„Isapoolne suguvõsa“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

odt

Suguvõsauurimine

Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?........

Uurimistöö

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2

Uurimustöö

18

doc

Vanaema ja vanaisa lugu

kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud sul on sugupuu, suur ja võimas sugupuu ( Lehte Hainsalu) Iga inimene on kusagilt pärit. Igal inimesel on perekond ja suguvõsa. Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele uurida võib olla juba hilja. Minu uurimistöö pealkiri on „Vanaema ja vanaisa lugu“. Valisin sellise teema sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud. Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega.

Ajalugu

11

docx

Rooma naine

Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades. Veel üheks majanduse valdkonnas, kus naised tegevad olid, oli tellisemaa omanikuks olemine. See sai võimalikuks läbi pärimisõiguse ja abieluseaduse, mis olid ajaga liberaliseerunud. Tellisemaad püsisid perekonnas ning tihti peale pärandati ka emadele ja tütardele. Roomlased üritasid pidada Rooma ümber olevaid maid ühe suguvõsa käes. Maaomandit hinnati Roomas alati äärmiselt kõrgelt ning see asjaolu ilmnes ka tellisepitserite andmetest. Ühiskonna kürgemates kihtides jätsid vanemad varanduse lastele ning ei eelistanud meessuguliini, mis omakorda oli äärmiselt kasulik naistele. Ühtlasi mängis naiste jõukusel suurt rolli tuumperekonna olulisus. Mehed pärandasid naistele oma varad ning naised pärandasid tihti peale tütardele vara. Tütardele pärandamist seletab ka nähtus, et tihtipeale olid tütred ainsad

Rooma eraõiguse alused

21

docx

Nimetu

mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne ,,vanemate austamise"käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel. Peaaegu igal jaapani perekonnal on oma perekonna, suguvõsa või klanni nimekirjarull, mida reliikviana pärandatakse põlvest põlve. Jaapanis rõhutab perekonnakontseptsioon perekonnaliini katkematust ja selle hääbumist käsitletakse suure õnnetusena. Jaapanlastel on esivanemad olevikku lahutamatu osa.( Sealsamas 1992: 76) 4.3. ESMANE SOTSIALISEERUMINE Esmase sotsialiseerumise peamine mõte on oma olemuselt üllatavalt lihtne ­ ei mingeid piiranguid lapseeas

Kategoriseerimata

13

doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa oli olnud aadlisoost, aga olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. Ema poolt oli kaupmehi, haritlasi esivanemate hulgas. Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega.

Kirjandus

10

doc

Realism ja naturalism

Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes.

Eesti keel

14

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................

Informaatika

Kommentaarid (0)