Kunstiajalugu - Renesanss väljaspool Itaaliat (1)

Sarnased õppematerjalid

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* San Giorgio kirik - fassaadi keskosas poolsammastele toetuv kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid leonardo ja raffael 63-67 ✱ 15. saj. on Itaalia killustatud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism rikkusest ligi meelitatud Hispaania ja Prantsusmaa sõjakäigud ✱ kunstielu keskuseks saab Rooma (paavstid kutsuvad vaimuinimesi sinna hiilguse rõhutamiseks) Kõrgrenessanss ei ole vaid vararenessansi ideaalide teostamine vaid ka neist eemaldumine → uued rõhuasetused ja eesmärgid. kunstniku tähtsuse tõus; kunstnik kui looja (mitte ainult jumal), erineb tavainimesest → kunstniku inspiratsioon pärineb jumalalt

Kategoriseerimata

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu

Kommentaarid (1)