeg ''
Valisin selle teema, sest Prantsuse revolutsioon on ajaloos väga oluline sündmus ja soovisin sellest teemast rohkem teada.
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes #1 Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Prantsuse Revolutsioon
3
doc

Prantsuse Revolutsioon

Prantsuse revolutsioon-kuidas see muutis maailma? Prantsuse revolutsioon muutis paljuski meie ühiskonda, eelkõige Euroopa ühiskonda, valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
6
doc

Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad

Ajalugu
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815
8
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus ­ võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 ­ Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad ­ vaimulike seisus kitsamas mõttes ­ munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged ­ koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa ­ anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.

Ajalugu
Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel
2
doc

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel Revolutsioon puhkeb, kui riigis on kriis, vana kord on end ammendunud kuid rahumeelselt pole toimunud üleminekut uuele korrale ning midagi peab muutuma. Kriise võib olla mitmesuguseid ­ majanduslik, ühiskondlik, poliitiline jne. Üks suurimaid ning tuntumaid revolutsioone ajaloos on Suur Prantsuse Revolutsioon. 18. sajandi lõpuks oli Prantsusmaa jõudnud seisu, kus muutus oli vältimatu. Riigikord oli absolutistlik monarhia, oli seisuslik kord ning kõik maksud oli kolmanda seisuse ehk talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste maksta, samal ajal kui esimene seisus ja kuningakoda kulutasid priiskavalt ning kunina mõtteviisi iseloomustas kõige paremini lause ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Prantsusmaa vajus järjest

Ajalugu
Suur Prantsuse revolutsioon
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 ­ 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja

Ajalugu
Prantsuse revolutsioon
3
doc

Prantsuse revolutsioon

Rahvas ei olnud Direktooriumiga küll rahul, kuid võimult ei suutnud nad seda ka kukutada. Selle tagajärjel hakkas rahva seas tekkima jälle monarhia pooldajaid ning pöörduti isegi teiste Euroopa riikide poolde palvega, et monarhia taastada. Selle tegevuse võttis aga oma kätte Napoleon Bonaparte, kes viis läbi riigipöörde, kus tema väed hõivasid Direktooriumi hoone ja kus sunniti võtma vastu otsus Direktooriumi laialisaatmise kohta. Selle riigipöördega lõpes Prantsuse revolutsioon. See on maailma ajaloo üks vägivaldseim ja ohvriterohkeim ülestõus, kuid mille käigus suudeti ometi muuta paljugi. Revolutsiooni eesmärk oli kukutada absoluutne monarhia, mis peale pikki aastaid ka õnnestus. Monarhia hävitamise käigus kaotati vana feodaalsüsteem ja ühtlustati ühiskonda. Levima hakkasid valgustusideed ning rahvas hakkas rohkem kokku hoidma. Rahvustunde tõusmise ja ühtsema riigiga seoses kehtestati kodanikuvabadused.

Ajalugu
Ameerika Ühendriikide sünd
6
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest -senistest sõjapidamistavadest loobumine -lahkrivi kasutuselevõtt -abivägede kasutamine PRANTSUSE REVOLUTSIOON Olukord prantsusmaal revolutsiooni eelõhtul: -Louis XIV valitses 1774 aastast prantsusmaad, absolutistlik monarhia. -ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele, selle tõttu halvenes riigi üldine majanduslik olukord -1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö
2
doc

Ajaloo kontrolltöö

2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun