Kontsetiarvustus
Pjotr Tšaikovski „ Luikede järv“
20.
veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin
vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa
vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses.
Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning
samamoodi ka on teada viis „ Dance of the Litte Swans.“
Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm
oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest
oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu.
Balleti
koreograaf- lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf
olnud „Romeo ja Julia “s. Luikede järve muusikaline juht ja
dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost . Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusika . Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Mängis
Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester.
Vene
helilooja Pjotr Tšaikovski näol on tegemist minu meelest ühe väga andeka romantistliku perioodi heliloojaga. Teda võib pidada kahtlemata Venemaa au ja uhkuseks. Ta on loonud 6 sümfooniat,
Kontserdiarvustus ,,Luikede järv" 10.novembril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti ,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877
von Rothbartiga. Tiit Härma versioon balletis ,,Luikede järv" jutustas hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma
Luikede järv Reedel, 8. detsembril 2017 käisime klassi ja saksa vahetusõpilastega Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv". See oli mu elu teine (Tsaikovski) ballett, millest esimene oli olnud eelmisel kooliaastal vaatamas käidud ,,Pähklipureja" ning väga positiivse kogemuse tõttu olin üsna elevil, sest teadsin, et ka seekord ma ei pettu. Varasem teadmine, ülevaade nii nimetatu (,,Luikede järv") sisust ja muusikapaladest muutsid elamuse ainult veel rohkem nauditatavaks. Tegemist on siiski ühe kõige kuulsama, kui mitte ise
,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani)
Tallinna 32. Keskkool ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU Retsensioon Sigrid Pihel 7.b klass 03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma
interpretatsioonid, värske liikumiskeele ja originaalsuse, sest meeled tajuvad (näevad) tundmatu territooriumi kogemuse põhjal ära. Jakobsoni terminoloogiat kasutades on see metalingvistiline funktsioon. Referentsiaalne funktsioon seisneb sõnumi edastamiseks kasutatava meedia äratuntavuses, s.t. me tunneme töö elemendid, objektid, tunded, ideed ära. Need ideed on tegijate kui ka vaatajate kultuurilises mälus olemas. Mõned tantsud teadlikult refereerivad, näit. Luikede Järv, Romeo ja Julia jne. Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks. N: Cunninghami "Beach Birds" Refereering on juba pealkirjas Must.valged kostüümid -taas refereering Kolmas, ajastamine töö sündmuste käigus, mis viitavad pesa ehutamisele, haudumisele, koorumisele. Neljas, paiguti terevad pealiigutused
Kõik kommentaarid