,,Isapoolne suguvõsa" Hüpotees · Kui kaugele ulatuvad teadaolevad juured ? · Kui suureks paisub isapoolse suguvõsa puu ? Eesmärgiks on anda ülevaade minu isapoolsest sugupuust, analüüsida ning tuua välja eripärasused. Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen sünni- ja surmaaegu, abielusid, lapsi, elukohti ja ameteid. Suurem osa andmeid pärineb minu vaarisa poolt kirja pandud tekstidest. Uurimistöösse kindlasti tulevad ka intervjuud mu isa, isapoolse vanaemaga ja isapoolse vanatädi tütrega. Kindlasti on plaanis käia ka erinevates arhiivides.
4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada Õigus mõisniku kohtusse kaevata. Kuna hingeloendid on pea täielikult arhiivides säilinud kujutuavad nad olulist allikmaterjali eesti rahva ajaloo uurimisel. Asehalduskorra kehtestamine sidaldas pea terve rea demokraatlike elemente piirates tublisti senist keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Samas taotles see ka ühte sulamist Venemaaga arvestamata ajaloolisi: usulisi ja rahvuslikke eripärasid.
tekib aga alles aastakümnete pärast, on ebaloomulik. Ebademokraatlikes maades on juurdepääsupiirangute regulatsioonid laialivalguvamad. Demokraatlikes maades on regulatsioonid selgemad ning juurdepääsupiirangute seadmisel lähtutakse rohkes üksikisiku huvide kaitsest. 3 JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS Euroopa avalikes arhiivides hoitavad arhivaalid on võrreldavad mistahes avaliku teabega, millele igaühel on õigus juurde pääseda. Dokumenteeritud andmetele vaba ligipääs ja kasutusõigus on iga demokraatliku riigi alustala. Juurdepääs on arhiivide üks põhifunktsioone muuta endi valduses olevad dokumendid kättesaadavaks ning tagada nende võimalikult avar kasutamine. Ometi leidub arhiivides dokumente, millele juurdepääs on seotud kindlate piirangutega.
Riigikokku võib kuuluda vähemalt 21.aastane Eesti kodanik, presidendiks võib kandideerida vähemalt 40. aastane Eesti sünnipärane kodanik. Välismaal viibides on kodanikul õigus riigi kaitsele. Kodanikku ei tohi kodumaalt välja saata. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Eestis elab 1,4 miljonit kodanikku. Kodakondsuse järgi jagunevad Eestis elavad isikud järgmiselt: Eesti Vabariigi kodanikud (70%), kodakondsuseta isikud (12,8%), Vene Föderatsiooni kodanikud (6,6%) ning teiste riikide kodanikud (0,6%).
Ajalooallikad jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks allikateks. Sekundaarseteks allikateks peetakse esmaallikate töötlusi. Seonduvalt sekundaarsetest allikatest räägitakse ka tertsiaalsetest allikatest, milleks peetakse mitmesuguseid sekundaarsete allikate töötlusi. Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik leida midagi uut ja põnevat. Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise väärtusega kirjandus jm. Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid, valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm.
tollased tähtsamad hoiupaigad. Ühtteist hoiti ka vürstikodade juures. Varasemaks ülevenemaaliseks arhiiviks Ivan IV arhiiv, kuhu koondati ka sõjasaagina kaasa toodud materjale. Arhiivil oli Venes praktiline rakendus arhiivi ei peetud ajaloo või kultuuri huvides, seda peeti "valitseja praktiliseks kasuks" Vene arhivaarid peavad oma arhiivinduse sünniajaks Peeter I reforme, millega likvideeriti vanad asutused. Peeter I tegevus tõi kaasa reformid nii riigiasutustes kui arhiivides. · 1711 loodi Senat (algselt kõrgem seadusandlik- ja juhtimisorgan) · 1712 ka Senati arhiiv. Võeti kasutusele termin "arhiiv". · 1715 moodustati kolleegiumid, uued valitsemisorganid seniste prikaaside asemel. Vanade prikaaside paberid saadeti Senati arhiivi. 1720. a anti välja üleüldine reglement kolleegiumitele, kantseleidele ja kontoritele, mis sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette
19. saj. lõpul ja 20. saj. algul kasvas Tartus õppivate armeenlaste arv järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200 armeenlast, lisaks M. Rostovtsevi eraülikoolis ligi 30 ja veterinaaria instituudis kümmekond. Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid armeenlastele huvipakkuvatel teemadel". Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist, Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist,
Kui mõõtmetes on kaart,aiamaa,rannapiir,teed, 3 Estica Eesti ainelisi arhivaale (arhiivdokumente) välisriikides. 3.1Mitu kirjet leidub venemaa Riikliku Merelaevastiku arhiivis admiral Krusensterni kohta? 14 tk sõber kes venekeelt oskab ütles 3.2 Palju kirjeid (alates aastast kuni aastani) leidub Eesti õigeusu kiriku kohta Peterburi Riiklius Ajaloo Keskarhiivis? 1 kirje sõber kes venekeelt oskab ütles 3.3 Palju arhivaale leidub venemaa arhiivides Haapsalu (Hapsal) kohta? Anda vanima dokumendi lühike sisukirjeldus. 2 ja ei saa aru sellest 27.01.1836 3.4 Sama Pärnu (pernau) kohta. Anda vanima dokumendi lühikene sisukirjeldus. 6 ja ei saa ka aru sellest 1777 aasta 4 Artiklite andmebaas ISE 4.1 Leida Mehis Hakkaja artikleid e-turvalisuse kohta.Millises väljaandes ilmunud,mis aastal,mitu artiklit? Eturvalisust tuleb nii defineerida kui ka mõõta Äripäev 19 aprill 2013 1 artikkel ? 4
nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud. Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis. AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast
Kui misjoneeritaval pole midagi selle vastu, hakkavad nad teda tema kodus regulaarselt külastama. Mormooni raamatuid jagatakse tasuta neile, kes ilmutavad veidigi püsivat huvi. See raamat peaks olema juba ka tõlgitud eesti keelde. Mormoone on Eestis 500 ringis. On rajatud kolm kogudust - üks eesti-, teine venekeelne Tallinnas ja üks Tartus. Kuna nad on huvitatud oma esivanemate postuumsest ristimisest mormooni kiriku ridadesse, siis on nad vastavate ametite loal Eesti erinevates arhiivides kopeerinud kogu Eesti elanikkonna kohta käivad isikuandmed (arhiiv sai ühe koopia endale ning talle oli see leping seega kasulik). See on tekitanud kahtlustusi ja proteste - ühelt poolt võivad isikuandmete saatmise taga Utahi osariiki USAs olla veel mingid kahtlased huvid (mida mõned kardavad) ja teiselt poolt leidub ilmselt piisav hulk inimesi, kes pole just vaimustatud sellest, et tema esivanemate kallal mingeid maagilisi rituaale korraldatakse.
summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused
informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 45
Veel hiljem, 1440. aastal kirjutab Walter Bower (“Scotichroniconis”) Robin Hoodist 1266. aasta sissekandes, kui Simon de Montforti mässu osalisest. Ülejäänud varased viited Robin Hoodile on ballaadidest ja lauludest (“A Gest of Robin Hood” 15. saj). Aja möödudes lugu Robin Hoodis muutus ja täiendus. Legend Robin Hoodist oli Inglismaal Andrei Ivanov kõige populaarsem näidend maimängudel (kevadpidustustel) läbi sajandite. ( 3: 214-216) Inglismaa arhiivides 13. ja 14. sajandi kohta on leitud mitu inimest kelle perekonnanimi on Hood, samuti ka eesnimi Robin (Robert) oli üsna tavaline, mistõttu tõelise Robin Hoodi leidmine on erakordselt raske. Tolleaegsed kohtutoimikud näitavad ka, et nimi Robinhood oli muutunud lindprii epiteediks ja oli vähemalt kaheksa inimest (enne 1300. aastat), kes selle nime võtsidvõi kellele see anti.( 3: 217) Tony Molyneux-Smith esitas väga huvitava teooria 1998. aastal oma
Vastus artiklile "Alkoholipoliitika roheline raamat on pruun" „märkimisväärne on, et ulatuslikke kampaaniaid alkoholitootmise ja -tarbimise vastu, eesmärgiga see ära keelata, on arhiivides kirjas vähemalt sada 2500 aasta jooksul. Ühine on neile see, et mitte ükski neist pole olnud edukas. Miks siis erinevad ühiskonnad ja riigid seda jäärapäiselt ikka ja jälle teevad?“ Kampaaniate eesmärgiks pole alkohol ära keelata. Rohelises raamatus nähakse ette meetmed alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, alkoholi hinna mõjutamiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamisest tulenevate kahjude vähendamiseks,
Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti kultuuriruumi ulatuse suurendamine, kultuuri funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja
(poolringi kujuline sugupuu). Veel jäi meelde üks puu, mis oli nii mehine, et näha oli ainult meesliin. Pikima sugupuu ülestähendus oli vasakult paremale meetreid pikk. Suguvõsade ajalugu oli näitusel kajastatud erisuguste puude, tabelite ja piltide abil. Tulin näituselt ära tundega, et küll oleks vaja oma suguseltsistki inimest, kes sellisest tööst innustuks. See töö sobib inimesele, kes huvitub suguvõsa ajaloost, tahab tuhnida arhiivides või vanades kirikuraamatutes. Minu vanavanaisa Arnold Uba olevat minu ema jutu järgi sugupuud uurinud ja paberile kandnud, kuid kahjuks on see ema mälestus vanavanaisa tööst jäänud tõestamata. Oleme küll püüdnud leida seda metallist vutlarit, kus vanavanaisa oma suurt tööd hoidis, kuid see on jäänud meile kättesaamatuks unistuseks. Näitusel tekkis korraks isegi mõte, et mis seal ikka rasket on. Innustab ju näituse pealkirigi, et uurimine ja töö vormistamine on imelihtne
4) isiklikud kirjad, rahakaardid; 5) koosolekukutsed, teadaanded, päevakorrad; 6) anonüümkirjad 7) kui adressaadina on märgitud teine asutus, institutsioon või isik väljaspoolt ülikooli. Sel juhul saadetakse dokument märgitud aadressil või tagastatakse saadetis postkontorile. 16. Aeg, mille jooksul dokumenti tuleb säilitada ja mis väljendatakse tavaliselt aastates või alatisena. Mida säilitatakse riigi või ühiskonnale. 17. Jah. Neid hoitakse arhiivides. 18. Kui veebilehel antud teave, mille sisu on väär, siis on sellest õigus anda teada veebilehe koostajale ja seda muuta. Jah peab küll säilima esialgne versioon. 19. Teatatakse 30.tööpäeva jooksul, kõrgema isiku puhul tehakse see kiiremini. 21. 21.1. Dokumendiplank- trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. 21.2. Üldplank- millele on kantud püsielemendina väljaandja nimi ja vapp (logo) 21.3
seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on. Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri. Samuti soovitas surnuaiavaht uurida oma perekonna ajalugu. Kirikuraamatud, vallaraamatud ja muud ajalooline materjal olevat kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa. Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud. Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen,
(mikrofilmile pildistamine ja fotokoopiate valmistamine) valdavas enamuses asendunud digitaalsega digitaalsena valmistatakse rahvusarhiivi arhivaalidele nii tagatis- kui kasutuskoopiaid. Erinevatel andmekandjatel arhivaalide digiteerimisega tegelevad filmi-, riigi- ja ajalooarhiivi säilitusosakonnad, kus on kasutusel mitmekülgne professionaalne tehnika. Kopeerimist teostatakse vastavuses arhivaalide digiteerimise sisuliste ja tehniliste põhimõtetega. Lisaks arhiivides tehtavale igapäevasele digiteerimistööle teostati perioodil 2010-2012 suuremahulisi digiteerimisprojekte Euroopa Liidu struktuurifondide projektide kaudu: Kaartide ja plaanide digiteerimine digiteeriti ja muudeti uuendatud kaardiinfosüsteemis kättesaadavaks 9400 ajalooarhiivis ja 10 600 riigiarhiivis säilitatavat kaarti ja plaani. Pärgamentide digiteerimine digiteeriti ajalooarhiivi 1581
novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. v Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Jätkusõda v Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. v Uue hoo sai Eesti vabatahtlike Soome siirdumine sisse Jätkusõja ajal 1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus, vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust. Jätkusõda v Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome
millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas.Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema antikatoliikliku propaganda tõttu ringleb inkvisitsiooni kohta palju müüte.Inkvisitsioonikohtute toimikud on enamikus riiklikes arhiivides säilinud.Esimesed ülikoolid:X saj Salernos-arstide kool,Bolognas XI-XII õp.õigusteadust.Pariisi ülikool XII saj kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel.Samal ajal pandi alus ka matale ja lotale kuulsuse võitnud Oxfordile inglismaal.Cambridge'i ülikool alustas tegevust hiljem XIII saj.algul.Kuulsamaks sai arstiteaduse ülikool Salamanca.1477.a asustati Uppsala ülikool Rootsis.AQUINO THOMAS-keskaja silmapaistvaim teoloog ja skolastik,kes pärines Itaalia aadliperekonnast
Riiklik Keskarhiiv - oli kasutusel 1989. aastani. Põhimääruse kohaselt pidid Tallinna Riikliku Keskarhiivi koostisse kuuluma "NSV Liidu Riikliku arhiivifondi dokumendid, mis on moodustunud alates 13. sajandist Tallinna territooriumil paiknevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevuses ning millel on riiklik, poliitiline, teaduslik, rahvamajanduslik ja kultuuriline väärtus ning ei kuulu säilitamisele Eesti NSV teistes riiklikes arhiivides" . Eesti NSV Arhiivide Peavalitsuse käskkiri nr. 20, 07.06.1982 rõhutas, et ENSV TRKA dokumendid peavad igakülgselt kajastama vabariigi pealinna kõigi elualade arengut, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata komplekteerimisallikate täiendamisele. Sama käskkirja lisa täpsustas TRKA komplekteerimisallikate ringi. Viimasest tulenevalt võeti aastail 1983 - 87 Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni Riiklikust Keskarhiivist (nüüdsest Riigiarhiivist) Tallinna arhiivi üle ka nn
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04
5 6 Ränne II Maailmasõja ajal Seoses Teise maailmasõja puhkemisega toimus Saksamaa algatusel 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini laiaulatuslik erikorras Saksamaale (peamiselt vallutatud Poola alale) ümberasumine, lahkus ligi 12 800 inimest (peamiselt baltisakslased). Vastavalt Saksamaa ja NSV Liidu 10. I 1941. aasta kokkuleppele jätkus sakslaste ja nende teisest rahvusest pereliikmete äraminek. Kokku lahkus ümberasumise käigus Saksa arhiivides olevate andmete järgi hinnanguliselt 21 400 inimest (sh umbes 5000 eestlast). 1940. aasta juunis hakkas Eestisse saabuma hulgaliselt Nõukogude sõjaväelasi ja tsiviilisikuid (kuni sõja puhkemiseni saabus hinnanguliselt 130 000 inimest). Teise maailmasõja ajal läks Eestist ära väga palju inimesi, tuhanded lahkusid kas Nõukogudepoolseid repressioone kartes või viidi väevõimuga itta. 194344 läksid Rootsi eestirootslased ning nende sugulased, hinnanguliselt 70008000 inimest
Alles alates 16. sajandist pühendusid paljud õpetlased üle Euroopa süsteemsele ja rahvusliku ja religioosse ajaloo allikate kogumisele. Moodne ajastu arhiivide ajaloos algas Prantsuse revolutsiooni 1794 aasta arhiiviseadusega ning arhiivid muutusid ,,ajaloo arsenaliks". Ajapikku kujunes välja ka arhivaari identiteet. Enne Teist maailmasõda pidasid arhivaarid ennast siiski ajaloolasteks-arhivaarideks ning seejuures oli ajaloolase külg väga tugev.3 18.-19. sajandil täiustus arhiivides ajaloo-uurimises kasutatav tehnoloogia ning kasvas hüppeliselt loodavate dokumentide maht. See omakorda oli põhjuseks arhiivinduse olulisemate ideede ümberkorralduseks. Autorid on teoses kronoloogilises järjekorras toonud 2 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis, 2005, lk 11 3 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal"
Ei ühtegi müürikivi laotud Peetruse platsile, kuid üle joone astumine võis tähendada surma. Pius IX on süüdistatud koostöös natsidega, kuid see seisnes vaid avalikus vaikimises, mida võrreldi hukkamõistuga. Selle varjus aga toimus tihe töö. Nõukogude okupatsiooni algusel Baltikumist lahkunud nuntsius Arata moodustas Vatikanis koheselt kommunismi kuritegude uurimise erikomisjoni mille väärtuslik ajalooline materjal on seniseni arhiivides kinni. Vatikani diplomaatia varasemat ajalugu silmas pidades ei saa märkimata jätta Poola Solidaarsuse liikumise toetamist ja finantseerimist USA rahadega, mis viis kommunismi sisulise lagunemiseni Kesk- ja Ida-Euroopas. Samuti Ida-Timor, Baltimaade iseseisvuse toetamine, vastuseis sandinistidele Ladina-Ameerikas. Varasemast ajast on palju teisigi huvitavaid seiku, mida oleks kasulik arhiivides töötades välja tuua.
mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %. Arhiivides vôivad bakterid neile sobivate tingimuste olemasolul kahjustada säilitatavaid materjale, ning olla mitmesuguste haiguste tekitajateks nii töötajatel, kui ka külastajatel. Bakterid kahjustavad paberit, nahka, pärgamenti, liimaineid ja tekstiilmaterjale. Bakterkahjustustele on iseloomulik erineva värvusega laikude esinemine, materjalid on kaetud limase kihiga ning tugevama kahjustuse korral lagunevad tükkideks.
! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,
vaba kättesaadavust tänapäeva informatsioonile ja arhiivide ning raamatukogude rolli selle saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega. Liikmeteks on nõukogusse kuuluvad liikmed, kellel on ka hääletamise õigus. Liikmeks saamiseks peab olema Euroopa Liidu liige ning omakorda olema rahvuslik raamatukogunduse ja infoteaduste teenuste esindaja, kui aga ei ole Euroopa Liidu liige, siis peaks olema sarnase
saavutamiseks. Eelkõige keskendub ta autoriõigustele, kultuurile, Kesk- ja Ida-Euroopale, infotehnoloogiale. Eesmärkideks on: Arlee Kaugemaa · tugevdada koostööd liikmete vahel · anda liikmetele uusimat infot Euroopa Liidu arengust · teenida ja arendada raamatukogude ja infoteaduste erialade huve Euroopa tasandil Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse mõju ja sidusust raamatukogudes, arhiivides ja info sektorites, esindatakse EBLIDA liikmeid Euroopa Liidu institutsioonides ja rahvusvahelistes riikides, aga ka tõstavad teadlikkust ja info levikut, mis on seotud EBLIDA eesmärkidega. Liikmeteks on nõukogusse kuuluvad liikmed, kellel on ka hääletamise õigus. Liikmeks saamiseks peab olema Euroopa Liidu liige ning omakorda olema rahvuslik raamatukogunduse ja infoteaduste teenuste esindaja, kui aga ei ole Euroopa Liidu liige, siis peaks olema sarnase
lasteaednikkudele palka); 4) vabriku lasteaiad ( vabriku omanik peab oma tööliste lastele neid üleval) ;5) linnade ja kroonu poolt ülevalpeetud lasteaiad, mida üleüldse alles vähemal arvul olemas on. Hariduse ajalugu Eestis on sajandeid pikk. Kuid ometigi koolieelse kasvatuse ajaloo uurimist on meil seni vähe tähtsustatud. Ei saa öelda, et üldse pole uuritud. Tõepoolest üks mahukamaid uurimusi ajaloo kohta leidub arhiivides palju, kuid lähimineviku materjale ei ole niivõrd palju. Põhjuseks on kindlasti sõja järgsed aastad, mil materjale ei tekkinudki. Tänapäeval üritatakse taas koguda erinevaid ajaloolisi andmeid. See kogumine on sellepärast oluline, et tulevased lasteaiaõpetajad saavad kogemusi eelnevatest materjalidest. 19. sajandi teine pool ja 20. Sajandi algus. Esimese koolieelse kasvatusasutuse Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse avas lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll 1
Enne kui hakata rääkima teadmusjuhtimisest, tuleks vahet teha sõnal teadmine ja teadmus. Teadmine on informatsioon ja kogemused, mis on seostatud tegutseja eesmärkide ja lahendamist vajavate probleemidega ning suurendab tegevuse tulemuslikkust. Teadmus aga mitmetest allikatest saadud teadmiste süntees tegutsejale mõistetaval ja laiemas süsteemi olulisi seoseid arvestades, mis loob aluse edukaks koostööks. Organisatsioonides kehastub teadmus mitte ainult dokumentides või arhiivides, vaid ka organisatsiooni rutiinides, protsessides, praktikates ja normides. Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimine arendab süsteeme ja protsesse, et luua ja jagada intellektuualset kapitali.
Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE
orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb kindlasti rohkem meelde kui raamatust loetust. Isiklik näide on tuua just hiljutisest kultuuriajaloo loengust, kus õppejõud Inge Lembinen viis meid Eesti Rahva Muuseumisse.
Arvatavasti mõistavad vanemad inimesed paremini teatritükis olevaid vorstinalju, nagu noored mõistavad paremini Tolkieni maailma. Kivirähki karakteriseerib see, et ta kirjutab elus enesest ja just sellest, mis igapäevaselt toimub. Iseenda elu ära tundmine Kivirähki näidendis pole üldse võimatu. Kui ta kirjutab tööd, mis nõuab ajaloolise tausta tundmist, siis ei pelga ta uurimuse tegemist tõetruu ilmestiku saamiseks: ,,Kui on ikka selline tükk, mis nõuab eeltööd arhiivides, siis ma teen seda suure rõõmuga. Mulle meeldib väga otsida detaile ja ammu unustatud faktikesi." Kokkuvõte Kui enne selle uurimustöö tegemist polnud ma Andrus Kivirähki tööde-tegeistega väga kursis, siis nüüd, peale põhjalikku tuhnimist, olen ma ta isikust ja loomingust vaimustuses. Kivirähk suunab lugeja, vaataja teemadele, mille üle tuleks mõelda, ilma, et ta huvilist kurnaks. Ta ei kasuta rasket teksti, millest saab aru ainult juhul, kui olemas on teaduskraad
Biokahjustajad: bakterid aktinomütseedid mikroseened putukad närilised Bakterid on mikroskoopilised, üherakulised, eeltuumsed organismid. Väliskuju võib bakteritel olla äärmiselt mitmekesine. Nad on võimelised taluma väga erinevaid keskkonnatingimusi. Temperatuurivahemik, mille korral bakterid on suutelised kasvama ulatub - 5° ... + 120° C. Optimaalseks kasvutemperatuuriks on siiski + 20° ... + 30° C. Bakterite optimaalne kasv toimub siis, kui suhteline ôhuniiskus on 100 %. Arhiivides vôivad bakterid neile sobivate tingimuste olemasolul kahjustada säilitatavaid materjale, ning olla mitmesuguste haiguste tekitajateks nii töötajatel, kui ka külastajatel. Bakterid kahjustavad paberit, nahka, pärgamenti, liimaineid ja tekstiilmaterjale. Bakterkahjustustele on iseloomulik erineva värvusega laikude esinemine, materjalid on kaetud limase kihiga ning tugevama kahjustuse korral lagunevad tükkideks.
kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopa ja kogu maailmas. Scott oli Edinburghist pärit Soti aristokraat, hariduselt jurist, töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. Varakult tekkinud huvist kirjandusest, eriti Homerose, Shakespeare´i keskaja rüütliromaanide ja saagade vastu arenes peagi muinsuse-ja ajalooharrastus: Scott asus koguma folkloori, tutvus ajalooliste kohtade ja sündmustega, töötas arhiivides ja raamatukogudes, valmistas losside ning kindluste makette. Seeläbi taaselustas ta Sotimaa ajalugu ja muistset kultuuri. Kõike, mida ta ette võttis, saatis edu. Kirjanduslikku tegevust alustas ta oma rännakutel kogutud soti rahvalaulude avaldamisega, järgnesid ajaloolis- romantilised poeemid" Viimase minstreli laul", ,,Marmion" ja ,,Järveneid". 1812.aastak ostis Scott endale Abbsotsfordi mõisa ja elas seal, mõni reis välja arvatud, kuni oma surmani
stat.ee/valdkonnad II STATISTILISED ANDMEBAASID Teabe kogumise, liigitamise ja näitlikustamisega tegelevad ka statistilised andmebaasid. Andmebaase haldavad mitmesugused riiklikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, asutused ja firmad. Uurimust kavandades tasub teadusraamatukogudest uurida, milliseid oma valdkonda puudutavaid andmebaase on võimalik kasutada. http://www.ttu.ee/raamatukogu/inforessursid/andmebaasid/ III ARHIIVIMATERJALID Uurimus võib toetuda ka arhiivides säilitatud allikmaterjalile. Eriti puudutab see ajaloouurimusi. Ka teistes uurimustes kasutatakse sageli arhiivide teavet kas peamise uurimisandmestiku või taustmaterjalina. Eesti Rahvusarhiiv kujutab endast riigiarhiivide süsteemi, kuhu kuuluvad Ajalooarhiiv http://rahvusarhiiv.ra.ee/ehaest/avaleht-2 , Riigiarhiiv http://www.ra.ee/vau/ , Harju, Lääne, Lääne-Viru, Tartu ja Valga maa-arhiiv; Eesti Rahvaluule Arhiiv on folkloori keskarhiiv Eestis:http://www.folklore.ee/era/ava.htm ;
abikaasa Marta Utuste. 1930 ilmus taarausuliste ajakirja Hiis esimene number, kus esitleti taarausu aluseid. 1931 kinnitati usuühingu "Hiis" põhikiri ametlikult, asutamiskoosolek toimus mais 1932, esimeheks valiti major Jaan Org. Ühingul oli juhatus ja Tarkade Koda, kuhu kuulus 9 eluks ajaks valitavat askot. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik.
suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kirjutatud käsitsi. Tuludeklaratsioon muutub millekski, mida võib võib ka vaadata kui autobiograafiat või portreed. Samuti on väga levinud ladina- või rahvakeelsed kirjad, mis muutusid üha populaarsemaks suhtlusviisks. Taolised kirjad pärinesid nii tavainimeste, õpetlaste, naiste ning isegi laste sulest. Taolised kirjad kajastavad igapevaelu sündmusi , mille sisse on
Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33.Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. (http://www.ra.ee/et/juhised-4) Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega kaasnevaid kahjustusi ja kulusid vältida või vähendada, on maailmas järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa
Ühistele murdejoontele toetudes on uurijad avaldanud arvamust, et kihnlased võivad pärineda Ida-Saaremaalt või Muhust, samas rõhutatakse ka murraku tihedaid seoseid Varbla ja Tõstamaaga vanema keelega. Kuna kihnlastele on iseloomulik ka tugev rootsimõjuline lauseintonatsioon ja Rootsiküla (Rotzkull) nimetus esineb kõikides dokumentides juba 16. sajandi esimesest poolest, on uurijad oletanud ka varasemat rootsi asustust Kihnus. Teised, kes seda seisukohta eitavad, toetuvad arhiivides leiduvatele nimiloenditele, väites, et kihnlaste esiasukad olid põlised eestlased. Kihnu murrak on säilinud tänaseni, küll veidi moondununa sellest, mis oli aastaid tagasi. Paljud sõnad on ununenud koos vanade inimestega, mõned aga omandanud hoopis uue tähenduse, samas on uusi juurde tulnud. Kihnu murrak elab pidevalt täienedes ja muutudes. 9 Marek Vapp ja lipp Vapp
funktsionaalsuse edendamine ja kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus. Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine (eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik), hääbumishirm on kadunud (Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga), virtuaalne eestlus (oluline osa Eesti kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus
9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES Vanem generatsioon jättis II maailmasõjast alles ohtliku pärandi Wehrmachti keemiarelva, mis oli okupandivägede poolt uputatud Läänemerre, aga samuti ka Skagerraki ja Kattegati väinades, mis ohustab Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa rahvaste ja riikide keskkonda olulisel määral. Kogu informatsiooni trofeelisest keemiarelvast on rangelt varjatud Moskva, Londoni ja Washingtoni arhiivides. 2.1 Ajalooline taust4 Pärast fasistliku Saksamaa kapitulleerumist Potsdami konverentsil oli vastu võetud otsus kõik keemiarelvaarsenalid hävitada. Wehrmachti keemiavägede pagasis oli hulgaliselt õhupomme, mürske ja miine erineva kaliibriga, aga samuti ka keemilisi fugasse, lõhkeainebrikette ja käsigranaate. Lisaks sellele oli Saksa vägedel spetsiaalsed aparaadid, et mürgitada kohalikkonda püsivate mürkainetega. Saksamaa sõjaarsenalidesse oli kogutud suur hulk
Etnograailine arhiiv muuseumitöötajate kogutud materjalid teemade kaupa Etnograafiliste jooniste kogu (esemejoonised, hoonete joonised näiteks) Korrespondentide vastused läbi aegade ERM on kasutanud Eesti erinevates piirkondades korrespondentide võrgustikustiku, mille kaudu kohalik elanikkond on vastanud küsimustikule Fotokogu Fotod infoallikana Suurimad fotokogud: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum. Fotosid leidub ka arhiivides. Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees,
sundeksemplari seaduse vastu. Kuidas ja milliste vahenditega kindlustaksime kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamise · Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuuriministeeriumi missiooniks on aidata kaasa · eesti rahvusliku identiteedi säilimisele. Olulise osaga eesti kultuuripärandist on võimalik tutvuda virtuaalkeskkonnas, mis paikneb elektroonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile kohapeal ja ka huvilistele maailmas. Hävimisohus kultuuripärandi säilitamine nõuab osapoolte vahelisi kokkuleppeid ja kiiret sekkumist tagavaid vahendeid. Kultuuriministeeriumi arengukavas 20082011 pöörab ministeerium rõhku: · kultuuripärandi digitaliseerimisele; ·
Põgenikest oli õpilasi ja üliõpilasi 25 % ja ametnikke 15 %. Haridustase oli seega küllaltki kõrge. Ülejäänutest 33 % olid põllumehed, meremehed ja kalurid ning 27 % mitmesuguste erialade töölised. SOOMEPOISTE AJALOOST Soome Talvesõtta (1939 40) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Eesti vabatahtlikest moodustati 1941.a. algupoolel luuresalk ERNA (tinglik nimetus), mis sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse. Salk saatis raadio teel luureandmeid Soome ja Saksa väejuhatusele. Kautla küla ümbruses pidas ERNA 31. juulil 1941 koos metsavendadega raske kaitselahingu NKVD ja hävituspataljonide üksustega. Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse
määndama hakata. Endisaegset hoonet moonutavad ka mõõdutundetul määral juurdelisatud aknad. 10 * Eelista juba olemasoleva restaureerimist või taastamist endisaegsel kujul. Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides, mis suurel määral hõlbustab hoone ajaloolise ilme ennistamist. Olemasolevate detailide arhitektuuriajalooline väärtus ning säilitusvajadus tuleb enne ehitustöödega alustamist muinsuskaitsel ja restaureerijail hinnata lasta. Seega on oluline inventeerida vanad ahjud, kaminad, aknakremoonid, uksehinged, käepidemed jms. Sageli on vanu detaile võimalik stiilselt kasutada uues interjööris. Juhul kui mõnda vana eset ei vajata, tuleb alati arvestada, et
........................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Teiste Eesti innade keskaegsetest kindlustusi, kuna linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu , Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu linnamüüri on võimalik hinnata ainult arhiivides säilinud vanade linnaplaanide abil. 2 Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatis. Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas
annaabi.ee 
