Inimene/evolutsioon (4)

Primaadid on esikloomalised( imetajad ). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv , eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane , laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Šimp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded žestid). Arukas inimene (homo sapiens )e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250-200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 – 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid . Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7-5milj a tagasi savannid – kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.