Ballett Phaidra analüüs (0)

1 Hindamata

Sissejuhatus

Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa , Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial – Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett , mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas.

Phaidra

Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata , Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust.
Balletti lavastaja, koreograaf ja kunstnik on Mai Murdmaa, kes on teinud suurepärast tööd. Nii Kaie Kõrb kui ka Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski on suurepärased tantsijad ja suudavad terve etenduse olemuse edasi anda. Balletti kaasaegsus ilmeb nii muusikas, tantsu kui ka kostüümides.
Muusika uudsus on peamisel muidugi stiil. Vokaalne pool on küll tänapäevanses klassikalises stiilis, kuid löökpillidest taust on vägagi omamoodi. Samuti esitlusviis, mis oli lihtne: Juulu Lill lihtsalt kõndis enamik ajas laval ja laulis . Muidugi polnud muud vajagi, ülejäänud osa tegid tantsijad.
Ka tants pole klassikaline ballett. Koreograafia koosneb eelkõige klassikalise balletti komponentidest, mis on segatud hoopis teistsuguse nüüdistantsu elementidega. Samuti on tantsijate kostüümid huvitavad ja sellised, mida mina pole varem näinud.

Juuli Lill

Juuli Lill on Rahvusooper Estonia metsosopran. Juuli Lill on õppinud laulu aastail 1999–2001 Peterburi Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas ( prof . Iraida Levanda lauluklassis) ja aastail 2001–2005 Eesti Muusikaakadeemias (prof. Mati Palmi lauluklassis), aastail 2004–2006 ühtlasi Viini Muusika - ja Esituskunstiülikoolis (juhendaja Leopold Spitzer); on aastast 2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes (prof. Mati Palmi juhendamisel) ja täiendanud end aastal 2006 Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures.
Juuli Lill on laulnud aastail 2002–2003 Eesti Filharmoonia Kammerkooris, alates 2006. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, tema rollide hulgas on Giovanna ( Verdi „Rigoletto“), Annina (Verdi „La traviata “), Krahvinna (Tšaikovski „Padaemand“), Brangäne (Wagneri „Tristan und Isolde “) jt. Juuli Lill on osalenud solistina ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel ja galakontsertidel ning teinud koostööd Nargen Operaga.

Benjamin Britten

Edward Benjamin Britten (1913-1976) oli inglise helilooja ja pianist . Teda peetakse Inglismaa üheks suurimaks heliloojaks ja 20. sajandi üheks suuremaks klassikalise muusika heliloojaks.
Kooliajal sai ta õpetust klaverimängus ja kompositsioonis. Oma esimesed heliteosed kirjutas ta juba 9-aastase lapsena.
Ta võitis stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledžisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni ning lõpetas selle õppeasutuse 1933. aastal. Mõni aeg hiljem algas Britteni tutvus luuletaja Wystan Hugh Audeniga, kes ei mõjutanud teda mitte üksnes isiklikult, vaid ka kunstiliselt. Britten viisistas mõned Audeni luuletused. Britteni esimene menuteos oli 1937 Salzburgis esiettekandele tulnud Variations on a theme of Frank Bridge.
Kui 1939 algas Teine maailmasõda, lahkus Britten veendunud patsifistina Euroopast ja siirdus USA-sse. Ent 1942 tuli ta tagasi, kuigi sõda ei olnud lõppenud. Detsembris 1962 lõpetas ta "Sõjareekviemi" ("War Requiem "), mida peetakse üheks tähtsaimaks inglise kooriteoseks.
1948 asutas Britten Aldeburghi festivali ja1976 sai ta eluaegseks peeriks. Paljude teiste autasude seas sai Britten Teenete ordeni , seda kolmanda heliloojana Edward Elgari ja Ralph Vaughan Williamsi järel.
Teised Britteni tuntumad teosed on ooper "Peter Grimes" ja "Suveöö unenägu" William Shakespeare 'i tekstile. Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule, kuid on pidanud klaverit taustapilliks.
Ta on pälvinud ka Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Sonningi fondi muusikaauhinna, mida annab välja Lonie Sonning Music Foundation.

Iennas Xenakis

20. sajandi teise poole heliloojate hulgas oli kreeka päritolu Iannis Xenakis (1922-2001) üks omanäolisemaid ja kompromissitumaid. Omandanud arhitekti ja inseneri hariduse, asus ta 1947. aastal tööle Pariisi. Pariisis sõbrunes Xenakis mitmete prantsuse heliloojatega, olulisimaks kujunes tutvus Messiaeniga, kes ei soovitanud tal hakata kompositsiooni õppima ja viis ta kokku elektronmuusika pioneeri Pierre Schaefferiga. Schaefferi stuudios kohtus Xenakis helilooja Edgard Varčse’iga, kelle eeskuju ja mõju oma muusikale ta ainsana tunnistas .
Xenakis ignoreeris traditsioonilisi kompositsioonitehnikaid ja eitas intuitiivset või juhuslikku muusikas ning konstrueeris oma teoseid füüsika ja matemaatika reeglite-valemite järgi. Kuigi Xenakis seisis eemal kaasaegse muusika põhivooludest, on mitmedki tema ideed nüüdismuusikasse
jõudnud ja saanud tänaste heliloojate tavapäraseks kompositsioonitehnilisteks võteteks.
Xenakis peamiseks stiiliks oli elektrooniline muusika.

Minu arvamus

Phaidra oli minu jaoks esimene kaasaegne ballett ja ma nautisin seda väga. See oli huvitav ja uudne. Mulle väga meeldis tantsu ja muusika kombinatsioon, mis andsid edasi väga hästi Phaidra müüdi traagilisust. Ka oli teistsugune nähe baleriine tantsimas löökpillide järgi. Sellele lisas vürtsi muidugi Juuli Lill vokaalse poolega, mis oli väga ilus. Löökpillide muusika ja vokaalmuusika moodustasid minu arvates väga huvitava ja laheda koosluse.
Minu jaoks oli selle etenduse valik tehtud ka seetõttu, et peaosas oli Kaie Kõrb. Ma polnud teda varem tantsimas näinud ja ma ei pidanud pettuma. Ta suutis suurepäraselt oma rolli täita. Väga hästi suutsid esineda ka meesosad.
Minu jaoks oli miinuseks vähene Phaidra müüdi tutvustus. Algul sellest räägiti, kuid napilt. Ma kahtlen, et enamik sellega varem tutvunud oleks. Kuid tegelikult tuli kõik tantsus ja muusikas välja. Lihtsalt koju jõudes soovisin ma Phaidra müüdiga lähemalt tutvuda.
Võimalik, et etenduse pikkus mängis ka rolli, sest arvan, et kui etendus oleks pikem olnud kui tund, siis oleks see hakkanud venima. Kuid etendus oli just paraja pikkusega. Minu jaoks oli see väga tore elamus ja ma nautisin seda väga.

Lisad

Kasutatud kirjanudus

http://www.opera.ee/28654
http://en.wikipedia.org/wiki/Iannis_Xenakis#Works
http://et.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Britten

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

billie Õppematerjali autor

Phaidra müüdi sisu, muusika analüüs (Juuli Lill, Benjamin Britten, Iennas Xenakis), arvamus

ballett phaidra benjamin britten iennas xenakis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

20. sajandi heliloojad

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu