Tervitustekst väljasurnud inimkonna sarkofaagist (0)

Travestia

Punamütsike Elas kord üks Punamütsike, kellel oli vanaema. Ühel päeval ja memmeke haigeks ja tütarlaps pidi teda külastama minema. Läheb siis neiu allkorrusele, ema küpsetab juba pannkooke. Noh, tütreke, oled valmis teele asuma? Mäletad ikka milline see memm välja nägi jah ? Noh eks ta ikka paar lisakilo juurde võtnud, ja natukene suuremaks läinud, kuid ära muretse, küll sa ta ära tunned. No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ? Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-