RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“ (0)

RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“ RETSENSIOON
Raul Kuutma raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks ” ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse „Olion“ poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid.
Raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks“ räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid . Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus , veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia , kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi .
Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis , kust siirdus Tallinna Tehnikumi . 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga.
Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana . Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale . Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises „Sisu“ brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga.
Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse, kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes vangi ja hukati 11. novembril 1942.
Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt saadeti Tallinna politseikooli ning peale seda töötas Tartus julgeolekupolitseis. Julgeolekupolitseis töötades tegi ta salaja koopiaid Eestis iseseisvusaadet ajavate meeste kohta käivatest materjalidest ja andis need sidemehe kaudu edasi põrandaalusele rahvuslikule rühmitusele, et see saaks teada SD kavadest. 1943. aasta sügisel põgenes Soome, kus ta oli ajateenistuses. Agustis 1944 naases Eestisse ja oli Kehra õppelaagris. Ta arreteeriti märtsis 1946 ning talle määrati 10+5 aastat sunnitööd. Vabanedes naases ta kodumaale ja lõpetas Tallinna Meditsiinikooli nin töötas Tallinna haiglates. Endel Kruus on autasustatud Kotkarisiti IV klassi ordeniga. Ta suri 16. detsemberil 2003 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Viiendas peatükis räägiti Edmurd Rannikost. Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril 1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943. aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga „Moero,“ mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga. Tagandesed pääses ta läände, läbi seikluste jõudis ta Hannover - Mündeni põgenikelaagrisse, kus ta abiellus juunis 1946 endise rindeõe Salme Käsperiga. 1948-1949 oli ta Briti sõjaväe abiteenistuses, Balti vahipataljonis. Austraaliasse minnes asus ta tööle Kalgoorlile linnas kaevurina, hiljem Adelaide ´is pressi operaatorina. Ta asustas ka oma ehitusettevõtte, mille juhataja ta oli kuni pensionile minekuni. 1997 siirdus elama Eesti külla Thirlmeri, 2002 tuli tagasi elama Eestisse.
Kuuendas peatükis räägiti Heino Mikiverist. Heino Mikiver on sündinud 31. augustil 1924 Harjumaal Kõnnu vallas kellasepa pojana. Ta õppis Tallinna Adolfi Reaalkoolis, Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Konservatooriumi muusikakoolis. Põgenes 1943. aasta augusti lõpus Soome ja astus vabatahtlikult sõjaväkke. Ta saadeti väljaõppele Jalkalasse, sealt rindele moodustamisel määrati väljaõppele tankitõrjekompaniisse. Juunis- augustis 1944 oli tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse naastes saadeti ta rindele Sinimägedesse. Ta arreteeriti sügisel 1944 ja vabanes 1946. Seejärel õppis ta Tallinna Tarbekunsti Instituudis. Märtsis 1947 põgenes ta üle jää Soome, kus ta vahistati ja loovutati Nõukogude Liidule. Talle määrati 10 aastat vangilaagrit Komimaal. Vabanedes lõpetas ta Tallinna Kunstiinstituudi ja töötas mitmel töökohal kujunduskunstnikuna.
Seitsmendas peatükis räägiti Ahto Talvist. Ahto Talvi sündis 26. oktoobril 1924 Järvamaal Väätsa vallas vallakirjutaja pojana. 1943 kevadel astus ta vabatahtlikult Eesti Leegioni, millega ta käis väljaõppel Poolas Debica õppelaagris ning sai nooremseersandi auastme. 1943. aasta oktoobris puhkusel olles põgenes ta Soome, kus astus vabatahtlikult armeesse, käis ka väljaõppel Jalkalas. Eestisse tagasi tulles saadeti ta Narva rindele diviisi „ Nordland,“ kus ta määrati kompaniiülema kohusetäitjaks. 1944 sügisest töötas raudteel ja Järvamaal spordiinstruktorina. 1947. aastal sai ta Järvamaa rühma juhiks. Arreteerimisel laskis maha Järvamaa NKVD ülema kapten Sidorovi ja haavas leitnant Verhodanovit. Pärast 9-kuulist piinamist ja ülekuulamist karistati teda 25-aastase sunnitööga ja 5-aastase asumisega. Ta oli Kasahstani sunnitöölaagrites ja võttis osa 1954 osa Steplagi ülestõusust. Vabanes 1961, kodumaale pääses 1974. Ta suri 10. detsemberil 1996 ja on maetud Tartusse .
Kolmas tee oli käidud kibeda lõpuni. Suur unelm Eesti iseseisvuse taastamisest ei täitunud, ehkki väideldi kangelaslikult ja kanti suuri ohvreid. Kolmas tee kulges läbi Soome. Soome kaudu olid sidemed Läände, siin oli tegevusvabaduse Eesti suursaadikul ja Eesti seltsil. Soomes sündis Eesti jäägriliikumine, õpetati noori eesti vabatahtlikke, saadi lahingukogemusi. Siin sündis tunnuslause: Soome vabaduse ja Eesti au eest.
Kõik need seitse soomepoissi on erinevate väljaõpete ja lahingute kõrvalt suutnud omandada hea hariduse ning töötada erinevates eluvaldkondades. Nad on väga austusväärsed mehed. Kindlasti ka eeskujuks tänapäeva noormeestele, kes ei oska oma elu hinnata ja seda korralikult kasutada ja veel enam teise riigi armeesse vabatahtlikuna minna ning sellega oma elu ohtu seada. Teosest sain väga palju uusi ajaloolisi teadmiseid ning parema ettekujutuse sõdadekäigust ja sõjas osalenud inimeste mõtetest ja tunnetest, mis valdasid neid kogu selle protssessi kulgemise käigus. Tavaliselt ma küll ajaloolisi raamatuid ei loe, kuid sain vastupidise kinnituse oma peas mõlkuvale väitele, et need on igavad , mida nad tegelikult aga kohe kindlasti ei ole.