Vincent van Gogh (0)

Vincent van Gogh
Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853 Hollandi väikelinnas Groot Zundertis jõukal järjel vaimuliku perekonnas. Juba 16-aastaselt asus ta õpilasena tööle kunstikaupluses. Tõusuga ametiredelil muutusid ka tema töökohad: ta kolis Haagist Londonisse ja hiljem Pariisi.
Töö ei pakkunud van Goghile rahuldust, sest ta ei suutnud leppida kaupmehementaliteediga müüa rämpsu väärtkunsti pähe. Olles vahetanud mitu korda ametit, jäi ta 1879 . aastal pikemaks ajaks pidama Belgia kaevuritelinnas Borinage’is jutlustajana. Paraku ei kestnud seegi töö eriti kaua, sest ta polnud suuteline olema silmakirjalik ja läks tööandjatega tülli.
Seejärel otsustas van Gogh end maalikunstile pühendada. Vanusest hoolimata asus ta õppima Antverpeni Kunstiakadeemiasse, kus jätkusid konfliktid, sedapuhku õppejõududega. 1886 . aastal läks ta Pariisi, kus sõbrunes teiste mässumeelsete tunnustamata kunstnikega nagu Toulouse -Lautrec, Gauguin , Cezanne jt.
Kaks aastat hiljem kolis van Gogh koos Gauguiniga Arles’ isse . Mõlemad olid andekad, kuid kangekaelsed. Kaks kõva kivi aga ei jahvata teatavasti head jahu - kooselu lõppes tigeda riiuga, millele järgnenud aasta veetis van Gogh vabatahtlikult vaimuhaiglas. Ravi osutus tulutuks ja ta tulistas endale Auvers-sur-Oise´i külas sõnnikuhunniku taga kuuli rindu. Kunstnik ei surnud kohe, vaid alles päeva pärast, 29. juulil 1890. Ta oli 37-aastane ning müünud oma ohtrast loomingust vaid ühe pildi.
Vincent van Gogh on maalikunsti ekspressiivse suuna rajaja.Tema teoste meeleolu on rahutu , värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on ”Kartulisööjad,” ”Päevalilled,” ” Saapad ,” ”Tähisöö,” ” Kirik ,” ”Iirised,” ”Kohvikuterrass öösel” jpt.
Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust . Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse.
Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood. Nõnda hävitas ta mitmeid oma töid ja kord lõikas endal kõrva peast .
On täiesti võimalik, et sellised ajutormid olid iseloomult toksikoloogilist laadi . Van Gogh eelistas teistele napsidele absinti, mis hiljem stimuleeriva mõju tõttu keelustati . Tema eluajal uuriti mitmeid mitmikmõrvajuhtumeid, mille üheks ajendiks peeti rohket absindipruukimist.
Ühes vennale saadetud kirjas soovitab van Gogh enda avastatud surmkindlat uinumisvõimalust: enne magamaheitmist tuleb padjale tühjendada pudel kamprit. Selline ohjeldamatu stimulaatori ja rahusti kasutamine ei saanud lõppeda jälgi jätmata.
Van Goghi elu ja vaimse tervise kohta võib ju mõndagi arvata, kuid siiski on ta üks kõigi aegade geniaalsemaid kunstnikke.