Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alfred Neuland (1)

1 Hindamata
Punktid
Alfred Neuland
Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: „Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks.” Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise.
Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks, kuna eeskujudeks olid Venemaa meistrid ja rekordiomanikud. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atleetide hulgas oma kaalus esimeseks ja kõikide kaalude üldkokkuvõttes teiseks, purustades terve rea Venemaa rekordeid. Varsti tõusis ta ka Venemaa esivõistlustel parimate hulka.
Tema esimene võistlus toimus Riias 1911. aastal, kus vaevalt 16 – aastane Alfred võitis kergkaalus kõik vastased, purustades seejuures rea Venemaa rekordeid. Peagi oli ta juba kogu Venemaa meister.
1914 siirdus Alfred Neuland Peterburi, kus olid harjutusvõimalused ja lootus eluolu parandada. Tugeva tagasilöögi sportlaskarjäärile andsid Esimene maailmasõda ja sellele järgnenud keerulised sündmused. 1917 kolis pere Riiast Valka. Kõik kolm venda läksid Vabadussõtta.
1920. aasta Antverpeni olümpiamängude eel alustas Neuland ettevalmistust Tallinnas Tondi kasarmutes, kuhu noor vabariik oma paremad sportlased sõjaväe spordikursustele oli koondanud. Soov olümpiale pääseda oli nii suur, et kui tõstmist teati esialgu olümpiakavas mitte olevat, pidas mees plaani juba mõnel muul alal kaasa lüüa. Õnneks olukord lahenes, tõstmine võeti programmi, Neuland sõitis olümpiale ja võttis sealt võidu. Neuland oli esimene eestlasest olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo tulemusega 257,5 kilo. Belgia Louis Williquet sai hõbeda 17,5 kilo nõrgema tulemusega. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises.
Oma elu parimad aastad veetis Alfred Neuland Valgas. 1920 sukeldus seltsiellu, 1921 asutas Vabaduse 12 oma äri, kus kauples peamiselt kalaspordiriistade, aga ka muuga . Pangalaenuga ostis sõiduauto, millest sai takso . Tal olid alati läikima löödud kingad , korralikult puhastatud ülikond, ka oma kaupluse ja auto hoidis ta eeskujulikult korras. 1922 ta abiellus, perre sündis neli poega . Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit.
1924. aasta olümpiamängudel Pariisis sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo (kullast olla ta oma sõnul ilma jäänud vaid Prantsuse kohtunike süül, kes olla hakanud talle dikteerima, kuidas võib tõsta). Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Samal aastal valisid Eesti Spordilehe lugejad ta Eesti kõigi aegade parimate sportlaste pingereas auväärsele neljandale kohale.
Valgas loodud spordiklubis algasid tema juhtimisel tõstetreeningud, temast sai ka Kaitseliidu spordipealik ja maakonna spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini – kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus Velikije Luki all – rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus . 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor .
1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse.
Alfred Neuland suri 16. november 1996. aastal Tallinnas. Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas.
Allikad
http://www.artiklid.com/articles.php?art_id=36
http://www.eoa.org.ee/addons/ol_mpiateatmik_3.pdf
Alfred Neuland #1 Alfred Neuland #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lolwut Õppematerjali autor
referaat, kirjasuurus 12, allikad lisatud

Sarnased õppematerjalid

Alfred Neuland
10
ppt

Alfred Neuland

Alina Trussova 9b klass Alfred Neuland · Sündis 10. oktoobril 1895. a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil sangpommidega harjutama. Tema esimene võistlus toimus Riias, kus ta vaevalt võitis kergkaalus kõik vastased .

Ajalugu
Alfred Neuland
18
xls

Alfred Neuland

ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga. Isa sai katlakütja koha lauavabrikus, ema pesi sakste pesu. Kuidas ta aga sportima hakkas kirjuta oma jutustuses "Eesti Spordilehes" (nr.46 1926.a.) Vend Voldemar, kes oli vanem ja tegelenud veidi selle alaga

Kehaline kasvatus
Eesti olümpiavõitjate saavutused
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene

Kehaline kasvatus
Olümpiavõitjad
37
odp

Olümpiavõitjad

EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli

Kehaline kasvatus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Kommentaarid (1)

Sarkop666 profiilipilt
Sarkop666: tunub hea
20:34 27-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun