Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mihnevits Aleksandr Prigorovski Camacho Vitali Nikolajev Sergei Fedossejev Lorenzo Juri Mihhejev Vladimir Klepinin Sisu:
13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja külgehitisi Harmoonilised Proportsionaalsed MOSKVA KREML Peakirik - Uspenski (Koimesise) (1475-1479) A.Fioravanti Granovitaja Palata - ilmalik hoone Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn Uspenski katedraal Arhangelski kirik Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn VASSILI BLAzENNÕI KIRIK 16.saj. meistriteos Moskva Punasel väljakul Ehitati 1555-1561 Arhitektid - Barma, Postnik Liitkirik Vassili Blazennõi kirik 17.saj arhitektuuris Sibulkuppelkirikud Ilmalik arhitektuur Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised
,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim Tsukarjov, Marika Musite ja Anatoli Arhangelski. Lavastus ,,Aeg" oli modeniseeritud muusika, kus olid vahelepõimitud vaikus hetked ja luule
Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28. novembril 2002.
Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
"Vanja, kuidas sa siin oled?" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17.50 Entsüklopeedia. "John Galsworthy"- . " " 19.05 Peaosas... "Juliana Makarova" - " ..." 19.30 Kultuuriuudised - 19.50 80 aastat Zhores Alferovit. Elulugu - 80 . 21.25 Saared. Solomoni saar - . 22.05 "Samal ajal" Aleksandr Arhangelski - " " 23.00 Aleksandr Zinovjev "Haigutav kõrgus" Esimene film - . . 1- 23.50 Kaksteist sammu silmapiiril. "surematuse Arsenal" - . " " 00.20 Kino. Klassikaline zanr. Meie ema- kangelane - . . " - " 01.05 Richard Strauss - 01.35 Tänane saatekava - 02.05 Kultuurihäll. Esimene film - . 1- 02.35 Maailma kultuuririkkused. "Quseir Amra" - . "-" 02.50 Tänane saatekava -
NAERUKAJAKAS VÄLIMUS ELUPAIK Elab mitmesuguste veekogude läheduses jõed, järved, rannaäärsed alad, kus toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85..
Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata, Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust.
Rootsi võimu ajal säilitasid täielikud linnaõigused Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Erilise õitsengu elas üle Narva, sest Rootsi võimud kavatsesid temast teha teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti aleviteks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin
RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu
moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu
menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest. Orkestrit juhatas Kaspar Mänd, kes on alates 2014. aastast dirigent Rahvasooperis Estonia. Jevgeni Onegini rollis oli esimest korda Anatoli Arhangelski ja Tatjanat kehastas Luana Georg. Lavastuses oli kujutatud 19. sajandit. Täpsemalt 1890 aastat, millal Puskin värssromaani lõi. Ballett jutustab loo kõrgest soost aristokraadist Jevgeni Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. ,,Jevgeni Oneginit" on nimetatud ,,vene elu
üleujutuste poolest tuntud Soomaal. Üks tuntumaid haabja- ja puutöömeistreid tänapäeval on Jaan Keerdo. Veel mõningaid elavaid tuntuid puidust tarbeesemete valmistajaid: · August Laes, Vana-Kaarma külast (kõiksugune puidust käsitöö) · Aivar Aan, Valga linnast (kõiksugune puidust käsitöö) · Raivo Toomsalu, Aarla külast (enamasti puidust mänguasjad, puidust skulptuurid). Raivo Toomsalu on pärit iidsest Arhangelski oblasti Alferovskaja ja Aleksandrovo küla rajajate suguvõsast, Sinitski-nimelisest, kust hargneb ka Romanovite dünastia üks oks. Arhangelski oblastis on elanud Sinitskid põlvest põlve ligi 500 aastat. · Valdur Tilk, pärit Raplast, nüüdseks Tallinnas Kindlasti on veel paremaid ja tuntumaid puidust tarbeesemete valmistajaid, kuid need kõige tuntumate ja hinnatumate puumeistrite nimed kaovad sügavasse ajalukku ning kelle
Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris. Esimene vaatus algab pargis lossi lähedal. Siegfried tähistab oma täisealiseks saamist oma sõpradega. Peale külaliste lahkumist jääb ta üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad
ESSSEE-AJAJUHTIMINE Gleb Arhangelski videot kuulates ja Ajajuhtimise esseed kirjutama asudes, leidsin ennast mõtetega tagasi umbes viie viimase aasta ametiajale. Kuhu mu aeg kulus? Ja kuhu minu alluvate aeg kulus? Kuidas ma juhtisin oma aega? Või kas ma üldse juhtisingi oma aega? Äkki hoopis juhiti mind, või aeg juhtis hoopis mind ennast? Ajajuhtimisel on palju ühist inimeste juhtimisega. Aeg-see on ju nagu inimesedki juhitav, planeeritav, kontrollitav, organiseeritav, mõõdetav, delegeeritav jne. Kindlasti on iga töötaja elus mingi etapp, mil pühendumus tööle mattis enda alla kõik muud huvid ja väljakutsed. Mingi aeg tunned, et nii popp on olla ,, töönarkomaan", kuid selleks, et sinu elus ei oleks prioriteediks nr. 1 sinu kliendid ja töö, siis tuleb hakata varakult oma aega planeerima ja mõtlema sellele, mis on sinu jaoks ikkagi see nr. 1. Kui analüüsiksin oma kunagist tööaega, siis mida ma näen: Ku...
Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult
seikasi juurde mõelda. Ning headus saabki võidule. Osatäitjad August Bournonville'i romantiline ballet Muusika: Herman Severin Løvenskiold Lavastus: Eva Kloborg, Frank Andersen, Anne Marie Vessel Schlüter (Taani) Dirigendid: Jüri Alperten, Mikk Murdvee Lavakujundus, kostüümid ja valguskujundus: Mikael Melbye (Taani) Osades: Marina Chirkova, Vladimir Arhangelski, Juri Mihhejev, Urve-Ly Voogand, Aleksandr Prigorovski Kasutatud kirjandus http://www.opera.ee/26614?view=3&date=10-03-2007 http://ooper.postimees.ee/080207/esileht/olulised_teemad/ooper/214588_print.php http://en.wikipedia.org/wiki/La_Sylphide http://www.abt.org/education/archive/choreographers/bournonville_a.html
Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks.
üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70 000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse - Õpetas välja koolmeistreid 2
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Selgub, et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile üles andnud. Kõik laabub õhtu lõpuks õnneks hästi ja pangarövlid saadakse kätte.
Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne- Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel
võtta kursi Arhangelskile. Peatuti Kolme saare juure, kus täiendati herbaariume. "Kui kõrbetaoline meile ka varem ei tundunud see Lapi ääremaade tundra, niisama veetlev oli nüüd tema rohelus, millist me Novaja Zemljal polnud näinud tervelt kuue nädala jooksul," kirjutas Baer. 11. septembril 1837. aastal saabusid reipad ja terved, tõsi küll, natuke kõhnaks jäänud rändurid Arhangleskisse. Kuid Baer lootis oma kolleegide juurde jõuda endises priskuses, sest Arhangelski elanike külalislahkus oli tõesti piiritu. Baeri ekspeditsioon oli esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks Novaja Zemljale. Tema ekspeditsioonis ilmnesid loodusteaduste ja eelkõige just geograafia uued tendentsid... 19. sajandi esimeste aatakümnete vene meremeeste ekspeditsioonidet hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki
lahku. Adasev toetas Krimmi khaaniriigi vallutamist, kuid mitmed sõjalised ettevõtmised lõunapiiril läksid nurja. Ivan Viskovatõi soovitas tungida lääne poole, pidades esmatähtsaks Liivimaad. Liivimaa vallutamine andnuks Moskooviale parema väljapääsu Läänemerele, kus neile kuulus ainult kitsas kaldariba Neeva suudmes. Kuigi Ivani valitsus oli 1555 sõlminud Inglismaaga kaubandusleppe, käis kaubatee Arhangelski sadama kaudu üle Valge mere, mis külmus iga aasta mitmeks kuuks kinni. Liivi sõja algusjärgus 1558-1564 saavutasid mosko- viidid kiireid võite ja Narva vallutamisega 1558 said nad Läänemere sadama. Liivimaa osaline kokkuvarisemine julgustas Taanit, Poolat ja Rootsit ühinema, mis lõppes Liivimaa jagamisega. 1561 saadeti Liivimaa Ordu laiali. Viimane ordumeister sai Kuramaa hertsogina Poola kuninga vasalliks ja Ivani valitsus leidis end olevat sõjas Poolaga
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8
Samuti jõudis Rootsi ajal Liivimaale ka nõiajaht, mis tähendas, et targemaid inimesi peeti nõidadeks ja seetõttu hukati paljud arukamad ja osavamad. 16. sajandi lõpp ja 17. sajand tõid olulisi muutusi Eesti linnade ellu. Senini olid kaubanduses osalenud ka väikesmad linnad, kuid uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Eestile oli siiani arengujõudu pakkunud Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, kuid nüüd kulges see Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Varem olid linnad majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, kuid nüüd hakkas riigivõim sekkuma. Vaid Tallinn säilistas
väljamängitud. Vahel tabas mind suur hämmastus, kuidas on võimalik nii, et orkestri ning tantsijate vahel saab olla selline side. Ilma, et nad üksteist näeksid, suudavad nii sümmeetrilist tööd teha. Vahel tundus nagu orkester mängiks tantsijatega justkui marionettidega, seda kõige paremas mõttes. Üldiselt olen ma selle elamusega väga rahul. Minu esmase balleti kogemuse tegid vapustavaks peatantsijad Galina Rohumaa ja Anatoli Arhangelski, kes esinesid suurepäraselt. Mis mulle veel sümpatiseeris oli see, et, kuna on tegu venelase sulest tulnud etendusega, siis oli parim kooslus, et ühel laval olid koos eestlased ning venelased. Arvan, et minu eakaaslased peaksid palju rohkem käima vaatamas selliseid maailmakuulsaid etendusi, kuna need on väga harivad ning emotsioonide rohked. Veel enam võiks teada, kui andekad on eestlastest lavastajad, balletitantsijad, pillimängijad ja nii edasi. Oli väga uhke
dets. (Istumissõda). 5.Põhjused, mis viivitasid Nõuk.-Saksa sõja algust:Itaalia ebaedu Kreekas, Etioopias ja Liibüas sundis Saksamaad oma ekspeditsioonikorpused Rommeli juhtimisel Põhja- Aafrikasse suunama veebruaris 1941. Aprillis alustas Hitler sõjategevust Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Viimasega seoses põrkusid Moskva ja Saksamaa huvid. NSV Liidule kallaletungimise päev pidi olema 15.mai, kuid lükkus edasi 22.juunile, kuna Hitleri Balkani-sõjakäigul oli oluline kõrvaltagajärg. Arhangelski-Kaasani-Astrahani jooneni jõudmine lükkus edasi 5 nädalat. 6.Barbarossa plaan:21.juunil1940 andis Hitler käsu ,,Barbarossa plaani" väljatöötamiseks. See kujundas endast NSV Liidu vastase välksõja kava. Saksamaad häiris NSV Liidu Põhja-Bukoviina enda külge liitmine ja selle vabad käed Soomes. 18.dets. allkirjastas Hitler ,,Barbarossa plaani". 9.Sõda Kagu-Aasias & Vaiksel ookeanil kuni 1942.a. kevadsuveni:Jaapani agressioonid Hiinas. Tema valdustesse langesid Prantsuse kolooniad
Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse, kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes vangi ja hukati 11. novembril 1942. Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt
kavatsesid temast teha riigi teise pealinna. Ülejäänud linnad läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnad: Kuressaare, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga. 10. Kaubandus, kaubateede muutumine. Tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsam väljaveoartikkel oli teravili. Lisaks sellele puit, tõrv, alcohol, kirjutuspaber. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. 11. Linnade arengut takistavad tegurid Rootsi ajal. * Riigivõim kärpis linnade õigusi. * Väikelinnade kaupmeeste ülempiir. * Kaubateede muutumine. * Linnu läänistati aadlikele. * Tsunftikord muutus rangemaks.
· Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad. · Narva majanduslik õitseng, Tartu majanduslik langus. · Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade iseseisvus langes(v.a. Tallinn). · Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias. · Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast. · Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi. · Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest. Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri · Pihkva Vatseliina Marienburg Riia · Narva Soome laht Kaubad Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks. Välja veeti: Sisse veeti: Teravili Sool Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas
2015- Rahvusooper Estonia, koreograaf-lavastaja Marina Kesler. 8 Enda arvamus Praegu Estonias etenduv ,,Kratt" on pühendatud Eduard Tubina 110. sünniaastapäevale. Lavastuse esietendus oli 18.09. 2015.a. Kuna ma ei olnud näinud ühtegi balletti, siis Õpetaja soovitusel käisin etendust vaatamas 25. märtsil 2017. Dirigeeris Vello Pähn, Peremehe osa tantsis Denis Klimuk; Kurat Anatoli Arhangelski; hirmuäratava Krati osas Eneko Amoròs; Sulane Jevgeni Grib ja Peretütar Marta Navasardyan. Ma ei olnud varem Eduard Tubina balletist ,,Kratt" midagi kuulnud. Sama võib öelda ka balleti kohta üldiselt. Seega ei osanud midagi oodata ega loota sellelt etenduselt. Kava lehitsedes ei jõudnud enne etenduse algust libretot läbi lugeda, aga nagu selgus- polnud vajadust. Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus. Oli äratuntav kes on kes ja mida hetkel laval ,,jutustatakse"
kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena pages enamik neist maale. Relvastatud võitlus 1918 1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud: · Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril Eestis, Lätis, Valgevenes ja Ukrainas; · võimuvaakumist ääremail tingituna hõivasid Briti, Prantsuse, Ameerika väed - märtsis 1918 Arhangelski; Jaapani väed aprillis 1918 Murmanski; Prantsuse väed Odessa ja nende ümbruskonna; · Esimese Maailmasõjas Venemaa Keisririigi poolt sõdinud Tsehhoskovakkia korpus, keda bolsevike poolt sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu kohaselt ähvardas Austria- Ungarile riigireetmise eest väljaandmine, maikuus 1918 võtsid oma teel Ukrainast läbi Siberi Vladivostokki oma kontrolli alla Transsiberi raudtee, 6
Allikas: FAOSTAT, 2007 *Ümarpalk ja saematerjal on toodud kuupmeetrites ja puidumass, paber ja papp tonnides Joonis 2.2 kajastab arengut erinevate puidukaupade toodangus aastast 1992 kuni aastani 2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad. Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik. Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit
14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa keelsed nimed. Keskaeg Rootsi aeg Kõik linnad asusid Lääne-Euroopa ja Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed Venemaa vahelistel kaubateedel ning muutusid ning Eestimaa linnad jäid neist eemale. osalesid aktiivselt väliskaubanduses. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Sel ajal kulges transiit läbi Narva ja Valgemere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu ning tänu Peipsi Soome lahe kaudu ning Pihkvast läbi järvele ja jõgedele olid kõik Eesti linnad Vastseliina Riiga. kaubavahetuses osalised. 4 linna kuulusid Hansa Liitu. Linnad olid majanduse korraldamiselt Raed jäid küll alles, kuid Rootsi võim tegi iseseisvad, linnu valitses raad
Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks
16.sajandi lõpuks oli Eestis kümme linna. Lisaks varasemale üheksale lisandus kaks. 1599.aastal langes sõjas täielikult purustatud Vana-Pärnu linnade hulgast välja. 1563.aastal andis hertsog Magnus linnaõigused Kuressaare ning 1584.aastal sai ka Valga linnaõigused Stefan Batorylt. 10. Kaubandus: kaubateede muutumine, tähtsamad eksport- ja importkaubad. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eesti linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema Arhangelski ja Valge mere kaudu, vähemal määral Narva ja Soome lahe kaudu. Tähtsaimaks väljaveoartikkliks oli teravili. Teised tähtsad välja veetavad kaubad olid lina, kanep, tõrv, puit, nahk. Tähtsaimad imporditavad kaubad olid sool ja metall, lisaks veel vürtsid, alkohol ja paber. 11. Käsitööndusliku tootmise vormid käsitöölise töökoda ja manufaktuur, nende võrdlus. Linnaelanike põhilisteks tegevusaladeks jäid endiselt käsitöö ja kaubandus. Tsunfti kord
Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. 7 Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei
Slovakkia. Venemaal on potentsiaalsed põhjaveevarud väga suured, umbes 5 230 km3 aastas, kuid kasutatakse sellest umbes 5 %. Joogivee defitsiit Venemaal on seotud kolme põhjusega: 1) põhjavee varude puudumine seoses looduslike tingimustega (igikelts, laialdane levik veevaeseid kivimeid eelkambrium Karjalas ja Koola poolsaarel, vanaaegkonna setted Arhangelski oblastis jne.); 2) veevarude intensiivse tarbimisega ja ammutamisega Kesk-Uuralis ja suurte linnade läheduses ja 3) põhjavee tehnogeenilise reostamisega; eriti suurte linnade (Sõstra). Magevesi Vee aurustumisel tekkinud pilved, aga samuti kaste ja vihm koosnevad ainult veest ja pealegi väga puhtast veest. (Tõsi küll, selles leidub tolmu ja muid hõljuvaid osakesi, kuid üldkokkuvõttes on tegemist siiski üsna puhta veega)
tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu. Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku. Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis. UUED PÕLLUKULTUURID Kolumbus tõi Euroopasse kakao, millest sai 17
Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. LOODUSLIKUD RESSURSID Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-Siberi lauskmaa Altai mägedega. Kesk-Siberi kiltmaa Asetseb Leena ja Jenissei jõgede vahel
Moskvasse. KODUSÕDA JA INTERVENTSIOON. Intensiivne kodusõja periood Venemaal algas 1918.a. maikuus, mil suurel territooriumil Volgast kuni Vladivostokini algas tsehhide- slovakkide korpuse relvastatud väljaastumine, millega kaasati kiiresti ka sisemised vastupanujõud. Sõjalised aktsioonid tsehhide-slovakkide vastu võrdsustati sõjategevusega Antandi riikide vastu. Sel põhjusel maandusid 1918. a. kevadel ja suvel · Murmanski ja Arhangelski piirkonnas Inglise, Prantsuse ning USA sõjalised üksused · Kaug-Idas kindlustasid end Jaapani, Inglise, Prantsuse, USA ja Kanada väed · Kesk-Aasias ja Bakuus aga Inglise väed · Läänes peeti sõda Poola sõjaväega · Sisemaal astusid nõukogude võimu vastu välja mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, vaimulikud, suur osa ohvitseride korpusest, intelligents ja sotsialistlikud parteid.
korda. Tal tekkis probleeme ka õigeusu kirikuga mis lubas ainult elus 3 korda abielluda.Ivan IV pärijaks oli tema vanempoeg, kellega ta vahetas armukesi ja kelle ta ka hiljem tappis. 38.Vene kultuur 16.saj:Terrorireziim oli kahjustanud vene kultuurilist arengut. Vene tsaar keeldus Rooma pakkumisest et need tooks enda noori euroopasse vene keelt õppima ja saaks vastu eutoopa kultuuri, tsaar põlgas euroopa tavasid. Rajati 1584.a P-Dvinaale merest 80km kaugusele linn Arhangelski, kuhu tulid kaubalaevad inglismaalt ja madalmaadest. Ajalookirjutus- 15-16.saj koostati mitu kroonikat, kus kirjutati et Ivan IV esivanemad on Rooma keisti Augustuse ja Kiievi vürstiomad Bütsantsi keisritest. Arendati teooriat et Venemaa on kolmas ja viimane Rooma (bütsantsi ja rooma kõrval) Pol teosed- kirjad ja pamfletid, mis on seotud Ivan IV ja Andrei Kurbski vaheliste väitlustega. Ta oli hea väejuht ja sai poolalt lüüa, tsaar vihkas teda pärast seda
sõjaliste objektide valve ja kaitse. 22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 – 22. august 1941 (1. oktoober 1941). E 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus TÖÖPATALJONID olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu silmis nt usaldust mitteväärivad ja rindele mittesobivad mittevene rahvusest isikud . Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid 8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril
varaaitadesse pudeneks. Tänutäheks sai osa Rostovi vürstiriigist. Hea oli see et seal ajal ei korraldatud ühtegi mongolite karistusretke. Kalita aga liitis ilmselt suurkhaani toetusel teisi vürstiriike, ostis kokku maid, viis läbi kohtureformi. Samuti oluline see et venelastele nii oluline õigeusu kiriku metropoliidi ja selle residents toodi tema ajal Moskvasse. Kalita ajal ehitati välja ka mitmed olulised objektid Moskvas(Uspenski katedraal, Arhangelski katedraal) 33. Moskva vürstiriik ja tema naabrid 14. sajandi II poolel (Sergejev, Vseviov 2002, 291300). Peale Kalitat sai suurvürstiks tema vanem poeg Semjon(Uhke), jätkas isa poliitikat kuid suri koos paljudega katku.Kalita järglastest jäi ellu ainult teine poeg Ivan kes sai ka suurvürstiks. Peagi aga suri ja suurvürsti kohale pretendeeris tema alaealine poeg Dmitri, khaan aga kartes Moskva liigset tugevnemist andis suurvürsti tiitli noore Dmitri
arengute muutmiseks. Suurim sõjaline põhjus seisnes selles, et al 1915 olid lääneriigid Vm-le tarninud tohututes kogustes sõjavarustust ja relvi. 1917-18 a-ks olid Vm-le kuhjunud hiiglaslikud sõjavarustuse laod. Nii palju polnud sõjatehnikat, varustust jne iialgi olnud. Pärast Bresti rahulepingu sõlmimist võis karta, et sakslased nõuavad Vm-lt relvastusladude välja andmist. Põhilised asukohad olid Põhja-Vm-l Murmanski, Arhangelski piirkonnas. Teine oli Kaug-Idas, Vladivostokis ja selle ümbruses. Antandi riikide esimene huvi oli võtta varustuslaod enda valve alla ning vältida nende üle andmist sakslastele. Teine eesmärk, mis väga otseselt puudutas Sb-d: Bresti rahulepinguga oli NL Vm juhtkond kohustunud tagama Sm-le juurdepääsu Taga-Kaukaasia naftale. See tugevdaks Saksa sõjalist potentsiaali, Antandi huvides oli vältida selle lepingupunkti täitmist. Enne revol oli suurem osa Vm
Talupojal oli õigus kaevata mõisniku peale õuekohtust kuningani välja. 1696/1697 - Suur nälja häda. Suri 20% elanikonnast. Sellest hoolimata viidi Eestist vilja Rootsi. LINNAD JA KAUBANDUS Säilisid linnade omavalitsused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Väiksemad linnad läänistati aadliperekondadele. 16. sajandini olid eesti linnad saanud suurt kasu reekspordist venemaale, kuid 16. sajandi lõppus hakati kaupu venemaale viima Arhangelski kaudu. Oma kaupu transportisid laevadega põhiliselt inglased. Maismaa kaubatee läks läbi Vastselinna ja Marienburgi (Aluksne) Pihkvast Riiga. 17.sajandi teinepool oli Narva linna õitseaeg. Linn kasvas kiiresti ja sinna ehitati palju uusi maju barokk stiilis. Rootsi riigi tähtsaim linn. Linna asus elama ka inglasi ja hollandlasi. Põhiline kaubandus idast-läände käis läbi Narva. Liivimaal oli ainult Riial õigus oma münte vermida. Läänepoole viidi vilja, lina, kanepit, mett, vaha
Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal
Pärnul oli piiratud kaubandus, kid seal toimus tp kaubandus. Pärnu eripära veel see, et Pärnu kaudu toimub suur metsakaubandus ja puidu väljaviimine. Narva tuli peaasjalikult vene puit kokku. Tegemist oli siinsete linnadega passiivse kaubandusega, ise midagi väga ei tehtud, peamiselt ollakse madalmaallaste, lübecki ja inglise linnade teenistuses. 17 saj kaubanduse kohta veel see, et kui Hansa ajal oli tee Venemaale väga intrigeeriv, siis 17 saj kindlaks konkurendiks Arhangelski tee. Riik sekkub kaubandusse. Riik soovib kaubandust maksustada, saab sealt suuri tollitulusid, kõik tuleb sealt riigikassasse. Riigi huvides see,e et välismaalased tuleksid sinna kohale. Rootsi riigi enda olukord palju parem ei olnud, elanikkonna mõttes rootsi I linn oli Stockholm. 17 sajandil hakkavad tulema manufaktuurid, et organiseerida paremini tööd, suurendada produktiivsust. Selle taga ka rootsi riigi enda huvi et kas on kasulikum välja viia toorainet või toodangut
Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning
(1475-79) valminud Moskva Uspenski katedraal. Eeskujuks Vladimiri samanimeline peakirik, ühendas Itaaliast tulnud ehitusmeister renessanssarhitektuuri võtted vene ehituskunsti traditsioonidega. Siluetilt üsna sarnane oma Vladimiri nimekaimuga, tundub kiriku töötlus märks viimistletum. Siseruumis aga andis raskepäraste püloonide asendamine märksa kergemate ümarsammastega ja lääneseina koorist loobumine avara ja õhuküllase interjööri. Ka Arhangelski peakiriku (arh. Alevizio Nuovo, 15.saj. lõpp) eksterjööris on tunda itaalia renessanssarhitektuuri võtteid. Seevastu samasse naabrusse ehitud Blagovestsenski kirik (15.saj. lõpp) on selgelt vene meistrite töö. Kõikide kirikute siseruumid on kaetud freskomaalingutega, altari ees aga kõrgub pildisein e. ikonostaas, mis alates 15.sajandist sai vene kirikuinterjööri lahutamatuks osaks. Kremli sakraalehituste pidulikku ansamblit kroonib
annaabi.ee 
