Vastus artiklile "Alkoholipoliitika roheline raamat on pruun" (0)

Vastus artiklile " Alkoholipoliitika roheline raamat on pruun"
„märkimisväärne on, et ulatuslikke kampaaniaid alkoholitootmise ja -tarbimise vastu, eesmärgiga see ära keelata, on arhiivides kirjas vähemalt sada 2500 aasta jooksul. Ühine on neile see, et mitte ükski neist pole olnud edukas. Miks siis erinevad ühiskonnad ja riigid seda jäärapäiselt ikka ja jälle teevad?“
Kampaaniate eesmärgiks pole alkohol ära keelata. Rohelises raamatus nähakse ette meetmed alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, alkoholi hinna mõjutamiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamisest tulenevate kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks jne. Tegemist pole meetmetega, mis keelaks alkoholi ära, vaid tegemist on meetmetega alkoholitarbimise vähendamiseks.
Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) hinnangul on teadusuuringud ning teiste riikide praktika näidanud, et alkoholi reklaami piiramisega väheneb noorte seas alkohoolsete jookide tarbimine. Näiteks on alkoholireklaamid keelatud Islandil ja Norras, mõlemas riigis on noorte alkoholi tarvitamine selges langustrendis. Muidugi kasutatakse lisaks reklaami piiramisele ka teisi meetmeid ja kampaaniaid, mis annavad oma panuse alkoholitarbimise vähenemisesse.
„Range kuiv seadus on meie järjest avanevas maailmas mõttetu, teostamatu ja seega mittevajalik unelm , ikka tekivad igasugused liiminuusutajad ning tableti- ja seenevennad.“
Alkoholipoliitika eesmärgiks on vähendada alkoholitarvitamisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi jaoks turvalisemaks. Selleks tuleb vähendada alkoholi kogutarbimist. Rohelises raamatus nähakse ette erinevaid meetmeid alkoholitarbimise vähendamiseks, seega tegemist pole kindlasti range kuiva seadusega.
Erinevate Euroopa riikide näitel saab kinnitada, et kampaaniad vähendavad nii alkoholi tarbimist, kui ka tubaka ja uimastite tarvitamist. Seega ei saa väita, et alkoholitarbimise vähenemisega suureneb narkootikumide tarvitamine.
„Illegaalne ja võltsitud alkohol on kindlasti tõsiseks probleemiks, mida võimendavad raskesti kontrollitavad piirid, aga ka ühiskonna tolerantsus võltsingute suhtes. Kindlasti ei ole siin lahendus pelgalt vanuse tõstmine ostmisel või poodide varasem kinnipaneku aeg.“
Vaid vanuse tõstmisest ostmisel ning poodide varasemast kinnipaneku ajast ei ole tõepoolest salaalkoholi leviku tõkestamisel kasu. Alkoholipoliitika rohelises raamatus on toodud mitmed erinevad meetmed salaalkoholi leviku tõkestamiseks. Nende seas on näiteks:

• Arendada piiriülest koostööd Venemaaga
  
• Moodsa tollitehnika hankimine salakaubaveo avastamiseks
  
• Mõjutada tarbijat salaalkoholist loobuma – informeerida avalikkust salaalkoholi ohtlikkusest
  
• Karmistada kontrollimeetmeid korduvalt salakaubaga vahele jäänute suhtes
  
• Maksustada kõik ebaseaduslikult riiki toodud aktsiisikaubad hoolimata nende konfiskeerimisest
  
• Arendada salaturu seiret
  

„Piirangutega on tihti nii, et need mõjutavad kõige rohkem keskmist, korralikku ja riigitruud kodanikku. See aga ei ole ju eesmärk! Ei ole mõtet reguleerida asju seal, kus probleeme pole või neid on vähe.“
Eestis on palju alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Alkohol on üliraskete vigastuste peamine põhjustaja (õnnetused, mürgistused, enesetapud ). Kõigist vigastussurma ohvritest oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel fataalse sündmuse ajal joobes 56%, ebakainete sõidukijuhtide osalusel toimus 2012. aastal 172 liiklusõnnetust, 2011. aastal 180 liiklusõnnetust, mille tulemusel hukkus 2012. aastal 11 inimest ning 2011. aastal 14 inimest ja mõlemal aastal sai vigastada ligi 250 inimest. Tuleõnnetustes hukkunutest oli 2012. aastal joobes 73%, uppunutest 50%.
Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Eestis sureb igal aastal alkoholi tarbimisega seotud haigustesse 500-700 inimest (Tervise Arengu Instituut).
Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid ligi 13% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast (EKI). Samuti on vähemalt ühel korral purjus olnud 11-15 aastaste koolinoorte hulgast 41% (HBSC).
Selle statistika põhjal saab öelda, et piirangud mõjutavad kõiki Eesti elanikke ja Eestis on alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme väga palju.
Mulle meeldib liikumine „Joo targalt ”. Oluline on inimese enda teadlikkus: kui palju ja mida ta juua tohib. Ma ei poolda keelamisi, usun siiski inimese mõistuse kontrolli.
Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholiks oli 2013. aastal 10,6 liitrit elaniku kohta (k.a. vastsündinud, lapsed, vanainimesed) (EKI). Eesti on kogu maailmas alkoholitarbimises esikümnes (WHO). Eestis tarbitakse alkoholi korraga suurtes kogustes, eesmärgiga purju juua, samuti on alkohol väga laialdaselt levinud noorte hulgas ning kõige rohkem tarbivad Eesti elanikud kangeid alkohoolseid jooke (TAI). Eesti inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, vaid 2% inimestest hindab oma alkoholitarbimist suureks. 75% inimestest tõdeb, et Eestis juuakse palju, hinnatakse enda tarbimist pigem väheseks (56%) või mõõdukaks (29%) (EKI). Nende andmete põhjal võib väita, et eestlased ei teadvusta endale joodud alkoholi koguseid.