11 klass, sfäärid, maa energiasüsteem, maa teke ja areng (3)

Süsteem - Omavahel seotud objektide kogum
Sfäärid – kihid
Süsteemid võivad olla avatud (maa) või suletud ning staatiline (paigal seisev muutumatu) ja dünaamiline (muutuv).
Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on maa aga avatud süsteem.
Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid.
Litosfäär – maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. 50-200km, litosfääris toimuvad muutused on aeglased.
Pedosfäär ehk mullastik – hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini.
Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere. Järvede, jõgede, soode , mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris.
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal kõrgust 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi.
Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine , ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfääri ruumala on 105-106 km3.
Maakera võib tervikuna käsitleda ka kui ökosüsteemina.
Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust.
Potentsiaalne energia – energia mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn )
Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud tööd – s.t keha kokkusurumise või venitamise – mõju kehasse salvestunud energia ( joonlaua painutamine , vedru venitamine )
Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. See võib esineda kulgliikumise-, pöörleis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest ( veerev kivirahn, voolav vesi )
Keemiline energia- mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia ( tuumaelektri jaamas , tähtedes ja päikeses)
Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. (maapinna soojenemine ja veekogu soojenemine ja jahtumine)
Laineenergia – on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast (tõusu-mõõnalained)
Maakera energiabilanss – Maa süsteemi sisenev energia on peamiselt päikeseenergia, mis jõuab maa pinnale lühilainelise valguskiirena.
Inimese energiatarve – energiat saadakse toidust.
Suur pauk – 12-15 miljardit a. tagasi. Maakoore tardumine 4.5 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteemi teke 4.6 miljardit a. tagasi.
Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest tolmust.
Arhaikum

• Meteoriidisajud
  
• Maakoore tardumine
  
• Maa teke
  

Proterosoikum

• Käsnad
  
• Hulkraksed loomad
  
• Hapnikusisalduse kasv
  

Silur

• Korallid
  
• Algelised kalad
  
• Maismaa asustamine
  

Ordoviitium

• Sammalloomad, molluskid , triloiidid
  
• Mandrijäätumine – mitmete liikide väljasuremine
  

Kambbrium

• Elu meres
  
• Trilobiidid, molluskid
  

Perm

• Luukalad , kahepaiksed
  
• Pangea hiidmanner
  
• Ajaloo suurim väljasuremine
  

Karbon

• Osjad , kollad, sõnajalad
  
• Kivisöelademed
  
• Putukad, roomajate ilmumine
  

Devon

• Kalad, molluskid
  
• Kaladest arenesid neljajalgsed
  

Kriit

• Õistaimed
  
• Suurte roomajate kõrgaeg
  
• Dinosauruste väljasuremine
  

Juura

• Sõnajalad
  
• Suur roomajate mitmekesisus
  
• Linnud , krokodillid, kilpkonnad
  

Friias

• Okas- ja hõlmikpuud
  
• Hiidsisalike ja sauruste ilmumine
  

Kvaternaar

• Perekond Homo
  
• Välja surid mammut ja mõõkhambuline tiiger
  

Neogeen

• Maod , laululinnud, konnad , rotid, hiired, rohttaimed
  

Paleogeen

• Imetajate kiire arend
  
• Kiskjad , kabjalised, londilised, närilised, lovalised.