historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. · Võib kohata samuti paralleelvormi "antropoloogiline ajalugu" (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet "ajalooline etnoloogia". Mis on ajalooline antropoloogia? · Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. · Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. · Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine
Paula Johanna Rõuk Antropoloogide uurimismeetodid Antropoloogia on teadus, mille uurimismeetod, välitöö erineb suuresti loodusteaduste uurimismeetoditest. Uuringud laborites teostatakse kindlate reeglite järgi. Välitöö reeglid on siiski üsna subjektiivsed. Need lähtuvad erinevast olukorrast, ajast, inimestest ja veel paljudest pisiasjadest. Välitöö suurimaks erinevuseks laboriuuringutest ongi sõltuvus antropoloogi isiklikest väärtustest
aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi.
historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. • Võib kohata samuti paralleelvormi “antropoloogiline ajalugu” (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet “ajalooline etnoloogia”. Mis on ajalooline antropoloogia? • Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. • Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. • Antropoloogia vaatenurgast on AA ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu
Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad"
mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased
Religiooni vaadeldakse kultuuri ja võimu kontekstis. 8. sekularisatsioon ja uued usuliikumised Sekularisatsioon- religioon üha taandub, samas uued vaimsed liikumised (samas teaduslik maailmavaade, võimutsev). Vanad usundid kogu aeg olemas olevad, kristlus, islam jne. Uued usuliikumised- ei tulenenud enam ühestki teisest usust, olid täiesti uutmoodi Kristluse antropoloogia- viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud uurima (nt kuidas kristlased `rikuvad` pärismaalasi; võidujooks antropoloogide ja kristlaste vahel) 90ndatest- uus kristluse levik, vastand sekularisatsioonile. ,,Karismaatiline kristlus" intensiivse emotsionaalsusega, lihtsad kõned ja laulud. Tarbimisühiskonna kriitika on ideoloogia- kristlane peab saama tarbida nii palju kui kulub. Kõige rohkem levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
sajandil tänu praktilistele kaalutlustele: riikide huvi põlisrahvaste vastu, et neid oleks parem valitseda ja et neid oleks kergem allutada. (inglaste pehme kolonialismi vorm, et ära kasutada kohalikke ühiskonna mehanisme). Algas rakenduslikust motivatsioonist, mis sai lõpuks etnograafilise väljundi. Tänapäeva rakendus on teistmoodi- kogukonda uuritakse kogukonna rahva jaoks, asjade jaoks, mis on neile endale olulised ja praktilisi probleeme lahendada. Põlisrahvad ise aga kahtlevad antropoloogide vajaduses. Antropoloogide panus. Erinevus teiste teadlastega tuleneb uurimismeetoditest, kus luuakse tihedalt seotud situatsioon. Kogumisfaas on spetsiifiline. Emic-vaate rakendamise oskus, e osatakse vaadata kultuuri sisese pilguga. Baasmeetodid, mis loovad rakendusatropoloogiale omaära- kõiki gruppe, rahvaid ja inimesi käsitletakse võrdväärsena. Kõik need asjad kokku pannes loovad omapärase kimbu, millega minnakse edasi rakendusfaasi.
Seda nimetust kasutavad ka naabrid soome lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane' ja nende järgi teisedki rahvad. Laplased ise nimetavad endid sabme (saami), sabmelas, saamla, oma keelt sabme. Viimasel ajal on laplaste endanimetust hakatud nende kohta kasutama teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel. Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid probleeme, mille lahendamisel mitu antropoloogide ja keeleteadlaste põlvkonda on pead murdnud. Nende keelesugulus läänemeresoomlastega on väljaspool kahtlust. Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega. 2.Keel 2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
kaugemal. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5) 1.lihtsalt nendib fakti 2.palve: tehke aken lahti 3.etteheide: mis pole akend lahti tehtud 4.vihje: et keegi märkaks ja teeks lahti jne 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Tema arvates on kultuur ,,parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud". See on väga üldine. 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Interkulturaalne pädevus on kultuuriline teadlikus. Eesmärgiks on see, et interkultuuraalne pädevus muutuks loomulikuks. Oluline on õppide tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid, suurendada oma teadmisi teistest, õppida analüüsima vääritimõistmist ja neist õppida. Tänapäeval on interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. 9
1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks 3. küsimus Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja
hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt tähistas see vaid antud piirkonna usumehi. Praegusel ajal aga kasutatakse sõna laialt, tähistamaks sellega nii teadjamehi, posijaid kui ka nõidu ning just seetõttu on üles kerkinud teravaid vaidlusi termini tähenduse ja täpsuse kohta üldse. On oletatud, et sõna on tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja samaan on seega teadja
"). 4) Imestus (,,Ma oletasin, et siis on jahe."). 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? ,,Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud." (Arnold) Lähenemise probleemid: europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks), universalistlik (tervik üksikosadest tähtsam), evolutsionistlik, ,,madalat" ja ,,kõrget" kultuuri eraldav. 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1) ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." (Boas) 2) ,,Kultuur on tavaline." (Williams) See, mis on normaalne, iseenesestmõistetav. See, mida ei märka. 3) ,,Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks." (Kluckhohn) Hõlmab
1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne. Esimene tõeline antropoloogiline välitöö (kuigi mehed ei olnud antropoloogid). Tulemusena liiguti üleilmselt kohalikule (nt religioonilised paralleelid vs kindla kogukonna uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst
kohta. Ta töötas välja tasakaalustatud abstraktse kompositsiooni põhimõtted, mida püüdis ise rakendada. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13.detsembril 1944. aastal. Õpingud Lapsepõlves oli ta õppinud muusikat, 20-aastaselt astus aga Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal ja asus tööle Moskva Ülikooli. 1889. aastal oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist Vologdamaale, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad"
Miks ei ole juba aken lahti. Palve.. palun tehke aken lahti. 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? Raymond Williams (1921-1988): ,,kultuur on tavaline". Kultuur=inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Näide: USA lapsed peavad varakult iseseisvuma (eraldi toad jne). 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse kollektiivne programmeerimine. Kultuur on see, kuidas siin toimitakse. Kultuur on vaimne fenomen mis väljendub sümbolites. 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Sõnade tähendused (vrd ,,laud" ja ,,desk/"table", ,,kohtuotsus" ja ,,verdict/sentence", ,,fantastiline" ja ,,fantastic" jne jne reaalsus pole liigendatud iseenesest, vaid tähenduse kaudu).
a. Matthew Arnold: Parim, mida maailmas on öeldud ja mõeldud b. Sir Edward Byrnett Tylor: 'Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' c. Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? a. Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' b. Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c
" Kultuur peaks olema täiuse poole püüdlemine läbi ilu ja tarkuse. Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks) nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses kontekstis. 2. Mis on kultuur antropoloogide arvates (vrdl. Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju
võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Lähenemise probleemid: 1) liiga universalistlik 2) europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte võrdväärseteks, nt kohustuslikus kirjanduses puudub Jaapani, Aafrika jne kirjanike teosed. 3) loob liiga jäiga eristatuse ,,Kõrge" ja ,,Madala" kultuuri vahel 4) ei vaatle elatud kultuuri tervikuna autentses 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? 1)Boas: 'Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' 2)Williams: Kultuur on tavaline (Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) 3)Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks
Pole ju tõenäoline, et nad kõik vajasid päästmist. Repliik "Teie lapsel on kõht tühi, andke talle lisatoitu" on paraku populaarne ka UNICEFi beebisõbraliku haigla tiitli saanud paikades, mille personal peaks ju võitlema rinnapiima eest esireas. Hi-tech ürgnaised Kui beebid oskaksid rääkida, siis kui kauaks nad telliksid endale rinnapiima? Raamatus "Attachment Parenting" (autorid Katie Allison Granju ja Betsy Kennedy) kirjutatakse, et antropoloogide ja võrdlevate bioloogide tehtud uuringud näitavad, et inimlapse rinnast võõrutamise kõige loomulikum aeg jääb kahe ja poole aasta kanti. Kui mõelda, et kolmeaastane lutisõltlasest laps pole just harv nähtus, siis tõepoolest, imemisrefleks ja ka imemisvajadus on sinnani säilinud. Meie kultuuris võib aga tihti kuulda, et üle pooleteise aasta imetada on lausa perversne. Ent see on juba mõne teise artikli teema. Enne lapse sündi mõtisklesin, et kui ma hakkan imetama, kas ma siis
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet):"Kultuur (suure K-ga ja ainususes) on valitseva klassi kultuur"Kultuur suure tähega alati nähtav, ilmutab end Ministeeriumides, Ooperiteatrites, Muuseumides, UNESCOs. "Pealegi varitseb ta lakkamatult juhust, et allutada, kodustada ja standardiseerida mis tahes kultuurilisi moodustisi, mida vaid endale sobivaks toiduseks peab" 7. Mis on kultuur antropoloogide arvates (esitage kolm määratlust)? Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) (Kultuur on see, kuidas siin toimitakse). relativism Vrd Raymond Williams (1921-1988): `kultuur on tavaline'. 8. Mis on interkulturaalne pädevus? Suhtlevad mitte kultuurid omavahel, vaid inimesed kultuuride esindajad. Iga inimene arvukate erinevate kultuuride liige, samas pole ühegi poolt neist üheselt determineeritud. 9
on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas). Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga. Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Pindala 268 680 km², rahvaarv 3951307, rahvastikutihedus 14,7 in/km² KULTUUR Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri
käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis uuemal ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogid kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). On mitut viisi, kuidas AA mõista. Üldisemalt võiks eristada ajaloolaste ja antropoloogide käsitlust AA-st. Ajaloolase käsitlus Ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele.
piirangud ehk kitsendused keelavad teatavate omadustega pindvormid 3) identsuskitsendus ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest nad on genereeritud 4) markeerimiskitsendus näiteks: ,,Üks silp ei tohi olla kinnine", ,,Iga silp peab algama konsonandiga", ,,Kõnetaktid peavad olema binaarsed" 3. Suhtlusvõrgustiku analüüs Võrgustiku analüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. Eesmärk on leida vastus küsimusele, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Uurida inimese suhteis teiste inimestega, mis kaasab keelemuutusi. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Tugevalt seotud võrgustik on konservatiivne ega allu nii kergesti väljaspoolt võrgustikku tulenevatele mõjutustele
1999). Iseloomu kujunemise üle otsustades tuleb olulise tegurina arvestada inimese tervikpositsiooni, ei piisa üksiknähtuste väljanoppimisest, ei tule vaadelda ainult kehalisi aluseid, ainult miljööd või ainult kasvatust. Seega on ainult süvendatud enesetunnetamise kaudu võimalik kohesemalt käituda, seega saame edukamalt mõjutada ka teisi, eriti lapsi ja ära hoida, et nende arengut ei määraks pime saatus (Adler 1995). Erinevalt Franz Boasi ja teiste antropoloogide arvamusest on uuringud näidanud, et isiksuseomadused sõltuvad kultuurist väga vähe. Tavad ja kombed võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhiliste isiksuseseadumuste osas on inimkond väga ühetaoline. Igal pool on nii, et kui inimene kaldub tundma hirmu, siis on ta samal ajal ka teiste inimeste vastu vaenulik. Kuigi võib olla üksikuid kõrvalekaldeid, kehtib üldreegel, et jutukad inimesed on loomult pigem rõõmsa- kui kurvameelsed. See on ühtemoodi nii
vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Torrese väina ekspeditsioon ( ja muudatused, mis see kaasa tõi) - Muutus suhtumises uurimistöösse üleilmselt kohalikumale Uus faktide seostumise alus mitte uurija huvidele alluv seostamine, vaid kohalikud kategooriad Uued metodoloogilised jooned, nt genealoogiline meetod Süstemaatiliselt välitööga tegelevate antropoloogide astumine teadusse G. Simmel (1858-1918) Saksa sotsioloog, filosoof ja kriitik. Leidis, et ühiskond on teatud mustri järgi toimivate suhete võrgustik. Huvideks on sotsiaalne individuaalsus ja fragmenteerumine. Temast võib alanuks lugeda ka linnauuringute traditsiooni sotsiaalteadustes. The Metropolis and Mental Life (Die Großstadt und das Geistesleben) 1903 valgustab linnaelu erinevaid tahke, suurlinna mõju inimese meeltele.
tervikuna. Millegi kokkupanemiseks on hädavajalik tunda osade vahelisi seoseid ja suhteid. Antropoloogia keskendub inimeste, ajastute, gruppide, osade, erinevate etappide vahel olemasolevate seoste mõistmisele. 3. Antropoloogia vaatleb ühiskondlikke nähtuseid seestpoolt. Tähendab elu vaatlemist nende vaatenurgast, kes seda elu elavad. Huvi koduse majapidamise ja perekonna vastu on antropoloogias oluline. Osalt tuleb see antropoloogide varasest huvist ühiskondade vastu, kus perekond ja sugulus mängisid suurt rolli. Paratamatult alustame oma karjääri sotsiaalse isikuna perekonnast. 4. Antropoloogia kasutab eripärast meetodit – välitööd. Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat
rahvakultuur vs kõrgkultuur(vrd. analoogsed vastandused: massikultuur/eliidikultuur) ☼ “vaikiv enamus”- suuline kultuur lähtekoht: rahvakultuur - eliitkultuur (vastand) põhjused: ☼ 1960. aastatel vastand eliitdikult - rahvakultuur ☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud: ☼ esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. ☼ hakati uurima seda, kuidas eliitkultuur mõjutab rahvakultuuri (ja ka rahvakultuur saab anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad:
Aafrika lõunaosasse nii-öelda busmanide juurde (tänapäeval nim. san'deks erinevad keeled). Ju/hoansid 15 tegelesid tollal veel aktiivselt küttimise ja korilusega, ekspeditsiooni käigus taheti tundma õppida primitiivset kultuuri. Ekspeditsioonid olid olemuselt kompleksekspeditsioonid. Busmanid (kalahari kõrbes) on üks enim uuritud rahvaid antropoloogide poolt. Ekspeditsiooni põhituumiku moodustasid Laurence Marshall; Lorna Marshall; John & Elisabeth Marshallid. Ekspeditsiooni toetas osaliselt ka Harvard. Marshall oli ise ka väga jõukas. Eesmärk minna Kalahari kõrbesse kadunud tsivilisatsiooni otsima/uurima. Otsustasid otsida kontakti mõne busmani grupiga. Esimesel reisil käis kahekesi oma poja Johniga. Kokku tegid 8 ekspeditsiooni 11 aasta jooksul. Algselt tahtsid uurida loomi kuid ei saanud, sest see oleks eeldanud oskusi
üldiselt teavitusfilmid. Kajapo video projektid 1985-87, 1990-91. Elavad Brasiilia keskosas. Nad on hea näide, kuidas videot kasutati. Kajapod harjusid tänu antropoloogidele videoga (uue tehnoloogiaga) kiiresti ära. 60ndate lõpus hankisid kajapod endale ise magnetofonid rituaalide salvestamiseks ja ka info vahendamiseks erinevate külade vahel. Õppisid ära raadiosaatjatega töötama. Lõid isegi omakeelse raadiovõrgustiku. Samuti hakkasid koguma antropoloogide ja ajakirjanike poolt tehtud fotosid ja helisalvestisi, rajasid nii-öelda arhiivi. Nägid vajadust jäädvustada oma kultuuri audiovisuaalselt. Video tulek võimaldas sellele initsiatiivile vastu tulla antropoloogide ja erinevate organisatsioonide poolt (kuna videot oli odav ja lihtne kasutada). Alustati projekti kajapodele video õpetamisest ja tehnika hankimisest. Projekt katkes rahapuuduse tõttu, samas olid sellel head tulemused, tekkis väljaõppinud grupp. Kajapod hakkasid
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria.
Hominiidide kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse Meie planeet Maa tekkis u. 4,6 mld aastat tagasi, esimese inimesi võib dateerida u. 2,6 milj aastat tagasi. Inimene on planeeti Maa asustanud absurdselt lühikest aega, kuid on muutnud seda nii palju. Kõige varasemad jäänused on üksikud hambad, väikesed luukillud jm, nende põhjal üritatakse siis rekonstrueerida. Viimastel aastatel on hakanud uurimisega tegelema peale antropoloogide ka geneetikud ja molekulaarbioloogid. Inimahvid on kõige sarnasemad inimestele. Väga sarnased ikka ei ole, kuna oleme arenenud parralleelselt. Hominiidid e inimahvlased, inimesed on ühises arengtees eraldunud kõige hiljem simpansist. Eestis elavatest loomadest on meiega kõige sarnasem nahkhiired. Kauges minevikus on nad pannud aluse ahvidele. Sarnasused: Puudub saba, Siseelundite ehitus, Mitu veregruppi. Erinevus: KEEL. Simpansiga on suheldud märkide keeles
kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu
Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. · Võrgustikuanalüüs sai alguse 1960ndatel sotsioloogide ja antropoloogide uurimustes. · Barnes 1954: sotsiaalne käitumine ei sõltu alati staatusest, piirkonnast ega majanduslikust olukorrast. Võrgustiku abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid, nt sõprus, töö, naabrid, sugulased. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist.
ühelinnaseviskit, samas ei ole ka jällegi ühest vastust, kas mõni suurepärane viski sobib paremini peene õhtusöögi järgsele pidulikule kaminaõhtule või lagunenud kalurionni üksikul mererannal. Tähtis on nauding! Viski on personaalne jook. Seda ei peagi igaüks mõistma ja hindama. JUUA VISKIT? Eks seda on aegade jooksul tarvitatud väga erineval otstarbel: et oleks lõbus, et purju teeks või et terveks teeks. Antropoloogide väitel pruugiti destilleeritud jooke vanadel aegadel selleks, et ellu jääda: need vedelikud on antiseptilised, aga elamine oli tihti antisanitaarne ja vesi sageli riknenud. Kääritatud joogist koolerat ega düsenteeriat ei saadud - pigem aitas see neid isegi ära hoida. Seega oli alkoholipruukimine inimkonna ajaloos möödapääsmatu. Õnneks oli inimestel maks, mis tootis pidevalt alkoholi lõhustavat fermenti - alkoholdehüdrogenaasi
Australopiteeke on samuti päris palju ja neid on jaot erinevatesse rühmadesse. Välimuselt võisid nad väga erinevad olla. Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus
organitel, gruppidel erinev ligipääs poliitikale. - olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt. Seitsmes loeng Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele
(varusid alles uuritakse). Vanima asustuse kujunemine- Inimasustus hakkas Läänemere ääres tekkima 11 000 - 12 000 aastat tagasi. Leedu alale jõudsid inimesed vanemal kiviajal (11 000 - 12 000). Asukad tulid kahest suunast: 1) Läänest - Levikuala Põhja-Saksamaa, 2) Lõunast - Levikuala Poola, Lääne-Valgevenes. Avastatud üle 100 selle ajajärgu asulakohti. Mesoliitikumis (9. a. tuh lõpp - 4. a. tuh. eKr) kujunesid Baltimail kohalikud arheoloogilised kultuurid. Antropoloogide arvates olid keskmise kiviaja inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri
Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee; Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus; Ideoloogiline mõõde. Riigil on vajalik luua mingi narratiiv, mis ühendaks inimesed ühte. Peab olema mingi ilus lugu, mis meid motiveeriks selles riigis elama. Ka riik on huvitatud, et inimesed mõtlesid sarnaselt, selleks toimub sotsiaalne integreerimine. Üldiselt ei ole riik süsteemina antropoloogide uurimisobjet. Eelkõige keskendutakse üksikinimese tasandile, mitte poliitilisele süsteemile. Riigi õigus kasutada jõudu kõigi vastu. LOENG 7 Majandusetnoloogia Kuidas E ja A kaudu majandust võiks vaadata. Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Lõpuks kõik erinevat laadi ühiskonnad on majanduslikud, sest kõik peavad ju kuidagi omale elatusvahendeid tootma
Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse
aga ka eesnäärmevähi uurimiseks jms), mis kipuvad riivama stereotüüpe eri rasside sugulise võimekuse vms tunnuste pinnal, raskendatud, kuna sattudes poliitiliselt korrektsete rünnaku alla, on väga raske väita, et näiteks mustadel on eesnäärmevähk sagedasem kui valgetel ja et seda põhjustab suurem meessuguhormooni hulk veres ja järelduvalt suurem seksuaalne aktiivsus jne.) Konstitutsiooniõpetus Eelpooltoodud rassijaotused võiksid jääda antropoloogide mängumaaks, mõnes mõttes minevikuteaduseks, võttes arvesse, kuidas kaasaegsed meetodid, meid juba ka etnilise ajaloo kirjutamisel palju enam aidata saavad. Siiski on füüsilisest antropoloogiast ja pärilikkusest ning inimeste klassifitseerimisest nende teaduste alusel võimalik rääkida ka teisi märksõnu kasutades. Eelduseks on, et rassiteaduse eesmärgiks oli mh kirjeldada korrelatiivseid seoseid väliste,
k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus. Kultuuri-looduse vastandus kui ,,tsiviliseeritud kultuuride" ja ,,metsikute kultuuride" v ,,loodusrahvaste" vahel oli varases antropoloogias väga levinud. 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 14 Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli ,,loodusrahvas" ja nende ,,metsik mõtlemine" huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil.
annaabi.ee 
