MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava
raamatukogu, hävitati pärimuskultuur Belgias Vahe rinde ja tagala vahel kippus kaduma, nt tõmmati elanikkond meresõtta, sest rünnati ka reisilaevu, tagalas pidid inimesed blokaadide tõttu nälgima, nõrgenenud rahvastikku tabasid epideemiad Tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivallaaktide kõrval korraldati aktsioone rahvusgruppide vastu o Juudid neid kahtlustati spionaazis, SM ja Austria pakkusid neile kaitset o Armeenlased elasid Nõukogude Liidu ja Türgi piiril, Türgi süüdistas armeenlasi VM aitamises sõjas; türklased küüditasid armeenlased Süüria kõrbetesse, mehed hukati, saadeti kodumaalt ära (deporteeriti), paigutati laagritesse o Genotsiid kindla rahva teadlik hävitamine o Etniline puhastus ehk etnotsiid genotsiidi vorm, mille eesmärk on vastaste hävitamine saavutada vallutatud ala üle kontroll
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonip
Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel. Indoeuroopa Sugulaskeeli rääkivad rahvad, kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine).
Elanikkonna poolest oli Bütsants väga kirev riik. Põhirahva moodustasid kreeklased kuid peale nende elasid seal veel armeenlased, grusiinid, süürlased, juudid, egiptlased, traakialased, daakialased, illüürlased, bulgaarlased, itaallased ja veel mitme teise rahva ja võimu esindajad. Eriti tihedates sidemetes Bütsantsiga olid armeenlased ja grusiinid. Konstantinoopol võttis meelsasti vastu töökaid armeenia pagulasi, kellest paljud astusid keisri sõjaväkke. Mitmedki armeenlased tegid karjääri tõustes väejuhtideks ja halduriteks. Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende etnilisele päritolule, nimetati romealasteks, Ida-Rooma keisririigi kodanikeks. Neile sisendati lapsest peale, et nad on ''Jumala poolt välja valitud rahvas'' ning seetõttu üle kõikidest teistest rahvastest ja hõimudest. Kõrge enesehinnang ja sellega kaasnev naaberrahvaste ning hõimude alavääristamine oli bütsantslastele omane. 8
1920 algas türgis ülestõus rahulepingu tühistamiseks õlestõusu juhtis mustafa kemal e atatürk kellest sai türgi vabariigi looja tõrklased võitsid sõja kreeklaste ja inglastega kemal tahtis türgit muuta ilmalikuks euroopalikuks majanduslikult sõltumatuks sõjaväe juhtimise all olevaks riigiks türgi oli ainus esimese maailmasõja kaotaja kes ei täitnud võitjate tingimusi araablased ei saanud täielikku va 1920aastail saudi araabia ja põhja jeemen oma riiki ei saanud armeenlased ja kurdid 1920 ndad aastad maailmas 1920 ndad aastad olid hea aeg usale. jazz aspiriin tšarlston pärast sõda tahtsid inimesed elu nautida ja suurenes tarbimine ja toormine parim elu oli usas eurooplased toibusid sõjast ja 20ndate aastate teine pool oli ka nende jaoks parem muutused usas 1. varem oli usa euroopale võlgu nüüd oli euroopa usale võlgu 2. toimus kiire auto ja elektrimasinatööstuse areng. 3. palju ehitati (pilvelõhkujad) 4
Õp: Kelle oma see siis on? Mikk: Secunda sotsiaali oma. Nad üürivad pinda meilt. Vaherahu sõlmiti ühes rongivagunis, prantslased aga säilitasid selle muuseumina. See sümboliseeris neile võitu sakslaste üle. Teises maailmasõjas kasutas seda Hitler et rahu allkirjastada. Prantslastele hakkas see sümboliseerima alandust ja kaotust. Türgi tegi esimese maailmasõja ajal armeenlaste suhtes genotsiidi. 1915. aastal tapeti 0,6 1,5 miljonit armeenlast (umbes 1 miljon). Armeenlased olid niigi jagatud Vene tsaaririigi ja Osmani impeeriumi vahel. Tänapäeva Türgi genotsiidi ei tunnista. Prantslaste jaoks oli suur sõda esimene, mitte teine maailmasõda. Esimeses tapeti üle miljoni prantslase, teises kestis sõjategevus vähe (1940. aastal ja veidi 1944. aastal), aga esimeses kestis 4 aastat. Hukkunuid oli kokku 10 miljonit, kuid need olid põhiliselt sõdurid. Teises maailmasõjas tapeti pommitamistes palju tsiviilelanikke.
(algselt) majaülem kätte. 687.aastal- Pippin Heristales saab ainu majordoomuseks, võim läheb üle Karolingide kätte. Tema sohipoeg Karl Martell(714-741) Martell rajab Frangi ertsogi riigi. Ta uuendab armeed ja fedaalkorda. Võtab kasutusele raskerelvastusliku hobuvägi. ...Maavalduse annetamine; andis kõrgeimad haimulikud ülesanded vaimulikele, tagades alamate ustavuse ja kiriku maavaldused. 732. aastal- Poitiers'i lahing armeenlased lüüakse tagasi. Võetakse kas. pikem mõõk ja sadulajalused KAROLINGIDE IMPEERIUM Karl Suure vallutatud aladel räägiti eri keeli, arengutase erines palju. Tegu oli sõjaliselt liigendatud piirkonnaga. Majanduslik läbikäimine toimus laatadel. Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase
annaabi.ee 
10 punkti
~ 4 lehte
16 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid