V. Van Gogh (1)

Vincent Van Gogh
Sisukord.

• Elulugu
  
• Huvitavat
  
• Töödest
  

Elulugu
Wikipedia:
Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde.
Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878– 1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma , sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega.
Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 –1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus.
Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö.
Postimees :
16 a. tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi.
Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879. aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage’is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli.
Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886. aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse -Lautrec, Gauguin , Cezanne jt.Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles’ isse . Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata teatavasti head jahu - kooselu lõppes tigeda riiuga, millele järgnenud aasta veetis van Gogh vabatahtlikult vaimuhaiglas. Ravi osutus tulutuks ja ta tulistasendale Auvers-sur-Oise´i külas sõnnikuhunniku taga kuuli rindu . Kunstnik ei surnud kohe,vaid alles päeva pärast, 29. juulil 1890. Ta oli 37-aastane ning müünud oma ohtrast loomingust vaid ühe pildi.
Huvitavat:

• Ta sai täpselt sama nime mis ta vend, kes sündis aasta varem, kuid kes sünnitusel suri.
  
• Kunstikaupmehe amet ei pakkunud rahuldust kuna ta ei suutnud müüa rämpsu väärtkunsti pähe.
  
• Ta ei saanud läbi oma tööandjatega kuna ta oli väga silmakirjalik ja läks nendega alati tülli.
  
• Peale kaupmeheametit pühendas end kunstile ja asus õppima Antverpeni Kunstiakadeemias... ka see ei kestnud kaua, ta läks ka õppejõududega tülli.
  
• Kolis koos Gauguiniga Arels´isse, kuna mõlemad olid kõvad kivid lõppes ka see kooselu tüliga.
  
• Maalikunstnikuna elatus ta kunstikaupmehest venna Theo toetusest ning rändas vaesena mööda Prantsusmaad.
  
• Kümne aasta jooksul lõi nn „piinatud geenius“ V. Van Gogh üle 1000 maali. Müüs neist aga vaid ühe.
  
• V. Van Gogh lõikas omal kõrva peast , ta oli vaimuhaige.
  
• Ta lõhkus palju oma töid ja joonistusi oma vaimuhaigushoogude tõttu.
  
• Oma haiguse tõttu viibis ta palju ajast haiglaravil.
  
• Tema haigust püüdsid diagnoosida 150 arsti. Need 150 arsti panid talle 30 erinevat diagnoosi.
  
• Peale oma kõrvamaha lõikamist tegi ta endast portree, „Autoportree lõigatud kõrvaga“
  
• Maalide teemad olid ülilihtsad, kasutas puhtaid värvilaike ja tumedat kontuuri.
  
• Kogu tema kunst mõjutatud raviasutustes viibimisest.
  
• Haiguse süvenedes nägi ta hallutsinatsioone ja ründas inimesi.
  
• Haigus süvendas tema värvi- ja valgusetaju mis tegi temast ka nii hea kunstniku.
  
• Tema maalimist iseloomustas paks värvikiht.
  
• Teda loetakse eksperssiivset tüüpi kunsti rajajaks.
  
• Kuigi ta tegi üle tuhande maali ja joonistuse avastati tema kunstianne alles pärast tema surma.
  
• Ta lasi endale 37-aastaselt kuuli rindu ja suri.
  
• Peale tema surma müüdi tema töö „Päevalilled“ juba 40-miljoni dollari eest.
  
• Tema maalid on väga kallid, ntks :
  

Portrait of Dr. Gachet e. Dr.Gacheti portree müüdi – 82,5 miljoni dollari eest
Portrait de l'Artiste sans Barbe müüdi – 71,5 miljoni dollari eest

• Need kaks tööd on kümne maailma kalleima müüdud maali seas.
  

Päevalilled – August 1888
Autoportree äralõigatud kõrvaga - 1888