1936-Berliin 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1896 1900 1904 23.I taliolümpiamängud toimusid: Londonis Chamonixis Garmisch-Partenkirchenis 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse läbi alates aastast: 1928 1932 1936 25. Vanimate pidulike OM traditsiooni algatajaks Inglismaal William Penny Brooks Richard Chandler Robert Dover 26. olümpiatõotus anti esmakordselt aastal 1920 Ateena OM Antverpeni OM Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928 Antverpeni OM Amsterdami OM Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas: Võimlemine ja tennis Tennis ja golf Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli Cambridge’i ülikool Sandhurst’i Sõjaväeakademia Rugby kolledž 36
Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse-Lautrec, Gauguin, Cezanne jt.Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles'isse. Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata teatavasti head jahu - kooselu lõppes tigeda riiuga, millele järgnenud aasta veetis van Gogh vabatahtlikult vaimuhaiglas
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10
Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi, Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning mahub ülemaailmses pingereas 20 parema hulka. Järgmise aasta Tour de France'il antakse kolmanda etapi start Antverpenis, kuid sellega Belgia linna ambitsioonid ei piirdu. Antverpen soovib 2020. aastal, kui möödub 100 aastat suveolümpia korraldamisest, võõrustada rattamaailma suurima võistluse algust. Aasia sadamad Vitino on naftasadam Venemaal Murmanski oblastis Kandalaksa rajoonis. Sadam
u.15251569 Pieter Brueghel vanem Aigo & Rasmus 11.B Biograafia Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Võeti vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Brueghel läks Itaaliasse ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. Mõned aastad hiljem saabus ta tagasi kodumaale ja 10 aastat hiljem asus elama Brüsselisse. Abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Biograafia Kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Itaalia klassilist kunst Maetud Brüsselisse
Pieter Brueghel vanemat võib pidada Madalmaade 16. sajandi suurimaks renessansikunstnikuks. Ta sündis Bredas Brabanti hertsogkonnas, praeguses Hollandis. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikunstnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Coecke van Aelst oli juhtiv Antverpeni seinavaipade ja klaasi kunstnik, arhitekt, skulptor ja disainer . Brueghel läks Itaaliasse 1551 või 1552 ja lõpetas seal paljud oma maalitud teosed, millel oli kujutatud maastikku. 1553 saabus ta tagasi kodumaale Antverpenisse ja kümme aastat hiljem asus elama Brüsselisse. 1563 abiellus van Aelsti tütre Maykeniga. Bruegeli hüüdnimi on "Talupoegade Brueghel", sest ta armastas eriti kujutada talupoegade elu. Ka piiblist laenatud teemad esinevad tegelikult kujutistena tolle aja
lihtsatest esemetest. Oma eluajal polnud ta edukas, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Tal oli veel kaks venda ja kolm õde. 1886. aastal õppis Antverpeni Kunstiakadeemias. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Pärast seda oli tal põhjus kunstnikuks hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890
Pieter bruegHel Pieter Bruegel vanem sündis 1525. aastal ja suri -9. septembril 1569. Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on
kujutada reaalsust loomulikumana • Maalikunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma aga peamine eesmärk oli inimeste hingeelu avastamine • Üks esimesi suurmeister oli Põhja-Madalmaades Jan Van Eyck • Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna
koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis
· PATINIR maastikumaalija. Kujutas fantastilisi kaljusid ja võimsaid metsi. "PÜHA HIERONYMUS MAASTIKUS" · PIETER BRUEGHEL VANEM olustikumaalija. Kujutas inimeste armetust ja tühisust, kuid ometi tunneb neile kaasa ja muretseb nende pärast. "MAASTIK IKAROSE KUKKUMISEGA" kangelane kukub vette, aga keegi ei pane seda tähele. "JAHIMEHED LUMES" üks maal aastaaegade tsüklist. "PIMEDAD" vaimne pimedus. · Skulptuur ja arhitektuur CORNELIS FLORIS Antverpeni raekoja, mis on segastiilis (renessanss ja barokk), autoriks, keeruka ornamendistiili looja (Florise stiil), muster KARTUSS meenutab kõrva.
Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage'is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli. Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse- Lautrec, Gauguin, Cezanne jt. Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles'isse. Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata teatavasti head jahu - kooselu lõppes tigeda riiuga, millele järgnenud aasta veetis van Gogh vabatahtlikult vaimuhaiglas. Ravi osutus tulutuks ja ta
korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES
ja tutvustades pidevas vaesuses. 1879. aastal hakkas tema huvi religiooni vastu taanduma ning ta alustas jälle maalimist. 1880. aastat peetakse tema elu pöördepunktiks, sel aastal hakkas ta jälle intensiivsemalt maalimisega tegelema. Sel ajal maalis ta hulgaliselt söekaevureid. Aastatel 1881 1886 kohtus Vincent paljude maalikunstnikega ning asus katsetama vesi- ja õlivärve. 1885. aastal valmis tema esimene suurepärane töö "Söekaevurid". 1886. aastal õppis ta Antverpeni Kunstiakadeemias. Kahe aasta pärast sai ta lähemalt tuttavaks Gaughin´iga, kellega plaanis koos tööle hakata, nagu hiljem selgus, olid nende kahe mehe vaated kunstile üsna erinevad. Ühel päeval viis Gaughin Vincenti kunsti üle vaieldes endast nii välja, et viimane lõikas ära oma vasaku kõrvalesta. Vincent viidi haiglasse, kuid peale seda oli ta psüühiliselt väga ebastabiilne. Vaatamata läbielatule ta seisund paranes ning ta alustas taas maalimist
Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 5.46 7.90 1.40 56,0 22,0 27.52 diskv. 30.40 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520.
Neil oleks nagu valus. kukkumisega" ja eriti maalis Maailil ,,Maastik Ikarose kukkumisega" on ,,Pimedad"? samuti näha tema kurba vaadet elule, kuidas Ikaros on mäelt alla vette kukkunud. See maal on ka tumedates ja tuhmides toonides. 9. Kes oli tuntuim arhitekt Tundub arhidekt oli Cornelis Floris. Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12
Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia Toimuvad alati olümpialinnas kindlate protseduurireeglite alusel Avatseremoonia ei tohi aset leida rohkem kui päev enne olümpiavõistluste algust Lõputseremoonia aga toimub mängude viimasel päeval pärast kõigi võistluste lõppemist Olümpiamängud kuulutab avatuks võõrustava maa riigipea, lõppenuks aga ROK-i president
(teoseid : ,,Maastik Ikarose kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil: · Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused · Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U
PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16
ja kurat”, “ninasarvik”, “Aadam ja Eeva”, imelikud pildid ❖ HANS HOLBEIN - “Henry VIII portree”, “Cleve Anna”, portreed Madalmaade ja Eesti kunst. 16. sajand ❖ Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine ❖ Loodus, esemed ja inimesed ❖ PIETER BRUEGHEL vanem - “Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, “Pimedad”, “Talupoja pulm” ❖ FLORIS - Antverpeni raekorda ❖ Eestis : ➢ ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument ➢ SITTOW Prantsuse kunst. 16. sajand. ❖ kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused ❖ Loire’i oru lossid ❖ BLOIS’ loss ❖ Chambord ❖ Louvre’i loss ❖ GOUJON - “Süütute kaevul” ❖ Hauamonumendid, ❖ PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega” ❖ PORTREEKUNST.
Tema esimene võistlus toimus Riias 1911. aastal, kus vaevalt 16 aastane Alfred võitis kergkaalus kõik vastased, purustades seejuures rea Venemaa rekordeid. Peagi oli ta juba kogu Venemaa meister. 1914 siirdus Alfred Neuland Peterburi, kus olid harjutusvõimalused ja lootus eluolu parandada. Tugeva tagasilöögi sportlaskarjäärile andsid Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud keerulised sündmused. 1917 kolis pere Riiast Valka. Kõik kolm venda läksid Vabadussõtta. 1920. aasta Antverpeni olümpiamängude eel alustas Neuland ettevalmistust Tallinnas Tondi kasarmutes, kuhu noor vabariik oma paremad sportlased sõjaväe spordikursustele oli koondanud. Soov olümpiale pääseda oli nii suur, et kui tõstmist teati esialgu olümpiakavas mitte olevat, pidas mees plaani juba mõnel muul alal kaasa lüüa. Õnneks olukord lahenes, tõstmine võeti programmi, Neuland sõitis olümpiale ja võttis sealt võidu. Neuland oli esimene eestlasest olümpiavõitja
Elu viimasel aastakümnel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistvad toonid mõjuvad emailpinnana. Kõige selle juures tuleb rõhutada, st Rubensi stiil ei muutumud nii teravalt nagu paljudel tema kaasaegsetel juba kahekümneviie aastase Rubensi töödes olitema meetod põhijoontes välja kujunenud. Maalides "Risti püstitamine" ja "Ristilt võttmine" Antverpeni katedraalis oli Rubens juba Itaalia mõjudest vabanenud ning esines täiesti küpes meistrina. Rubensi kohta võib öelda, et ta maalis kogu elu ühtainust, suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Rubens kujutab maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud
aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Fakte olümpiamängude kohta. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. · Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui meie esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esimene eestlasest olümpiavõitja. · 1924.a. Pariisi olümpial pälvis Neuland tõstmises keskkaalus hõbeda (mis oli väike pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga. · 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt
Antonio 5 Francesco Lucini, kes kulutas 12 aastat ja kasutas 5000 naela vaske, et toota plaate, graveeris erakordselt kvaliteetselt nagu on kalligraafia. [http://en.wikipedia.org/wiki/Dell %27Arcano_del_Mare] (10.10.2009) Theatrum Orbis Terrarum Theatrum Orbis Terrarum on esimene tõeline kaasaegne atlas, mille andis välja Abraham Ortelius. Abraham Ortelius (1527-1598), Antverpeni iseõppinud kartograaf ja kaardikirjastaja oli nooruses õppinud graveerimist ning kuulus 1547. aastast alates Antverpeni Püha Luuka graveerijate ja käsitööliste tsunfti. 1554. a. asus ta tööle antiikesemete ja vanade kaartide ärisse. Koos tutvumisega Gerhard Mercatoriga hakkas Ortelius 1560. a. alates üha enam huvituma geograafiast ja kartograafiast. 1570. a. andis ta välja maailma esimese atlase
loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K.Floris Antverpeni raekoda tiibade üksikud osasid liigendasid pilastrid (4kandilised poolsambad); keskmises osas kasutati kaart ja sammast vaheldumisi; Van Thienen Brüsseli raekoda, Antverpeni gildimaja Inglismaa: gooti püsis kaua, reness. tagasihoidlik; reness. maju peaaegu polnud - Ollaton Hall (Thorpe proj.) Hispaania: levis nn. platerskne stiil (kullassepa stiil); isel. hilis-gooti, vara-reness. ja mauri elementide segu; Escoriali loss (arh
LOODUSVARAD Ehitusmaterjalid Kvartsliiv Erinevad karbonaadid SISEVEEKOGUD Jõed: Meuse (Maas) 925 km, Ida Belgias Schelde 350 km, Lääne Belgia Sambre 193 km, Lõuna Belgia Järved: Donkmeer 86 ha Tehisjärved: Grand Large, Bütgenbach, Robertville, Virelles, Warfaaz Kanalid: Alberti (ühendab Antwerpeni ja Lièget, Maasi ja Schelde jõge) Charleroi (ühendab Antverpeni, Charleroi ja Brüsselit) PINNAMOOD Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa, vaheldusrikas Belgia jaguneb: Alam , Kesk ja Kõrg Belgia Alam Belgia: riigi põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, keskeltläbi 50 m üle merepinna Kesk Belgia: riigi kesk osa, viljakate, lössil tekkinud muldadega künklik madalik, 80 180 m üle merepinna
rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus. Soomes on ka veel rida lihtsaid maakirikuid. Eestis on palju gooti kirikuid nii linnades kui maal. Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. II Skulptuur Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi
,,Õhtumaa ime". Ilmalikest hoonetest kindlustatud linnused, mis olid ümbritsetud võimsa ringmüüriga, milles olid ümmargused/neljakandilised tornid. Müüri osas kaitsekäik. Linnuse kõige tähtsam osa oli peator donjon. Kodanlikust arhitektuurist avalikud hooned, raekojad, kohtupaleed, linnakodanike elamud. Ilusaimaks peetakse Jacques Caluri maja. · Madalmaad Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud. Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda. · Inglismaa tõuget Prantsuse stiilist. Teerajajaks de Sans, kes tegi esimese gooti stiilis hoone Cantebury katedraali. Eristatakse erinevaid perioode: 1) Early-English pikaks venitatud põhiplaan, madalad nelitistornid, teravad kaared, sageli kooriruumi keskel eraldi Maarja kabel (Lady Chapel). Soulspery ja Lincolmi katedraal. 2) Dekoreeritud stiil toredus, rikkalikkus, lamedad kaared. Yorki, Exeteri katedraal.
b) hoidusid ranna lähedale c) orienteerusid nn. Päikesekivi järgi 4. Mis oli Päikesekivi? a) tükike päikesest b) soojust ja valgust kiirgav kuldkollane kivike c) kristall, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta 5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad? a) kuningatele b) kogukonnale c) kõigi omand 6. Mida tähendab laeva mehitamine? a) ehitamine b) meeskonnaga varustamine c) sõidukindluse katsetamine 7. Missuguseid teid pidi jõudsid viikingid Antverpeni? a) merd mööda b) suuri kaubateid pidi mööda maismaad c) jõgesid mööda 8. Suurim Euroopa ääreala, mille viikingid asustasid, oli: a) Iirimaa b) Inglismaa c) Island 3.ÜLESANNE Elu maal õp lk 52 68 JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND. Tee tabel (kaks lahtrit): Koormise liik Milles seisnes? Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust.
ohtu. ,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.
14. SAKSA KUNST 15.-16. SAJANDIL 7. Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva 1. Mis eristab põhimõtteliselt puulõiget ja vasegravüüri? ehitise ta kavandas? Vasegravüür võimaldab peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade Cornelis Floris, Antverpeni raekoda. trükkimist. 8. Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust 2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? tunda? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna Michel Sittow Saksamaa. 9. Kust oli pärist Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta 3
alla 19- aastasele kunstnikule oli omistatud. Van Dyck töötas Rubensi abilisena kuni 1620. aastani. Rubens soovitas tal minna Itaaliasse ning jätkata oma harimist, õppides sealsetelt meistritelt. Kahekümne ühe aastasena oli ta saavutanud küpsuse , mis võimaldas iseseisvalt töötada. 1620. aastal sõitis van Dyck, Buckinghami hertsogi vanna õhutusel, esimest korda Inglismaale. Seal töötas ta James I õuemaalijana. Ent isa surm tõi ta 1623. aastal tagasi Antverpeni. Peale isa matuseid otsustas ta viivitamatult Itaaliasse sõita nagu Rubens oli soovitanud. Itaaliasse peatus ta peamiselt Genovas. Seal viibides uuris ja jäljendas ta Veneetsia meistreid Tinterettot, Veroneset ja ennekõike oma suurimat inspiratsiooniallikat Tiziani. Tutvumine Tiziani töödega avaldas suurt mõju tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel. Elatist teenis van Dyck enamasti portreede maalimisega, mis panid aluse tema kuulsuseleportreemaalijana.
maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni ,,Pimedates", kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus. 1Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas? Cornelis Floris, kelle peateos on Antverpeni raekoda, mille renessansliku fassaadi keskel on kõrge viil. 1Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? Michel Sittow 1Kust oli pärit Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta peateosed. Hollandist. Pontus De la Gardie hauamonument ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. 1Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Mustpeade maja fassaadi viilu servas on kõverjooni ja väikeseid voluute, fassaadil aga vapid ja reljeefid. 16
,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. 1 ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis
Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudes. Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936
aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid Olümpiarituaalid lisavad olümpiamängudele erilist pidulikkust ja tseremoniaalsust. Olümpialiikumisega kaasneb terve rida olulisi traditsioone, olümpiarituaale, mis eristavad olümpiamänge tavapärastest tiitlivõistlustest, lisades neile erilist pidulikkust ning tseremoniaalsust. Just olümpiarituaalid toovad välja kaasaegsete olümpiamängude sideme antiikmängudega.
1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna
1890. aastal pälvis Gebhardt Saksamaa aumärgi Pour le Mérite rahuklassi. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna
Selle tõttu laostusid ja kadusid Belgia külad ja inimesed läksid elama ning tööle suurtesse linnadesse.1880- ndate vallutatakse ja koloniseeritakse suuri alasid Kesk-Aafrikas, moodustub niinimetatud Belgia Kongo. Need sündmused soodustasid Belgia muutumist imperialistlikuks riigiks. Paari aasta jooksul teiseneb kogu maa tundmatuseni. Tüüpiliseks maastikupildiks said tööstusrajoonid. Kogu elu oli nüüdsest peale koondunud kaevanduste ümber, ning brüsseli ja Antverpeni taolistesse suurtesse tööstus- ja sadamalinnadesse. Noor Belgia kirjanus, mis arenes tihedas kontaktis prantsuse kirjandusega, oli peamiselt prantsuskeelne, mille põhjuseks oli ajalooliselt väljakujunenud vaimusugulus. Tõstamaa Keskkool 3 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maurice Maeterlincki elulugu
sadade kilomeetrite pikkusele maanteele katkematu inimkett. Tõsi, esines ka üksikuid katkestusi, kuhu liiklusummikute tõttu inimesed ei jõudnudki. Aga nemadki leidsid oma koha selles suures inimketis, tehes vajaduse korral ka teise keti. Mitmel pool oldi üksteisest kuulde- või nägemiskaugusel. Inimketi kogupikkuseks kujunes 620 kilomeetrit ja see on võrdlusena ligikaudu samapalju kui vahemaa näiteks Moskvast Peterburi, Kopenhaagenist Varssavisse, Berliinist Antverpeni, Pariisist Liverpooli, vahemaa Los Angeles ja San Fransoisco vahel jne. 6
kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud Firenzes Uffizi galeriis), muuhulgas XV-XVI sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antverpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemiate liige. Eestit külastades kasutas Gebhardt sageli modellidena kohalikke talupoegi. Tema juures õppisid mitmed Eesti kunstnikud, näiteks Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud, samuti baltisakslane Rudolf von zur Mühlen. Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (27. oktoober 1824 Prangli küla 20. oktoober 1902 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik. Kunstialase hariduse sai ta oma isalt, August Matthias Hagenilt
15.Saksa kehalise kasvatuse süsteem taotles 35.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: noorsoo: · 1908 · Harmoonilist kehalist arendamist · 1924 · Ettevalmistamist võistlussporiks · 1936 · Ettevalmistamist maailma vallutamiseks 36.Olümpiatõotus anti esmakordselt · Ateena OM 16.uusaja agluseks loetakse aastat: · Antverpeni OM · 1343 · Berliini OM · 1640 · 1917 37.Olümpiatuli põles esmakordselt · Antverpeni OM 17.Uusaega iseloomustavaks märksõnaks on · Amsterdami OM · Monarhism · Berliini OM · Parlamentarism · anarhism 38.OM toimumise koht ja aeg:
Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. 2 http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802 4 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel. Eesti päritolu sportlasi on ajalugu pillutanud üle maailma ning sundinud võistlema mitmete maade lipu all. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi
Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek" MANERISM(EL GRECO) Madalmaad JAN VAN EYCK ,,Arnolfini kihlus" ja ,,Genti altar" BOSCH ,,Lõbude aed" BRUGHEL ,,Ikaros". Kronborgi loss Taanis. FLORIS Antverpeni raekoda Prantsusmaa Loire´i oru lossid. Chambrod. Louvre´i loss Pariisis. PILON ,,Diana hirvega". Portreekunst. Hauamonumendid; mööbel; jt. Saksamaa Graafika. DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil"
7 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk16) 8 Valeri Maksimov (2009) „Võrkpalli lugemik Eesti võrkpall 1919-2008“, Tallinn, Printon (lk17) 9 http://www.evf.ee/?id=77 (16.10.2010) 7 3. Olümpiavõrkpallist räägitakse juba 1920-ndatel Valmistuti Antverpeni olümpiamängudeks 1920. Võrkpallist olümpiaalana tehti juttu 1922. aastal USA esindajate poolt, kuid potensiaalsete osavõtjate vähesuse tõttu ettepanekutest kaugemale ei jõutud.10 Tollal oli kindlasti huvi võrkpalli vastu tohutult suur, oli juba esimesi märke tippmängijatest ja veel rohkem harrastajatest. Pealtvaatajate hulk kasvas. Olümpiakavva lülitati võrkpall esmakordselt 1964. aastal Tokios, kuigi Olümpialaks tunnistati võrkpall juba hulgaliselt varem 1957
alistas Vizcaya (kahe Baskimaa klubi koondis) FC Barcelona. Samal turniiril oli kahe hilisema suurklubi esimene kohtumine, kus Barcelona alistas Madrid FC (Real) 3:1. 1928 sügisel alustati kümne klubi osavõtul meistrivõistlusi. Mängima pääsesid klubid, kes veerandsajandi jooksul võitnud Copa del Rey või jõudnud finaali. Esimeseks meistriks tuli Barcelona. Alustanutest kolm Real Madrid, Barcelona ja Bilbao Athletic pole kunagi kõrgliigast välja langenud. Esimene turniir Antverpeni olümpial 1920 tõi Hispaania koondisele hõbemedali, kuid seda imelikul kombel. Hispaania kaotas veerandfinaalis Belgiale 1:3, kuid võitis lohutusturniiri ja pidanuks saama 5. koha. Kuid finaalis 0:2 Belgiale kaotanud Tsehhoslovakkia protestis ja meeskond diskvalifitseeriti. Korraldati lisaturniir kahele medalile, kuid üks poolfinalist, Prantsusmaa, oli koju sõitnud. Hispaania alistas teise poolfinalisti Hollandi 3:1 ja sai hõbeda, Holland pronksi.
4. ODAVISE EESTIS 4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta.
,,Pimedad" 1568 vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus. ,,Talupoja pulm", ,,Madalmaade vanasõnad", ,,Laste mäng", ,,Laiskademaa", aastaaegadeseeria. SKULPTUUR MADALMAADES - kuni 16. sajndini valitses gooti stiil - tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid. ARHITEKTUUR MADALMAADES - renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega; - parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid. 6 SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas
1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6
olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel
annaabi.ee 
