Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jazz-Balleti Klubi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ma siit küll ära saan?
Rocca al Mare Kool 
 
 
Martin Erik Vallaste 
7.a 
 
 
 
 
 
 
Jazz -Balleti Klubi 
Retsensioon  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2017  
 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse 
Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik- Upkin ja Sergei Upking ning Paavo  
Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib,  
Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz- ansambel JBB.  
 Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub 
klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal 
õhtul toimub pangarööv. Selgub , et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile  
üles andnud. Kõik laabub õhtu lõpuks õnneks hästi ja pangarövlid saadakse kätte. 
 Minu jaoks oli see esimene võimalus külastada kammersaali. Minu meelest on ka saali valikul  
etenduse heal väljakukkumisel suur roll. Näiteks, kui oleks seda etenudst mängitud kusagil 
massiives saalis, poleks see kandnud edasi sõnumit, et see on just klubi. Kammersaal andis 
juurde ka muusikale, mis mõjus just väiksemas saalis minu meelest paremini. Jazzi meeleolu 
tekitasid eelkõige saksofonid ja teised puhkpillid. Koguaeg oli muusikat jälgides tunne, et midagi 
huvitavat juhtub. Kui oleks valik lihtsalt seda muusikat kuulata siis ma võtaksin selle võimaluse 
vastu  ilma pikemalt mõtlemata. 
 Laval toimuv jäi mulle kohati segaseks, aga see võib olla ka sellepärast, et ma ei käin väga harva 
balletti vaatamas ja ei oska sellise pilguga seda vaadata. Lavastaja poolt oli töö minu meelest 
siiski hästi tehtud ja kui ma oleksin balletikriitik, saaksin ma sellest aru. Kui minu vaatenurgast 
midagi muuta, siis seda, et teha ballett näiteks muusikaliks või ooperiks, sest niimodi oleks see 
arusaadav ka vähem kogenenumale teatrikülastajale nagu enamus meie klassi on. Ma oleksin ka 
lavakujundust muutnud natuke tihedamaks. Mulle jäi mulje nagu see oleks lihtsalt tühi ala, kus 
suurt midagi ei sünni. Kuid see on vaid minu arvamus, ma ei oska vaadata seda balleti lavastaja 
vaatenurgast, et tegelikult võis kõik olla väga hea. Osatäitjatest meeldis mulle kõige rohkem 
Jevgeni Gribi poolt mängitud gängster. Ta suutis väga hästi anda edasi seda 20. Saj. alguse New 
Yorgilikku gängsteri osa olles härrasmehelik, aga samas ka tundudes ohtlik ja valmidusega iga 
hetk sind mõrvama. Minun meelest mängis hästi ka pahaaimamatut noormeest Sergei Upkin. Ta 
suutis ühekorraga tunduda nii hämmeldunud kui ka hirmunud.  
 
 Rocca al Mare kool, Martin Erik Vallaste, 7.a 
 
 
 Antud etenduses sai ansambel JBB oma esitusega väga häasti hakkama. Nad suutsid hoida 
pinget ja seda vajadusel ka madaldada, nad suutsid ära mängida ette antud palad ilmekalt ja 
meeldejäävalt. Mulle jäi silma ke see, et pillimehed nautisid oma tööd väga ja kui pillimehed 
mängimisest mõnu tunnevad tuleb pala neil alati paremini välja, kui siis kui nad mängiksid 
morni näoga ja samal ajal kuklas mõte: “Oh, millal ma siit küll ära saan?”. 
  Minu meelest oli kõige menukam osa etendusest see koht, kui püüti kinni pangaröövlid. 
Mulle on väiksest saati meeldinud taoline märul. Parim hetk oli minu meelest selles lõigus siiske 
see, kui topeltagent ülimalt rahuloleva näoga vaatas äsja kinni püütud mafioosnike. Mulle jäi 
laval toimuv siiski natuke segaseks. Tihti ei saa aru, et mida küll selle liigutuse all mõeldi või 
mis nüüd äsja laval sündis. Koreograafia meeldis mulle ka väga. See oli graatsiline , kuid samas 
ka jäik ja kriminaalne nagu maffia ise. 
 Minu üldmulje etendusest oli üsna positiivne. Oli palju pisiasju, mis olid minu jaoks märgatavad 
detailid etenduse õiges väljakukkumises. Samas oli ka mitmeid suuri vigu, mis ei pruugi olla 
kogenud teatrikülastaja jaoks just probleemid, aga minu jaoks siiski oli suurim viga see, et 
etendus oli üsna segane. Ma pigem ei soovitaks seda etendust kellegile kes läheb esimest korda 
balleti vaatama, aga kui inimene kellele ma soovitama peaksin on kogenud teatrikülastaja siis ma 
soovitaksin seda raudpolt kindlalt. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rocca al Mare Kool, Martin Erik Vallaste, 7.a                                                                                2 
Jazz-Balleti Klubi #1 Jazz-Balleti Klubi #2 Jazz-Balleti Klubi #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MartinVallaste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI
6
docx

TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI

  (Kool) (nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3 JAZZ IN ESTONIA IN 1918–1945 Abstract The present study covers an understudied part in the Estonian cultural history – how Afro-American jazz music reached our cultural space and the phenomena related to this. Such an angle is not an alien one to other nations either – here and there, since its very appearance, jazz has created contradictory opinions varying from deep admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background.

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun