20. sajandi arhitektuur (3)

20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid : malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid . Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851 . a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970- 1971 .
Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast välja ( kanalisatsioon , gaas , elekter jne) Ameerika linnade tormiline arend nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid USA linnade kõige silueti kõige silmatorkavama osa moodustavad pilvelõhkujad, mis toetuvad lihtsale ja nutikalt läbi mõeldud terasskeletile. Arhitektibüroo SOM. Sears Tower Chicagos . 1970-1974. (all)
William van Alen . Chrysler Building New Yorkis . 1928-1930. (üleval) Funktsionalism Juba juugendarhitektuuris oli proovitud hooneid kujundada nende otstarbest lähtuvalt, funktsionalism teostas seda põhimõtet raudse järjekindlusega Hoone välimus ja sisemus peavad rõhutama selle funktsiooni, kõigest tarbetust tuleb loobuda põhitõde: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus Laszlo Moholy- Nagy (1895-1946) Rõdud Bauhausi hoonel.
Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919. aastal Saksamaal asutatud kunstikoolil "Bauhaus" Kooli rajaja, andeka arhitekti Walter Gropiuse (1883-1969) kavandatud "Bauhausi" hoonekompleks Dessaus on üks modernistliku arhitektuuri tähtteoseid. Kooli viimasest direktorist, Ludwig Mies van der Rohest (1886-1969) sai samuti üks funktsionalismi suurkujusid Walter Gropius (1883-1969). Bauhausi hoone Dessaus, Saksamaal. 1919-1925. "Bauhausi" tegevus oli ainulaadne, koolis justkui kadusid piirid eri kunstiliikide vahel Põhirõhk pandi inimese kogu elukeskkonna kujustamisele, mitte ainult selle üksikutele külgedele Õpetajateks olid andekad kunstnikud, nagu näiteks Laszlo Moholy-Nagy, Vassili Kandinsky ja Paul Klee Kool suleti küll 1933. aastal natside poolt, kuid selle mõju on jääv. Le Corbusier (1887-1865) Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte, sveitslane Pidas funktsionalistlike põhimõtete kõrval oluliseks ka hoonete vormi-ilu Tema loodud hooned on äärmiselt lakoonilise, kuid efektse vormiga Sageli kasutas ta lindina üle terve fassaadi ulatuvaid aknaid ja toetas terve hoone sammastele Le Corbusier ise nimetas oma loomelaadi purismiks, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast purus - puhas Purismi eesmärgiks on kunst , mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid -vormid. Tantsija . 1932. Notre Dame du Haut ' kabel Ronchampis . 1955. (all)
Le Corbusier. ÜRO peakorter New Yorkis. lõpetatud 1953. (üleval) Frank Lloyd Wrighti (1889- 1959 ) Tema loodud eramud on hästi liigendatud, et kõik ruumid saaksid ühevõrra valgust ja õhku Sulanduvad ümbritsevasse keskkonda Wright ise armastas ehitisi võrrelda elavate olenditega, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsev keskkond, kliima, maapinna reljeef jms Fallingwater . Maja kose kohal. Guggenheimi 1934-1948. Ohio, USA. muuseumi interjöör. 1956-1959. Sarnastest põhimõtetest lähtus ka soomlane Alvar Aalto (1898-1976), kelle projekteeritud ehitisi leidub ka Eestis.
Sanatoorium Paimios. 1929-1932. Pier Luigi Nervi ( 1891 -1979)
On loonud tohutuid spordi ja näitusehalle katvaid kupleid, mille betoonikihi paksus on sageli vaid mõni sentimeeter Kupli tugevuse saavutas ta profileerimisega, mille tulemus ütlemata kunstipärane välja näeb Samasse valkonda kuulub ka Müncheni olümpiastaadioni telkkatus. Arhitektibüroo Günther Behnisch & Co. Müncheni Olümpiastaadion. 1972. Modernistlik arhitektuur muutis tunduvalt linnade planeerimise põhimõtteid Elamute hajusam paigutus , rohkem loodust, transpordi ja teeninduse läbimõeldus - iseenesest ilusad põhimõtted ja õige kasutamise korral vägagi mõjusad Paraku kipub üdini modernistlik arhitektuur sageli olema kõle ja ahistav - igale eestlasele peaks Lasnamäe tuttav mõiste olema.