Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
StinaOlen
Õppematerjali autor
Tiziani kuulsaimad tööd: "Taevane ja maine armastus"; "Flora"; "Tüdruk puuviljadega"; "Maksuraha".Tizian tegi ka häid portreepilte: "Paavst Paulus III portree" ja "Püha Sebastian". Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16
antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis. Aastaks 1418 oli kesklöövi ehitusega määratud ära ka tambuuri kandvate piilarite oktagonaalne paigutus, ent puudusid tehnilised lahendused kupli enese ehitamiseks. Olukorra lahendas Filippo Brunelleschi poolt pakutud ehituskava, inspireeritud nii gooti kivivõlvimis- kui ka rooma insenertehnikast (1. pilt)
– Panganduse teke. Itaalia pankadele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Nõnda hakkas Itaalia erinema ümberkaudsetest Euroopa maadest. Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. • Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid