,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3. Mis on Kuuba rahaühik?- peeso ja konverteeritava peeso 4. Keda käib Kuubas igal aastal 2,5 miljonit?- Välisturistid. 5. Kas tavalistel kuubalastel on juurdepääs internetile?- Kuubalastel on internetile
Või osta 10 miljoni väärtuses kaupa ettevõttelt, mille omanikuks on rahapesija ise. Selles kohas rahapesija saab raha kasutada ilma muretsemata ametivõimude pärast. Rahapesijat on raske vahele võtta, kui ta on jõudnud integratsiooni etapini ja puudub tõestav dokumentatsioon eelnevatest etappidest. Rahapesemiseks on mitmeid meetodeid, millest ametivõimud teadlikud on. Kuid arvatakse, et sama palju on veel avastamata. Tutvustan siin populaarsemaid viise rahapesemiseks. · Kolumbia peeso vahetus mustal turul. See süsteem tuli esmakordselt kasutusele 1990-ndatel aastatel. See keeruline ülesehitus toetub Kolumbia ärimeestele tavaliselt rahvusvaheliste kaupade importijad kes vajavad äriga tegelemiseks USA dollareid. Et vältida Kolumbia valitsuse maksudest rahavahetamisel peesodest dollariteks ja tariifidest, mis olid kehtestatud imporditud kaupadele, said need Kolumbia ärimehed minna mustale turule kui peeso vahendajatena, küsides
Ametlik nimi: Kuuba Vabariik Pindala: 110860 km2 Rahvaarv: 11308764 inimest (2004/07) Rahvastiku tihedus: 102,0 in/km2 Pealinn: Havanna (La Habana) President: Raul Castro (alates 24.02.2008.a.) Iseseisvus: 10. oktoober 1868 Riigikord: kommunism Riigikeel: hispaania keel Riigihümn: La Bayamesa Religioon: Rooma katolik Rahaühik: peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Valuuta lühend: CUP; CUC Valuutakurss: 1 CUP = 0,44677 EEK (kõikuv); 1 CUC 0 10,72244 EEK (18.03.2008) Iso koodid: CU / CUB Ajavöönd: GMT -0500 (Kuubal on kell 7 tundi Eesti ajast taga) Transpordikorraldus: Parempoolne liiklus Usund: 56% ateistid, 39% katoliiklased, 3,3% protestandid. Asukoht Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Suurim saar Kariibi meres
KUUBA Kerttu Onk 11.klass Üldandmed Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pindala: 110 860 km² Rahvaarv: 11 239 000 (2009. aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge
juurde trükkida. Suur Argentiina kriis algas 2001. aastal, kuid juba paar aastat varem algas Argentiina allakäik. Nimelt 1999 aastal devalveeris Brasiilia oma valuuta ning sellega vähenes Argentiinas eksport 28%. Riiki tabas majanduslangus. Peale ekspordi kannatas ka tööhõive ning toodangumaht. Lisaks vahetus valitsus tihti ning kadus ka poliitiline stabiilsus. Samal ajal kallines ka USA dollar, mis omakorda muutis peeso kallimaks ning langesid eksportartiklite hinnad (vili). Juhtunu oli selle riigi kõige suurem majanduskriis, mis mõjutas suuresti elanikke, kes lõpuks pottide-pannidega tänavatele räuskama läksid. Nimelt paljud olid kaotanud töö, tänu panganduse krahhile ei saanud inimesed oma raha pankadest kätte, tõusis vaesunud inimeste arv. Valitsus proovis kriisist väljuda devalveerides peeso (jaanuar 2002). Ühest kasutatud allikast
Kokku 2 766 890 km2 · Üladomeen: .ar Maapinda 2 736 690 km2 · Maakood: 54 Vett 30 200 km2 · Populatsioon: 40 482 milj. Inimest · Kõrgeim punkt: 6 962 m Madalaim punkt: 43 m merepiirist · Asustustihedus: 14,6 in/km² · allpool · Ametlik keel: hispaania · Pikimad jõed: · Rahaühik: peeso (ARS) Rio de la Plata jõestik · Etniline jaotus: Rio Negro Eurooplasi 90% Bermejo · Suurimad järved: Mestiitse, indiaanirahvaid 7 % Nahuel Huapi Teisi rahvusi 3% Buenos Airese järv · Suuruselt 2. riik Lõuna-Ameerikas Cordoba ja 8. kogu maailmas Taimed Caldén Taimed Palo Borracho
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagus Sierra Mastra.Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed
Merevee temperatuur on ka 27 kraadi ümber. Sademed jäävad 5000-.1000 mm . enamus torme ja suuremaid vihmasademeid toimub juulist oktoobrini. Turism : pakub vulkaanidele ronimist , hõimude külastust , haivaalade kõrval ujumine, vihmametsade matkad, Manila on filipiinide vabariigi pealinn. Räägitavad keeled : inglise, filipiini, Riigikeel : filipiini keel Maa suurus : 300 000 km2( ruudus) Vee soolasuse protsent : 0.61 % Rahvaarv 2008 aasta registris : 90.5 millionit Rahaühik : peeso Aeg : +8 tundi . Sõidusuund paremal. Filipiinid Lipp : Vapp : Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku. See riik paistab silma kultuuri mitmepalgelisusega, sest kogu pika ajaloo jooksul on riik saanud väga erinevaid mõjutusi. Filipiini saarestik on Jaapanist Indoneesiani ulatuva ookeanilise mäestiku osa. Filipiini saarestikus on saari umbes 7107. Need võib ühendada nelja suurde rühma:
KUUBA Kuuba Vabariik ● República de Cuba ● Hispaania keel ● Pindala: 110 860 km² ● Rahvastikutihedus: 101,6 in/km² ● Rahvaarv: 11239000 ● Pealinn: Havanna ● Rahaühik: peeso Kuuba Kuuba lipp Kuuba vapp Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro
9. klass Põhiandmed Pindala: 300 000 km² Rahvaarv: 70 724 000 Pealinn: Manila Rahaühik: peeso Katoliku usk 85% Islami usk 10% Filipino keel. Riigis u. 80 keelt. Asend Vaikse ookeani edela osas, Aasia kaguranniku juures. 7107 mägist saart. Aktiivsed vulkaanid. Ekvatoriaalne vihmamets: palav, niiske aastaaegu pole võimalik eristada. Kliima Troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +27°C Vihm mai-november Sademeid langed ~ 2000mm aastas. Suurimad linnad Manila - 1 601 000 Quezon City - 1 670 000 Davao - 844 000
TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november-
Karistuseks saatis Jahve mürkmadusid, kelle hammustuse tagajärjel paljud surid. Juudid tunnistasid pattu ja palusid andeks. Jahve käskis Moosesel naelutada üks madu pika lati otsa. Igaüks, kes seda madu vaatas, paranes. Seda imettegevat madu kujutatigi taalril, ainult latt asendati ristiga, et rõhutada sarnasust imeväelise Kristusega, kes risti löödi. Et risti rõhtkriips S-kujulisest maost halvasti eristus, on see ajapikku kadunud. Kolmanda versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist lb (libra 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal. Kolmanda versiooni järgi on S-täht jäänus numbrist 8 (Hispaania dollari väärtus oli 8 reaali). Seda sümbolit olevat laialdaselt kasutama hakatud juba enne seda, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid 1785 USA dollarit rahaühikuna kasutama.
00 CAD Kanada dollar 1.4733 1.4150 CHF Sveitsi frank 1.2411 1.2159 CNY Hiina jüaan 8.5258 8.1646 CZK Tsehhi kroon 25.9360 25.2980 DEM Saksa mark 6.0000 2.0587 DKK Taani kroon 7.5045 7.422 DOP Dominikaani peeso 61.41 55.84 EEK Eesti kroon 15.7250 15.5997 EGP Egiptuse nael 14.2678 8.8447 GBP Inglise nael 0.8606 0.8469 GEL Gruusia lari 2.3280 2.1530 HKD Hong Kongi dollar 10.8380 10.3860 HRK Horvaatia kuna 7.6800 7.3810 HUF Ungari forint 294.63 283.26 IDR Indoneesia ruupia 15 540.00 14 221.00 ILS Iisraeli seekel 5.0180 4.7320 ISK Islandi kroon 170.3160 159
VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD LK 4 KASUTATUD KIRJANDUS ASUKOHT JA ÜLDANDMED Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 1947 15 893 811 1960 20 013 793 1970 23 364 431 1980 27 947 446 1991 32 615 528 2001 36 260 130 2009 40 134 425
1 USD = 0,73 EUR Kanada dollar Lühend CAD, tähis $ või C$ Kanada rahaühik aastast 1858 1 CAD = 0,75 EUR Austraalia dollar Lühend AUD, tähis $ Austraalia rahaühik aastast 1966 1 AUD = 0,63 EUR Jaapani jeen Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast 1 JPY = 0,01 EUR Hiina jüaan Lühend CNY, tähis Hiina rahaühik aastast 1889 1 CNY = 0,09 EUR Mehhiko peeso Lühend MXN, tähis $ Mehhiko rahaühik aastast 1866 1 MXN = 0,05 EUR Brasiilia real Lühend BRL, tähis R$ Brasiilia rahaühik 1 BRL = 0,45 EUR Rootsi kroon Lühend SEK, tähis kr Rootsi rahaühik aastast 1873 1 SEK = 0,11 EUR Norra kroon Lühend NOK, tähis kr Norra rahaühik aastast 1873 1 NOK = 0,13 EUR Sveitsi frank Lühend CHF, tähis CHF Sveitsi rahaühik
a-l 2314%) välja ja rajas aluse majanduse kiirele kasvule.Kuid lõtv eelarvepoliitika ja majanduse suutmatus kohaneda Lõuna-Ameerika peamiste väljaveomaade vääringute devalveerumist johtuva konkurentsivõime vähenemisega põhjustasid Argentinas aatatuhande vahetusel taas sügava kriisi. 1999-2002 vähenes SKT 21%. Välisvõlg kasvas kiiresti ja Argentina ei suutnud enam oma väliskohustusi täita.Riik oli sunnitud 2002 loobuma valuutakomitee põhimõttele toetuvast rahasüsteemist ning peeso devalveerus kiiresti 2/3 võrra. SKT 1 inimese kohta vähenes aastaga 7230 $-lt (2001) 2610 $- le. Majanduse kasv taastus 2003. a-l ja 2003-06 oli see aastas 8-9%. Ka inflatsioon ja tööpuudus vähenesid. SKT väärtuselt 1 inimese kohta on Argentina Lõuna-Ameerika mandririikide seas Tsiili järel 2. kohal, ostujõu pariteedi järgi 1. kohal.Lisandväärtusest luuakse 10,5% hankivas, 35,8% töötlevas ja 53,7% teenindavas majanduses (2004).
2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4%
miniuurimus Tartu 2012 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Pindala : Mehhiko on riik Kesk-Ameerikas, mille pindala on 1 964 375 km ² (mandriosa pindala on 1 959 248 km ² ja saarte pindala on 5127 km ²) . Rahvaarv : 2010 aasta seisuga on Mehhiko rahvaarv 112 322 757 . Pealinn elanike arvuga : Mexico on pealinn Mehhikos, kus elab 2004.aasta seisuga 8 605 000 inimest. Rahaühik : Mehhiko rahaühikuks on peeso (MXN). Keeled : Mehhikos on riigikeeleks hispaania keel. Vanas kirjaviisis kirjutatakse hispaania keeles "México". Usuline koosseis : 2000. aasta seisega: Katoliiklus 76,5 % , protestantlus 6,3 % (nelipühilased 1,4 % , Jehoova tunnistajad 1,1 % , muud 3,8 % ) teised 0,3 % spetsialiseerumata 13,8 % mitte ükski 3,1 % Riigikord : Mehhiko on föderaalne vabariik (hajutatud võim), mis koosneb 31-st osariigist ja 1-st föderaalrajoonist. Riigilipp : Vapp :
MEHHIKO ÜHENDRIIGID ESTADOS UNIDOS MEXICANOS Riigi pindala: 1 964 375 km² Rahvaarv: 111,211,789 (Juuli 2009) Pealinn: Mexico City Pealinna elanike arv: 13 083 400 Riigi lühend: MEX, MX Keel: hispaania keel (92,7% elanikest) Rahaühik: peeso Riigi kahetäheline kood: MX Joonis 1. Mehhiko lipp. Allikas https://www.cia.gov Joonis 2. Mehhiko vapp. Allikas http://www.ngw.nl Joonis 3. Mehhiko kaart. Allikas www.otsimram.net Riigi geograafiline asend Mehhiko asub Põhja-Ameerika mandri lõunaosas, Ameerika maailmajao keskosas. Rahvasuus
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus
Saadus müüakse USA firmadele.Argentina on maailma 5. veinitootja. Tänapäevane veinitööstus sai seal alguse 19. sajandi teisel poolel. Argentina lipp Argentina vapp Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Cristina Fernández de Kirchner Asepresident Julio Cobos Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2007) 40 302 000 Asustustihedus 14,6 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen .ar Maakood 54 Rahvastik Rahvastik räägib peamiselt hispaania ja itaalia keelt ning indiaani keelt. Linnas elvad inimesed moodustavad kogu rahvast 87% ning maal elvad inimesed13%. USUTUNNISTUS : Katoliiklasi 90%, Judaiste 2%, Protestante 2%, Muld 6% ETNILINE KOOSSEIS: Valgeid 85%, Mestiitse 14%. Indiaanlasi 1 % Suur osa Euroopa päritolu argentiinlasi on saabunud 20. sajandil; üle
14. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed 15. Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit 16. Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "500" 17. Ultraviolettkiirguses helendav turvaniit 18. Seerianumbrid 19. Värvust muutev kujund, lillakaspunane-roheline 5.3 17.DETSEMBRIST 2008.a TOLLIVORMISTUSEL KASUTATAV EESTI KROONI KURSS VÄLISVALUUTADE SUHTES AED Araabia Ühendemiraatide dirhem 3,37962 ARS Argentina peeso 3,51385 AUD Austraalia dollar 8,01664 AZN Uus azerbaidzaani manat 15,2857 BGN Bulgaaria levi 8,00175 BRL Brasiilia reaal 4,87831 BYR Valgevene uus rubla 0,00554709 CAD Kanada dollar 10,0246 CHF Sveitsi frank 10,2816 CNY Hiina juaan (yuan renminbi) 1,81989 CZK Tsehhi kroon (koruna) 0,608476 DKK Taani kroon 2,10071 EGP Egiptuse nael 2,24173 EUV Euro 15,6466 GBP Suurbritannia naelsterling 18,5756 GEL Gruusia lari 7,52773 HKD Hongkongi dollar 1,60171 HRK Horvaatia kuna 2,20002
1519 Böömimaal. Sõna 'dollar' ise pärinebki saksakeelsest sõnast 'taaler' (thaler). Nende müntide aversil kujutati ristilöödud Kristust, reversil ristilöödud madu. Mao peast ühel pool olid tähed NU, teisel pool number 21. See vihjab Piibli 4. Moosese raamatu (ladina keeles Numericus) 21. peatükile.Et risti rõhtkriips S-kujulisest maost halvasti eristus, on see ajapikku kadunud. Kolmanda versiooni järgi on peeso ja dollari tähis pärir keskaegsest lühendist lb (libra 'nael') ühe või kahe põikkriipsuga ülal. See, mis praegu tundub S-tähena, koosneb b-tähe ümarusest all ning põikkriipsu(de)st ülal. Kolmanda versiooni järgi on S-täht jäänus numbrist 8 (Hispaania dollari väärtus oli 8 reaali). Rahatähed Algul oli dollar hõbe, seejärel ilmusid ka paber kupüürid.Kõik ühtesuguse värvi ja suurusega, vee märkide ja USA isade portreedega.
41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso Riigikeel: hispaania Iseseisvus saavutati 1850a. Mitmeparteiline demograafia Kohustuslik sõjaväe teenistus Majanduse tugevad küljed: Tugev ja mitmekülgne põllumajandus (peamiselt veiseliha, nisu, puuvili ja vein) Suur energiavaru ja oskustööjõud Majandusreformid, rahakursi stabiliseerimine ja inflatsiooni vähendamine ahvatleb välisinvestoreid Majanduse nõrgad küljed: Hüperinflatsioon tekitab ikka veel kahtlusi madala inflatsiooni jätkumises
Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, Usuta 8.3% (2002 census) Üladomeen: .cl Riigikord: Vabariik Maakood: 56 (1) - Seadusandlik kogu asub Valparaísos. Keel Räägitakse sealmaal hispaania keelt, mida hääldatakse ebaselgelt. Kõik söövad ohtralt sõnalõppe. Alles pärast mõningast harjumist hakkab võõras aru saama sellistest pärlitest
metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka vihmariided. • Rahana on seal kasutusel peesod. 1 peeso on 0,09 eurot. • Keelena räägitakse Tulemaal hispaania keelt. • Reis seal kestab nädal. Lennureis Tulemaale • Tulemaale jõudmiseks tuleb teha neli ümberistumist. • Esiteks sõita Tallinnast Varssavi, lend kestab 35 minutit. • Varssavis tuleb ümber istuda Frankfurdi lennukile, lend kestab 2 tundi. • Frankfurdis tuleb lennukiga sõita Argentiina pealinna Buenos Airesesse, lend kestab 9 tundi. • Viimane ümberistumine toimub Buenos Aireses. Lend
Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi. Riik iseseivus 18. september. 1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera. Riigikord on presidentaalne vabariik. Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine
Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline
MEHHIKO Kursusetöö 1 Anna Popova HM13 ja Reelika Vihvelin MEHHIKOST Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri
Ülevaade looduslikest tingimustest Haridussüsteem Peamised majandusharud Kliima Pildid Vetevõrk Loodusvööndid 8.1.13 Kristyna Kokk 2 Üldandmed Pindala 756 950 km 2 Rahvaarv (2003) 15 665 216 Pealinn Santiago Keel Hispaania Rahaühik Peeso ( CLP ) Ajavöönd maailmaaeg 4 Riigihümn Himno Nacional Seadusandlik kogu asub Valparaisos Rahvastiku tihedus 20,7 in./km² Iseseisvus: 18. september 1810 8.1.13 Kristyna Kokk 3 Kaart 8.1.13 Kristyna Kokk 4 Vapp 8.1.13 Kristyna Kokk 5 Lipp 8.1.13 Kristyna Kokk 6 Geograafilise asendi iseloomustamine Asend algmeridiaani suhtes
Sissejuhatus Eelkoloniaalperiood Hispaania vallutus Vabadusvõitlus ja iseseisvumine Iseseisev riik ja tänapäev Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa
Argentina Vabariik Referaat Üldiseloomustus Argentina pindala on 2780400 km², millest maad on 2,736,690 km² ja vett 30,200 km². Rahvaarv on 3 657 800 inimest(13in/ km²), pealinnaks on Buenos Aires ja pealinnas elab üle 10 miljoni elaniku, riigikeeleks on hispaania keel, aga räägitakse ka inglise, itaalia, saksa ja prantsuse keelt. Rahaühikuks on Argentina peeso (ARS). Argentina asub Lõuna Ameerika lõunaosas ja omab ühist riigipiiri Boliiviaga, Brasiiliaga, Tsiiliga, Paraguaiga ja Uruguaiga. Argentina ida ja keskosas on lauge maastik, lääne ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on Laguna del Carbon(105m). Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. Argentina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 ja juulis +10 ringis
Maarja Maasik PA08 Juhendaja Ester Raiend Tallinn 2009 Mehhiko Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos) Ametlik keel: hispaania Valitsemissüsteem: föderaalvabariik Rahvaarv: 109 miljonit Pindala: 1 972 550 km² Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon President: Felipe Calderon Rahaühik: peeso Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik. Ealine jaotus 35,9% alla 15 a 30,1% 15-29 a 18,2% 30-44 a 9,5% 45-59 a 4,8% 60-74 a 1,5% 75+ a keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat. Kultuur Väärtushinnangud Isiklik väärikus Ülitundlikkus Liialdatud emotsioonid Müstika, fatalism Kuuletumine võimudele Perekond Eneseväärikuse säilitamine iga hinna eest Leppimine ühiskonna kihistumisega Mure saatuse ja välise mulje pärast
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus:
...................12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade Colombia Vabariigi kohta. 2 1. COLOMBIA ÜLDVAADE Colombia lipp Colombia vapp Pindala: 1 138 910 km2 Rahvaarv: 46 620 100 Pealinn: Bogotá (elanikke 6 776 000) Riigikeel: hispaania Rahaühik: peeso (COP) 0,005381 (EEK) Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible! Rahvastiku tihedus: 40 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Álvaro Uribe Vélez Iseseisvus: 20. juuli 1810 Telefonikood: 57 Usklikud: katoliiklased (90%) Asend kaardil Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga.
vahetas ta plaastrid kuulide vastu. Revolutsiooni ajal oli tihti just Che Guevara see, kes lasi oma lähikonnast kahtlusaluseid maha. Tema käsu peale surmati tuhandeid inimesi. Midagi vastumeelset Chele selles ei olnud. Enne revolutsiooni oli Kuuba olnud majanduslikult väga heas seisus, kuigi riigitüüri hoidis diktaator. Fidel Castro nimetas Che Guevara Kuuba tööstusministriks ning paari kuuga kaotas Kuuba peeso peaaegu oma väärtuse. Hakati sulgema tehaseid ning nälgivatele elanikele jagati hädapärast toidupoolist. Sajad tuhanded inimesed lahkusid Kuubast, kuniks neil veel riided seljas olid. Endiselt mässumeelsena oli tema järgmine siht Boliivia revolutsiooni ärgitamine. Ent seal käis Che käsi halvasti. USA aitas kohalikel võimudel teda otsida ning umbes aasta pärast Boliiviasse jõudmist, 8. oktoobril 1967, piirati Che Guevara sisse ja võeti kinni
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126°
1970ndate keskpaigast oluliselt vähenenud. Nende riikide arv, kes on oma valuuta dollariga sidunud, on vähenenud poole võrra, 24-le. Reservvaluutana peaks dollar olema usaldusväärne ja kindel vara, mille omamine võimaldab väärtusi säilitada, kuid juba 3 mitmel järjestikusel Ameerika valitsusel pole õnnestunud seda dollari rolli täita." (Kosares 2007, 18-19) "1994. aasta detsembrikuus toimunud Mehhiko peeso kokkuvarisemine on hea näide sellest, kuidas kuld kaitseb varandust valuutakriisi ajal. Praeguseks kurikuulsa nimega Jõuluüllatus algas, kui valitsus teatas peeso devalveerumisest. Sellele järgnes kohene investorite reaktsioon. Niipea kui devalveerumisest oli teatatud, moodustusid pankade uste taha pikad järjekorrad ja vahendusfirmadele kogunesid müügiorderid, sest ärevusse aetud investorid püüdsid oma raha kätte saada enne, kui needki asutused laostuvad." (Kosares 2007, 19)
Faktid Juhtlause Libertad y Orden (Vabadus ja kord) Riigihümn Oh Gloria Inmarcesible! Pealinn Bogota Pindala 1 138 910 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 620 100 Rahvastiku tihedus 40 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Alvaro Uribe Velez Iseseisvus 20. juuli 1810 SKT 208 mld dollarit(2007) SKT elaniku kohta 4377 dollarit (2007) Rahaühik peeso (COP) Usklikud katoliiklased(90%) Maailmaaeg -5 Tippdomeen .co ROK-i kood COL Telefonikood 57 Pildid Kolumbia lipp Kolumbia vapp Kolumbia rahatäht 500pesot Kolumbia president Alvaro Uribe Velez Kolumbia pealinn Bogota Kolumbia kohviistandus Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia õpik 2. Kooliatlas 3. ENE, köide 4 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Colombia 5
Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso (allikas 1) Üldiseloomustus Geograafiline asukoht 19o 00'N 70 o 40'W Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga. Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest, mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk-
TSIILI Martin Mark 10D I ÜLDISELOOMUSTUS 1. Üldandmed Tsiili pindala on 756 626 km2 (mõnedel andmetel 756 945 km2). Rahvaarv 1995. aasta andmetel on 14 161 000. Tsiili pealinn on Santiago, mille elanike arv koos eeslinnadega on 1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). 2. Iseloomusta geograafilist asendit a) asend algmeridiaani suhtes läänepoolseim äärmuspunkt: 46°ll 75°lp idapoolseim äärmuspunkt: 22°ll 68°lp b) asend ekvaatori suhtes põhjapoolseim äärmuspunkt: 18°ll 69°lp lõunapoolseim äärmuspunkt: 56°ll 69°lp c) asend veekogude suhtes Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul. d) asend teiste riikide suhtes
Töö käigus ma tahaksin rohkem Kuuba kohta teada saada. 3 1. Sisuline osa Kuuba täpne nimi on Kuuba Vabariik Kuuba lipp Kuuba vapp 4 1. Kuubas kasutatakse peesosid. Peeso Kuubas räägitakse hispaania keel. Kuuba kaart 5 1. Loodus Kuuba reljeef on peamiselt tasane ja riik valdab suuri maavara reserve, mistõttu rahvastiku tihedus on nii suur. Kuuba kliima on troopiline. on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C. Riik on suhteliselt maavaradega rikas. Saare läänes pooles on
riik. Ühist riigipiiri Ameerika Ühendriikidega on rohkem kui 3 300 km, rannajoon on üle 10 000 km pikk. 3 Üldandmed Keel hispaania Pealinn México President Felipe Calderón Peaminister valitsusjuht on president Pindala 1 972 550 km² Rahvaarv (2005) 103 088 021 Rahvastiku tihedus 53,3 in/km² Iseseisvus 16. september 1810 Rahaühik peeso (MXN) Ajavöönd maailmaaeg -6 kuni -8 Riigihümn Himno nacional mexicano Üladomeen .mx Maakood 52 4 Mehhiko 50 peesone 5 Haldusjaotus Pindala Osariik Pealinn Rahvaarv km² Aguascalientes Aguascalientes 943 500 5471
............................................. 14 Üldandmed Argentina Vabariik República Argentina Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Néstor Kirchner Asepresident Daniel Scioli Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2003) 38 740 807 Asustustihedus 14 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen ar Maakood 54 Argentina lipp Argentina vapp Haldusjaotus Argentina on jaotatud 23 provintsiks) ja üheks autonoomseks linnaks. 1. Buenos Aires (linn)* 13. Mendoza 2. Buenos Aires 14. Misiones 3. Catamarca 15
Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. 3 1. Mehhiko tutvustus Go Travel räägib meile, et Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri viinamarjakasvatuspiirkondi
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani.
Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tsiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest. 9 ÜLDANDMED Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008) Pealinn: Santiago Pealinna elanike arv: 4 628 000 el. Keel: hispaania Rahaühik: Tsiili peeso (CLP) RIIGI ARENGUTASE SKT: 14 400 $ / el Sündimus: 14,82 Suremus: 5,77 Imikusuremus: 7,71 Keskmine eluiga (N/M/üldine): 80 / 74 / 77 Kirjaoskus: 95,7 % Hõive põllumajanduses: 13,6 % Interneti kasutajaid 1000 el. kohta: 255 Mobiiltelefone 1000 el. kohta: 765 Inimarenguindeks: 0,867 ( maailmas 40. kohal) Kuuluvus riikide rühma: tööstusriik MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgnevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad: Santiago de Chile - 4 628 000 Vina del Mar - 319 000 Concepcion - 318 000 Kultuur Põhja-Tsiili oli kultuuri keskuseks juba keskajal, kui maad valitsesid inkad. Hiljem võtsid kolonistid ja ka nende kultuur domineerivama poosi. 19. sajandist alates on kultuuri mõjutanud ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Rahvustantsuks on Tsiilis cueca. Traditsionaalses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
