Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RENESSANSSIAJA KUNST (SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS) (0)

1 Hindamata
Punktid
RENESSANSS
Karmen Rebane
Iseloomustus ja etapid

Linnakultuuri edenemine Itaalias, 

Vastandumine keskajale, 

Antiigi tundmaõppimine, 

Humanism, 

Renessanslik moraal ,

Ristiusu kirik ja uuspaganlus, 

Uusplatonism ja jumalikud reeglid, 

Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, 

14. sajand- eelrenessanss,

15. sajand- vararenessanss, 

16. sajand- kõrgrenessanss
Itaalia arhitektuur . 15. sajand.

Kunstikeskuseks oli Firenze,

FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste 
Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel

Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid”

Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade 
funktsioone, horisontaalne suund 

LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus 
rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne.
Itaalia skulptuur . 15. sajand

LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana 
testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi 

DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. 
“Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata 
ratsamonument. 

ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas , jõle naiselik), Colleoni 
ratsamonument. 

Ilmalik portreekunst

Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti

Medalikunst

Putod
Itaalia maalikunst . 15. sajand

Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike 
sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat.

Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid .

Tähtsaim keskus oli Fierenze.

Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440)

MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus

PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus. Freskod Rimini ja Arezzo 
kirikutes

SANDRO BOTICELLI - 15. sajandi II poole Fierenze kuulsaim kuntsnik. “Veenuse sünd”, 
“Kevad”
Kõrgrenessansi arhitektuur. 

Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitmine ehitise üldmuljesse

BRAMANTE - Tempietto, Rooma Peetri kirik- jäi Bramante surma tõttu esialgu pooleli

MICHELANGELO - Jätkas Bramante tööd, muutis veits jne 
Kunst Itaalias 16. sajandil.

Kunstielu uueks keskuseks Rooma

Kõrgrenessanss

Kunstniku isiku tähtsuse tõus
Leonardo da Vinci (1452-1519)

“Madonna kaljukoopas”

“Püha õhtusöömaaeg”

“Mona Lisa” - esimene psühholoogiline maal
Raffael

Ateena kool”

“Sixtuse madonna”
Michelangelo 

Veits gei on okei 

Taavet - sitaks hot, 5.5 meetrit, hingeline, võimekas

Pieta

Surev ori (peika goals) 

Sixtuse kabeli lagi ja altarisein- Motiivid Piiblist, väga detailne , veits geine jälle, dramaatiline

Medici hauamonument - see kus jõle koledad boobsid on “naisele”

MEDICITE HAUAKABEL FIERENZES
Maalikunst Veneetsias

GIRGIONE - “Magav Veenus ”, “Äike”

TIZIAN - “Maarja taevaminek”, “Urbino Venus ”, “Maksuraha”, “Karl V”

PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas
Manerism Itaalias

Eemaldumine renessansi ideaalidest

Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus

PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna”

TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg”

EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek”

CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus

benvenuto cellini - Perseus
Madalmaade kunst . 15. sajand

Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid 
võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks 
eesmärgiks. 

Tahvelmaalid

Õlivärvid

JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar , “Kantsler Rolini madonna”

HIERONYMUS BOSCH - “Eedeni aed” - kolmeosaline, “Kadunud poeg”, ja igast imelik 
stuff

WEYDEN - “Kristuse ristilt võtmine”
Saksa kunst. 15. - 16. sajand 

Trükigraafika - puulõige, vasegrafüür

MATTHIAS GRÜNEWALD - Isenheimi altar, “Kristus ristil” 

ALBRECHT DÜRER - puulõikesarjad, Kristuse kannatuslugu, Maarja elu, “Rüütel, surm 
ja kurat”, “ninasarvik”, “ Aadam ja Eeva ”, imelikud pildid

HANS HOLBEIN - “ Henry VIII portree”, “Cleve Anna”, portreed
Madalmaade ja Eesti kunst. 16. sajand

Ei tellitud enam väga kunsti, piltide hävitamine

Loodus, esemed ja inimesed

PIETER BRUEGHEL vanem - “ Maastik Ikarose kuukumisega”, “Jahimehed lumes, 
“Pimedad”, “Talupoja pulm”

FLORIS - Antverpeni raekorda

Eestis :

ARENT PASSER - Mustpeade maja, De la Gardie hauamonument

SITTOW
Prantsuse kunst. 16. sajand.

kuninga, suuradlike ja õukonna tellimused

Loire’i oru lossid

BLOIS’ loss

Chambord

Louvre’i loss

GOUJON - “Süütute kaevul”

Hauamonumendid, 

PILON- hauamonumendid, “Diana hirvega”

PORTREEKUNST.
Vasakule Paremale
RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #1 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #2 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #3 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #4 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #5 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #6 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #7 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #8 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #9 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #10 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #11 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #12 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #13 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #14 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #15 RENESSANSSIAJA KUNST-SUURETOSED JA ÜLDISELOOMUSTUS #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karmen263 Õppematerjali autor
Renessanssiaja põhilised hiigelseosed ja kirjeldused. 15. sajand - Itaalia arhitektuur, Itaalia skulptuur, Itaalia maalikunst. Kõrgrenessanss - Kunst Itaalias, da Vinci, Michelangelo, Raffael. Manerism, Madalmaade kunst, Saksa kunst, Prantsusmaa kunst, Eesti kunst

Sarnased õppematerjalid

Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu
Kokkuvõte renessansist
1
doc

Kokkuvõte renessansist

1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ­ ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata

Kunstiajalugu
Renessanss
7
doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu
Konspekt
22
pdf

Konspekt

Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu
Renesanss
4
doc

Renesanss

kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer ­ kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele ­ tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio ­ vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata
Kunstiajaloo konspekt
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime ­ Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine

Ameerika vähemusrahvad
Kunsti ajalugu
9
docx

Kunsti ajalugu

· Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse värvilise keraamika ja puunikerdustega. · Oluliseimad kiviehitised olid müürid. Tuntuim on Suur Hiina müür.

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun