Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ (0)

Muusikaretsensioon
Pjotr Tšaikovski balett „ Luikede järv“
Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf- lavastaja : Tiit Härm. Peaosades : Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin , Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur .
Pjotr Tšaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise žanri arendajaks. Tšaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites , Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tšaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tšaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus , mille Tšaikovski seal omandas, oli ühekülgne. Tšaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle1865. Pjotr Tšaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse.
Balett jutustab prints Siegfreidist, kes läheb järve äärde, kus on luikede parv. Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks . Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega . Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima . Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Võlur Robert püüab võlujõuga Odette’i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub.
Lavaline esitus tantsiate poolt oli suurepärane. Mingitel hetkedel nägin ka mõne baleriini nõrkusi, kuid neid on igal tantsijal, nii et see on täiesti andestav, sest üldpilt, näitlemine ja tantsimine oli vapustav . See tõmbas mind niimoodi kaasa, et oleks tahtnud ise seal laval olla. Ka orkester oli võimas. Kõik vaatused mängiti maha täpselt nii nagu vaja oli, et annaks publikule edasi tundeid, mis olid laval osatäitjatel. Kostüümid ja dekoratsioon olid väga efektsed. Ei suudaks midagi rohkemat ettegi kujutada.
Kokkuvõteks ütleks, et etendus oli suurepärane ja elama panev. Olen näinud palju ballette ning mõnikord olen saalist väljunud mitte nii hea tundega. Kas asi oli baleriinides või selles etenduses, mis mind väiksest saadik on lummanud, ei oska öelda. Ma arvan, et see oli kõik koos. Estonia teatrist väljusin ma täpselt selle tundega, millega lootsin .